Kevadnäituse publikupreemia võitis Kati Kerstna teosega „Alter ego“, palju õnne! Samuti rõõmustab, et Kevadnäituse publikulemmiku valimisel anti seekord lausa rekordilised 1516 häält.
Publikupreemia võitja Kati Kerstna (1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti eriala. Ta on ligi 15 aastat töötanud reklaamialal graafilise disainerina ning kureerinud ja korraldanud mitmeid rahvusvahelisi näituseid nii Eestis kui ka mujal. Samuti tegeleb kunstnik aktiivselt näituste kujundamise ja valguskujunduste loomisega. Kerstna peab oma loomingus oluliseks sõnumi edastamist eelkõige visuaalses keeles ning teeb seda läbi erinevate materjalide ning meediumite sidumise, tehniliselt unikaalsete 3D-modelleeritud ja lehtklaasis teostatud skulptuuridega.
Viimastel aastatel valminud teostes käsitleb Kerstna keskkonnareostust, kliima soojenemist ja metsade raiet. Klaas materjalina on valdavalt taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Klaasikunsti esitab autor kineetiliste installatsioonidena, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika, mootorite ja valgusega. „Pean eluliselt tähtsaks mitmekesisust ja sealhulgas ka väiksemate ning vaiksemate hoidmist, mõistmist, aktsepteerimist ja austamist,“ ütles Kerstna.
Publikuhääletuse võitjale panid kunstitoetajad Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm välja 6000-eurose preemia, mis anti üle auhinnatseremoonial. Samuti on publikupreemia võitjal võimalus oma loomingut eksponeerida isikunäitusel ArtDepoo galeriis.
Kevadnäitus on Eesti Kunstnike Liit traditsiooniline aastanäitus, mis tänavu leidis aset 23. korda.

Foto: Mati Hiis

Merle Kannus / Jeff Zimmer
A SHIMMERING HOME
The Glass Factory
29.04 – 8.10.2023

The Glass Factory galeriis (Boda Glasbruk, Rootsi) avati 29. aprillil Merle Kannuse (Eesti) ja Jeff Zimmeri (USA/Šotimaa) näitus “A Shimmering Home.” Näitus jääb avatuks 8. oktoobrini.

Peale avamist toimus vestlus kunstnikega ning järgnevatel päevadel Jeff Zimmeri töötuba. Näituse avamine oli osa Glass Weekendi programmist, mille raames toimusid erinevad üritused Smålandi klaasitööstuse kunagistes keskustes.

Näituse kuraator Max Syron:

/ Käesoleval paarisnäitusel uurivad Jeff Zimmer ja Merle Kannus identiteedi küsimusi, kasutades – kumbki omal moel – väljendusvahenditena tasapinnalist klaasi ning habrast valguse- varjumängu. Kannuse pildilooming jälgib hulkuvaid inimolendeid Tallinna ehitiste vahel, Zimmer jäädvustab LGBTIQ+ indiviidide lugusid ja katsumusi Šoti kolkakülas. Näitus seab kõrvuti kaks installatsiooni, mis, lähtudes sarnasest salonglikust vormist, avavad vastastikku läbipõimunud küsimusi kuvandist, identiteedist, kuuluvusest ja mälust. /

Info:
https://theglassfactory.se/utstallningar/utstallningar/2023-04-05-29-4—8-10-a-shimmering-home.html
https://glasriket.se/events/portrature/

Alates 28. aprillist avatud Iiri Klaasibiennaalil 2023 osalevad maailma innovatiivseimate klaasikunstnikute ja disainerite seas ka eesti autorid Birgit Pählapuu ja Piret Ellamaa. Näitus leiab aset ajaloolises Dublini kindluslossis asuvas Coach House Galeriis ning sellega kaasneval sümpoosionil esineb ka Pählapuu.

Esitledes kaasaegsete klaasipraktikate tipptaset püüdleb biennaal selle poole, et edendada avalikku arusaama klaasi loovast potentsiaalist ja toimida klaasikeskse kultuuri katalüsaatorina. Euroopast, Põhja-Ameerikast, Kesk-Idast ja Aasiast pärit autorid valis osalema rahvusvaheline žürii ning igaüks neist on toonud kaasa oma kogemused klaasikunsti kureerimisest, praktiseerimisest ja sellega seotud haridustööst.

