Anda Munkevica

Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis avati 6.septembril rahvusvaheline klaasikunsti näitus 2D →.

Osaleb 38 klaasikunstnikku Leedust, Lätist, Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Islandilt. Mais oli näitus väljas Vilniuses, augustis Jurbarkas (Leedu), 6.septembrist kuni 16.oktoobrini on näitus avatud Pärnus ning novembrikuus Riias.  Jätka lugemist →

ZU GAST: ESTLAND    (Külaline: Eesti)
28. juuni – 19. oktoober 2014 Coefeld, (Lette)

Juba teist korda toimub Kati Kerstna eestvedamisel Eesti klaasikunsti ülevaate näitus Saksamaal. Seekord leiab see aset ühes Saksamaa tuntumas klaasile spetsialiseerunud eragaleriis, mille asutaja, Lilly Ernsting alustas praeguseks äärmiselt märkimisväärse klaasobjektide erakoguga juba üle 30 aasta tagasi. Klaasimuuseum avati 1996. ja nüüd eksponeeritakse seal regulaarselt erinevaid Euroopa kaasaegse klaasikunsti näituseid.

Saksamaa poolne näituse kuraator on Dr. Ulrike Hoppe-Oehlilt.

Võrreldes eelmise näitusega Gernheimi klaasimuuseumis (2010-2011), on seekord eesmärgiks esitleda meie klaasikunsti grand old tegijate kõrval enam ka nooremaid kunstnikke, erinevaid tehnikaid ja stiile, rohkem meie klaasikunstile omaseks saanud valgusmänge, kokku on saanud taaskordne võimas väljapanek Eesti kaasaegsest klaasikunstist, mis on suurt huvi ja elevust tekitanud kõikjal, kus oleme oma loomingut esitlenud.

Näituse pressiteade:

http://www.ernsting-stiftung.de/content/glasmuseum_en/ausstellung.php

„Eesti klaasikunst peegeldab vägagi seda maad, kust ta pärineb.

Ühtaegu nii jõuline kui haavatav,

kiirgamas nii rahu, kui mõnikord ka rahutust“,

nii kirjeldab üks Eesti tuntumaid klaasikunstnikke Mare Saare,

oma kodumaa klaasikunsti erakordsust.

Kui me Eesti klaasikunstiga mõned aastad tagasi esmakordselt kokku puutusime,

olime kohe lummatud selle väljendusrikkusest ja puhtast vormikeelest

ja meid üllatas väga, et Lääne-Euroopa poolt suhteliselt märkamatuks jäänud

väikeses Balti riigis on arenenud kõrgeimal tasemel sõltumatu klaasikultuur.

Eesti klaasi kunstilisem pool on veel noor:

vabadus ja stuudioklaasi võimalused saabusid alles 90-ndatel.

Enne seda – 1940-1991, Nõukogude perioodil, tuli kunstnikel leppida nii piiratud tehniliste võimaluste kui tsenseeritud eneseväljendusega. Rõhk oli tookord disainil ja masstoodangul –  20. sajandi esimesel kolmandikul rajatud klaasikodades tegeleti klaas- ja kristalltoorikute viimistlemisega külmtöötlustehnikates, nagu nt. lõiked ja graveerimine.

Niisiis jõudis stuudioklaas Eestisse üsna hilja:

esimene ahi alles 1991. aastal Viivi-Ann Keerdo ja Kai Koppeli

siiani tegutsevas klaasistuudios.

Mõlema tollase teerajaja töid saab näitusel ka näha.

Kuigi traditsioonilistel külmtöötlustehnikatel ja optilisel klaasil on

Eesti klaasikunstis jätkuvalt oluline roll, eelistab noorem generatsioon hetkel

siiski eksperimenteerida kõigi võimalike võimalustega.

Meie uus näitus annab võimaluse tutvuda siinmail veel vähetuntud,

Eestimaise noore ja omanäolise klaasikunstiga.

Tänu Eesti klaasikunstnikule ja kuraatorile Kati Kerstnale

saame esitleda ligi 40 isikupärast tööd,

millest osa on valminud spetsiaalselt meie näituse tarvis.