Birgit Pählapuu on biennaalile viinud oma hiljutise isikunäituse „Kärbeste mäss“. Installatiivne ekspositsioon koosneb leekpõleti- ja neoontehnikas valminud tiivulistest. Kärbes tähistab autori jaoks mässu kõige ja kõigi vastu, kuid ka üleskutset teineteise mõistmiseks. „Kärbsed on tõusnud üles inimkonna kiuslikkuse vastu, nii et mäss on muutunud kahesuunaliseks. Samas sümboliseerib nende piimjas või läbipaistev toon rahu, kuigi ka valge värv võib alati muutuda.“ Pählapuu on õppinud klaasikunsti Eesti Kunstiakadeemias (BA, MA) ning täiendanud end Praha Kunstide, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias. Lisaks kunstnikukarjäärile on ta OKAPI Galerii üks asutajatest ja eestvedajatest.

Piret Ellamaa esineb biennaalil pâte de verre tehnikas sarjaga „Võõrkehad“. Suhkrulaadse sulatustulemusega võõrkehadele kui sümbolitele on autori sõnutsi iseloomulik, et kui need on end kuskile sisse seadnud, siis on neist raske lahti saada. „Mõni võõrkeha võib olla väike ja elada märkamatult päriskehas, teist aga märgatakse ning üritatakse koos sellega edasi eksisteerida. On ka selliseid võõrkehi, mis hõivavad päriskeha nii intensiivselt, et ei saagi aru, kus üks lõppeb ja teine algab.“ Ellamaa on õppinud kunstiõpetust Tallinna Pedagoogikaülikoolis (BA) ja klaasikunsti Eesti Kunstiakadeemias (MA) ning loomingulisele tööle lisaks tegutsenud nii keraamiku, klaasistuudio juhendaja kui klaasisulatustehnikate meistrina.

Biennaali žüriisse kuulusid Põhja-Iirimaa Rahvusmuuseumi vanemkuraator Kim Mawhinney, New Yorkis asuva Heller Galerii juhataja Katya Heller, Shanghai Klaasimuuseumi asutaja ja juhataja Zhang Lin ning iiri kunstnik ja haridusedendaja Karen Donnellan. Näituse kuraator on Dr Caroline Madden Rahvuslikust Kunsti- ja Disainikolledžist Dublinis ehk institutsioonist, mis on ühtlasi biennaali peakorraldajaks.

Näitust on toetatud ka Loov Euroopa projekti „Imagining Sustainable Glass Network Europe“ raames. Projekt hõlmab partnereid Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Lätist ja Iirimaalt ning ühendab omavahel 33 organisatsiooni 19 Euroopa riigist. Viieaastase projekti raames on algatatud kultuurisündmusi, töötubasid, näituseid ja publikatsioone, mis keskenduvad klaasile ja selle lõpututele võimalustele immateriaalse kultuuri, visuaal- ja rakenduskunsti ning disaini kontekstis.

Iiri Klaasibiennaal 2023 jääb Coach House Galeriis Dublinis avatuks kuni 20. augustini igapäevaselt kell 10-17, sissepääs tasuta. 

Lisainfo: info [at] okapi [dot] ee
Pildigalerii näituse avamisest
https://irelandglassbiennale.wixsite.com/website
https://www.sofinearteditions.com/ireland-glass-biennale/

ARS Projektiruum
23.03.-16.04.2023

Kui aeg kaob mu käte vahelt. Ja mina kaon ses ajavahes. Siis kuhu ma lähen?

Kuulsin kunagi sümbolit liivalosside ehitamisest rannal. Kuidas me inimestena oleme kõik põlvini liivas, haaratud täielikult oma tegevusest – rajades kraave ja teid, planeerides keerukat siseplaani, ehitades aina kõrgemaid ja uhkemaid torne – et me ei märke suurt lainet lähenemas, mis lõpuks viimsegi endaga kaasa viib. Lossist saab jälle liiv ning kõik jõuab uuesti algusesse. Ning selles peitubki inimeseks olemise paradoks – ehitada ja luua midagi, teades ette selle paratamatut lagunemist. Ja lagunemist dikteerib aeg.

Kui seda sümbolit laiendada ja viia see teadmine oma igapäeva, muutub nägemine asjade osas, mis on ja mis ei ole olulised, eriti teravaks. Argised liikumised, mis kipuvad olema alati poole sammuga tulevikus ning tihti ka minevikus, tahavad oma olemuses täita kohale jõudmise eesmärki. On lihtsam mõelda, et kuskil terendab lõpusirge, pingutused saavad korvatud ja saabub õnnis meelerahu. Ennast ankurdada tulevikku on inimloomulik, ent ajakulgu peatavaid viive ja kohalolu on nii raske leida. Ometi on olevik ainuke ala sellel armutul ajajoonel, mis on päriselt meie, päriselt siin. Kuniks järgmine laine kannab, viib või kukutab.

Loominguline projekt “liivalossid” on püüd aega korraks seisma panna. Tuua vaataja füüsilisse ja kehalisse ruumi läbi tavatu formaadi, mis seob endas erinevad keha-meele praktikad. Nii sünnib ARSi projektiruumi installatsioon, mis ühendab kunstniku loomingu klaasis jooga ja meditatsiooniga. Liivalossi klaaskupli motiiv saab kantud filosoofias ja vormis.

Lisaks tööle kunstniku ja õpetajana on Maarja Mäemets pühendanud viimased paar aastat jooga ja erinevate holistiliste praktikate tundma õppimisele ning omab alates 2022. aasta kevadest joogaõpetaja kvalifikatsiooni. Tema reisid Bali saarele (2022 ja 2023) on innustanud paradigma muutust ning toonud sügavamaid spirituaalseid kihte isiklikku maailmatunnetusse. Mis algas kehaliste harjutustega matil, on nüüdseks laienenud argiste tegevuste, mõtete, suhete, sisekõne joogaks ning selle kaudu toimub pidev püüd hoida fookust olevikus.

Autor soovib tänada: Britta Benno, Aleksandra Ehrensvärd, Rait Lõhmus, Elle Lepik Kannike, Tiina Sarapu, MTÜ Loomekoda, Stockholms Glasbruk.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.

Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.

Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.

Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.

Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.
Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “nahad”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.

Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik [at] gmail [dot] com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.

Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume

Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea.

Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust, kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sageli vaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.

Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.

Lisainfo:
Draakoni galerii
Tel: +372 56 451 591
+372 52 85 324
+372 6 276 777
E-post: galerii [at] eaa [dot] ee
Pikk 18, 10133 Tallinn
http://www.eaa.ee/draakon
E–R 11.00–18.00
L 11.00–17.00

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, (Tallinna mnt.3b, Rapla, Espaki maja 3. korrusel) avatakse reedel, 3.veebruaril kell 18.00 Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liikmete Eili Soone ja Malle Karik-Hallimäe näitus „Kumab“.

Näituse kohta ütlevad kunstnikud, et „Leiame sisemist kindlust jäädes iseenda poolt loodud uude värvilistest klaasidest koosnevasse, sügavasse ja peegelduvasse maailma. Siin on rahu ning samas ka natuke põnevat ärevustunnet, mis paneb meid sügaval sisimas rõõmu tundma, aga samas ka uusi väljakutseid leidma. Näituse vaataja kogeb uusi vorme ja mustreid, valguse ja varju kooskõla, klaasi sisse vaatamise sügavust ning kelmikat helki säravalt klaaspinnalt.“

Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe. Alates 2010. aastast töötab ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudios. Eili Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 13-aastane klaasipuhumise kogemus.

Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna. Ta on osalenud näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure. Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud Olustvere Klaasikojas.

Täname: Raplamaa Kaasegse Kunsti Keskus, Eesti Kultuurkapital, Kairi Orgusaar, Riin Pallon, Kati Kersna, Aivar Jalandi, Marcus Pertel.

Näitus on avatud
T-P 15.00-18.00 03. veebruar – 26. veebruar 2023
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

raplakunst.eu

Fotod näitusest  (Mati Hiis):

https://www.facebook.com/photo/?fbid=712801640509508&set=pcb.712804143842591

Piret Uibotalu “Murtud südamete allee” Metropol galerii´s

Näitus on avatud. Supertore seltskond, üliäge koostöö, soojad südamed õnnitlusi jagamas, esimene klaasist kunstiteos Metropoli ajaloos. Erilised tänud Triinule ja Tuutule.  

Näitust saab vaadata 20.11 kuni 18.12.22 Galeriis Metropol, Vana Kalamaja 46. Näituste külastamiseks helistage uksekella või veelgi kindlam, andke oma tulekust eelnevalt teada telefonidel 5217649 või 53750662 või saatke sõnum sotsiaalmeedias. Rohkem infot ja pilte saab lugeda/näha galerii kodulehelt.

https://www.facebook.com/profile.php?id=100085089745750

Fotod Tanel Meos.

Tänavusel rahutult pimedal, müriseval ja samas tavapäraselt jõulutallitaval hilissügisel leidub Tallinna linnas ka selline koht, kus lihtsalt tasa olla. 

Metropoli 6 m2 suurusest galeriiruumist leiab seekord omamoodi hingelise kardiogrammi, mille kõverad näitavad nii klaasise kuju võtnud nukrust kui lootust.