Klaasimuuseum Alter Hof Herding

6. juunil 2014 avati Fääri saartel, Põhjala Majas, suur suvenäitus “Glas”, mis seekord on pühendatud klaasile ja kõik osalevad kunstnikud on rohkem või vähem seotud selle materjaliga. Osalevad kunstnikud: Tróndur Patursson (FO), Brynhildur Thorgeirsdóttir (IS), Pipaluke Lake (DK), Outi Turpeinen (FI), Kristiina Uslar (EE), Anna Viktoria Norberg (SE), Brandur Patursson (FO). Näitus jääb avatuks kuni augusti lõpuni.

LISTIN: Glas í Norðurlandahúsinum listinblog.blogspot.com

Mare Saare ja Kristiina Uslar esinevad näitusel The Coburg Prize for Contemporary Glass 2014, mis avati 12. aprillil Euroopa Kaasaegse Klaasikunsti Muuseumis Rödentalis ja Veste Lossmuuseumis Coburgis ning jääb avatuks kuni 14. septembrini k. a. Rahvusvaheline žürii valis osalema 150 klaasikunstnikku 26-st Euroopa riigist. Jätka lugemist →

Rait Prääts

13. mai 2014 avati Vilniuses, galeriis Arka ( Conrad g . 7 ) rahvusvaheline klaasikunstinäitus “2D →” . Tegemist on juba teistkordse projektiga, milles esitletakse Balti- ja Põhjamaade klaasikunstnike töid . Jätka lugemist →

Klaasi- ja valguskunstnik Meeli Kõiva on üheks peaesinejaks 23.-25. oktoobrini toimuval linnade kunstipärast valgustamist ja disaini käsitleval 3 päevasel konverentsil Light in the City Eskilstunas, Rootsis. Samas toimus ka 11 päevane valgusfestival Nattljus. Jätka lugemist →

Ajakiri The World of Glass avaldas oma sügisenumbris artikli”Visions Of Light and Glass” Meeli Kõiva klaasteostest. Artikkel kümnel leheküljel pärineb inglise professori David Richard Arney sulest. Ajakiri ilmub inglise ja kreeka keeles. Jätka lugemist →

22.märtsil kell 15.00 avati Olustvere mõisa Klaasi- ja Keraamikakoja näitusegaleriis (Viinaköögis) Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessori, klaasikunstniku ja klaasiajaloo uurija Maie-Ann Rauni loomingu ülevaatenäitus „Elu klaasiga“.

Näitus annab läbilõike kunstniku loomingujärkudest ning loob ühtlasi ka koondpildi klaasikunsti arengusuundadest viimase 50 aasta jooksul. Jätka lugemist →

Teisipäeval, 18. veebruaril kell 17.00 avatakse Haus Galerii püsiekspositsiooni saalis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse näitus „Kooskõla“.

Väljapanek jätkab eelmisel aastal alguse saanud näituste sarja, kus eesti klaasikunst sulandub kaheks nädalaks galeriis eksponeeritava kujutava kunsti hulka, andes vaatajale hea võimaluse näha klaasikunsti nii osana kui ka võrdväärse partnerina visuaalkunsti rikkalikus tegevusväljas. Ühtlasi on väljapanek mõeldud müüginäitusena. Külastajatele avaneb hea võimalus soetada oma kollektsiooni professionaalset klaasikunsti, mis tänu sel näitusel olevatele kammerlikele mõõtmetele sobituksid hästi kodumiljöösse. Esindatud on nii funktsionaalne kui ka puht visuaalkunsti valdkonda kuuluv looming. Jätka lugemist →

VALGUSUTOOPIAD
Kino Helios, Sauna tn. 7
P 24.11- N 28.11 avatud kell 14:00-20:00
R 29.11 avatud kell 14:00-17:30
L 30.11 ja P 01.12 avatud kell 14:00-22:00
Näitus on kõigile tasuta.

Ajaloolise, mütoloogilise valgusjumala nime kandva Heliose kino suurejoonelistesse ruumidesse paigutunud installatsioonid tegelevad utoopiliselt ülevatena mõjuvate meeleliste kogemuste konstrueerimise ning samas ka utoopilisuse enese kontseptuaalse kriitikaga. Ajas seiskunud ruumides toimub (võib-olla viimast korda) kultuuriline metamorfoos, mis äratab selles visuaalse, helilise ja intellektuaalse mänguväljaku, oma tabavate sotsiaalkriitiliste alltoonidega. Jätka lugemist →