Kunstnik tutvustab oma installatsiooni:

See töö sündis vajadusest väljendada tunnet, mis on kogunenud minusse mõne aasta jooksul. 

Looduse laastamine, koroona, suletus, sõda – kõige eelnevaga kaasnev valu, kurbus, maailma muutumine mitte mustvalgeks, vaid punasekirjuks. Elu on muutunud hapraks ja õrnaks – iga hetk võib ta puruneda kildudeks meist, tavalistest inimestest sõltumata. 

Nii palju murtud südameid meie ümber. Noored, vanad, tuntud ja tundmatud, lähedased ja kauged. Nii palju, et neist võiks saada kõrged, pikad, lõpmatud alleed – murtud südamete alleed. Nad võrsuvad muutunud maailma mustast pinnasest, suunduvad kõrgusse ja vohavad, paljunevad moonduvad. Sissepoole vaadates selgub sinu südame seisund.

Ja järgmisel suvel meenutavad seda valu taas aedades kaarduvad valgete ja roosade lõhkiste südamete või emasüdamete või murtudsüdamete puhmad.

Piret Uibotalu (s. 1968) on õppinud klaasikunsti, skulptuuri ja kunstipedagoogikat. Ta loob eri materjalidest kunstiteoseid, mis on ajendatud lootusest ja lootusetusest elus eneses. Teemadeks ilu ja ime ootus, mängulisus, põhjatud peegeldused, mõtlemapanevad meeleseisundid, uus vaatenurk lihtsatele asjadele. 

Materjalid kingib loodus, maaelu keskkond, leidlik meel. Taaskasutus on tema jaoks väga olulisel kohal, samuti liikumine. Vaade kaugelt, samas lähedalt ning kindlasti sisemusest.

Piret kuulub Eesti Kujurite Ühendusse ja Eesti Klaasikunstnike Ühendusse ning on aktiivne kunstiõpetaja.

Galerii Metropol asub aadressil Vana-Kalamaja 46, Tallinn.

Avamise järgselt näituste külastamiseks helistage uksekella või veelgi kindlam, andke oma tulekust

eelnevalt teada telefonidel 5217649 või 53750662 või saatke sõnum sotsiaalmeedias.

Juhime tähelepanu, et Vana-Kalamaja tänaval käivad suuremahulised kaevetööd,

kuid näituseni on siiski võimalik jõuda.

Olete teretulnud!

Lisainfo:

Piret Uibotalu piret [dot] uibotalu [at] jarvakandikool [dot] ee, telefon 53957720 

Kaarel Kütas kaarel [dot] kytas [at] gmail [dot] com või Triinu Jürves trjyrves [at] gmail [dot] com

FB→ Metropol galerii

IG → metropolkapp

Riho Hütt
NAGU TAEVAS – NÕNDA KA MAA PEAL
Rakvere Galeriis
15. november – 10. detsember 2022

Suursugune ja eksklusiivne klaasinäitus Rakvere Galeriis
NAGU MAA PEAL – NÕNDA KA TAEVAS
15. november – 10. detsember 2022
Näituse avamine – T 15.nov õhtul kell 5 pimedas!
Pühendatud galerii 25. sünnipäevale
p.s autor Riho Hütt saab järgmisel päeval 65
p.p.s lilli ja pärgi palun mitte tuua,
puuviljad ja joovastavad joogid on teretulnud

Tunnustutatud klaasikunstnik 2020-2021 / Nominentide näitus
Kati Kerstna, Merle Kannus, Rait Prääts
2.11.–19.11.2022
OKAPI galerii

Juba kümnendat korda annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa.

Auhind antakse üle Okapi galeriis 2. novembril kl 18.00, kus sel puhul avatakse kolme nominendi ühisnäitus ¨empiiria¨. Näituse rahvusvahelises kunstielus aktiivsete autorite kodumail olevatest teostest pani kokku Maarja Mäemets, kelle sõnul: “Kati Kerstnat, Merle Kannust ja Rait Präätsa ühendab neile omane empiiriline inimese ja tema loodud süsteemide vaatlus, mis eri moel kunstnike teostesse kandub ja materjalis vormub. Läbi isiklike teraste uurimuste saavad klaasis ainest kihistunud narratiivid, kus teiste seas märksõnadeks satiir, konflikt, taipamine”.

Tunnustatud klaasikunstniku 2020-2021 valib välja žürii koosseisus Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).

2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.

Täname toetajaid:
Klaasissepa OÜ
Aindhooven OÜ
Anora Estonia AS

Foto: Mati Hiis