Festivali Tartu Valgus raames astusid EKKÜ liikmed üles mitmel personaal- ja grupinäitusel:

Birgit Pählapuu näitus Kärbeste mäss” Tartu Botaanikaaias

Grupinäitus “Lendumine” Botaanikaaia Talveaias –  Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Sofi Aršas

Grupinäitus “Päritud valgus” galeriis Pallas – Rait Prääts

Eili Soon ja Elo Sein
TRIACA
Disaini-ja Arhitektuurigaleriis
11 – 23.11.2024

TRIACA – klaasipuhumise jõud. See on kui vaimne ja emotsionaalne vastumürk kaasaegse maailma väljakutsete ja rõhuvate olukordade vastu. Klaas on siin rohkem kui materjal; see on meedium, mille kaudu väljenduvad inimlikud unistused, võitlused ja lepitused. Iga objekt on justkui sümbol teekonnast ja tasakaalu leidmisest. Näitus kutsub külastajaid leidma oma “Triaca” seda ühte tegevust või hetke, mis puhastab hinge ja toob tagasi iseendani. Näitus tuletab meelde, et igal inimesel on võimalus luua oma vastumürk, mis aitab tal püsida enda keskmes

Eesti Kunstiakadeemia 110.sünnipäeval 8.11.2024 leidis aset raamatuesitlus, milles oma värskelt valminud raamatut esitles Eve Koha.

Eve Koha raamat „Klaasimaal – valgusega maalimine“ esitab ülevaate klaasimaali ajaloost ja selle meetoditest. Klaasimaali meetodid, materjalid ja põletusahjud on aja jooksul teinud läbi suure arengu. Eve Koha raamat on eelkõige mõeldud õppematerjaliks, aga sobib tutvumiseks kõigile teistelegi, kes soovivad klaasimaaliga lähemalt tutvuda.

Autor ütleb:
Kirjutasin selle raamatu oma õpilaste tungival soovil, sest klaasimaali tehnoloogiast on suhtelisest vähe tõsiseltvõetavat kirjandust leida. Eesti keeles ei ole seda üldse. Materjali olen kogunud pikki aastaid ja käsikirjaliselt jaganud seda klaasimaalitundides, mida olen EKA klaasiosakonnas pikalt õpetanud.

Raamatu koostamise põhimõtted olid täiesti subjektiivsed. Ajalugu käsitlesin väga lühidalt ja autorite valik oli ka täiesti subjektiivne. Oluliseks pidasin, et autorid oleks toonud midagi erilist ja uut klaasimaali. Lisasin maailma klaasimaaliajaloo ossa kronoloogiliselt omal vabal valikul eesti autoreid ja klaasimaale ning kasutasin kujunduses rohkelt detaile.Teoste suurendatud detaile olen kasutanud meelega, et klaasimaali tehnlisi võtteid paremini nähtavale tuua.

Eriline on ajalooosa selle poolest, et on käsitletud koos maalimist anumatele ja klaasimaali tahvelklaasil, sest ajaloos on need olnud sageli eraldi töökodades, kuid on ka kokkupuute kohti, kus maalija maalis nii anumaid kui tahvelklaasi.

Tähelepanu on raamatus koondunud tehnoloogiale ja erinevatele maalimisviisidele. Selleks on kasutatud nii tõlkematerjali kui ka suures osas ülestähendatud oma enda kogemusi.
Loomulikult vääriks eesti ajalooline klaasimaal eraldi põhjalikku käsitlemist ja analüüsimist ka kunstiajaoolaste poolt.

Raamat on mõeldud kasutamiseks klaasiosakonnas, aga muidugi võivad seda kasutada kõik asjast huvitatud.
Raamat valmis tänu EKA klaasiosakonnale, EKA kirjastusele ja Eesti Kultuurkapitalile.
Raamatut saab osta EKA raamatukogust.

Autor ja koostaja: Eve Koha
Toimetaja ja illustraator: Kai Kiudsoo-Värv
Kujundaja: Anneliis Aunapuu
Keeletoimetaja: Triin Truuvert
Tehniline toimetaja: Heige Peets
Trükk: GRANO

152 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakond, 2024

Rait Prääts
KIVISTISED
Okapi galeriis 15.10- 8.11 2024

Näitusega „Kivistised“ on autor alustanud uut seeriat töödest, mille teemaks on mõtisklused ajast. Käesolev lühike hetk muutub kohe minevikuks, aga minevik on väga pikk. Tundub, et autori arvates pärast käesolevat hetke algab koheselt kivistumine. Hetke möödumisel kivistub kõik. Sellele võib muidugi vastu vaielda, aga seal on ka omajagu tõtt. Miljon aastat tagasi astus üks dinosaurus mõned sammud pehmel pinnasel, jäljed kivistusid ja täna on võimalik vaadata kuhu ta oli minemas ja kas ta kiirustas või jalutas mõnuga. Samas võib mõtiskleda, et millised plaanid olid tal tulevikule ning kas ta teadis, et on väljasurev liik. Kõikidel hetkedel nii hästi ei vea ja nende jäljed ei kivistu tulevikku. Siiski on minevik väga loominguline, ning tekkinud erinevatest ladestustest, errosioonist, katastroofidest ja muudest protsessidest võib igasuguseid järeldusi teha ka tulevikuks.
Kivististe sarja töödes on viiteid inimestele, ühikonna paradoksidele ja muudele nähtustele universumis. Autor on kujutanud kivistunud risteed, ööd ja päeva, lahingut, naeratusi, aega ja lendu jne. Muidugi võib tekkida küsimusi, et kas ristee või naeratused saavadki kivistuda, tekitada ladestusi ja kulgemise konstruktiivseid jooni. Autor igatahes tundub arvavat, et saab.
Selle teksti on kirjutanud autor. Kuna tööd on valminud ja alustanud iseseisvat eksisteerimist, siis saab ta kõrvalseisjana kiretult analüüsida näituse hetke tervikut ning jälgida selle kivistumist.

Tiina Sarapu
TUME MAA
Kuraator: Maarja Mäemets
4.10. – 29.10.2024.

Läbi vagude, kihtide, kraavide, soonte jookseb Tume maa üle silmapiiri nagu tühi põld. See on üleminekuala, mis peidab endas kõiki võimalusi. Ruum, mis ulatub sügavamale kui kolmemõõtmelisus. Näitus ‘’Tume maa’’ on kunstniku Tiina Sarapu ja näituse kuraatori Maarja Mäemetsa aastapikkuse vestluse materialiseerumine. Ühised arutelud, mis algasid jagatud huvist füüsilise ruumi võimaluste ja olulisuse vastu kunstnikupraktikas, viisid sügavama põhja otsingutele. Maa on vundament, märkamatu kandja, kelle taluvuse piire inimkäsi pidevalt proovile paneb. Maa on kasvupinnas võimaluste ja lootuse juurutamiseks ja juurdumiseks. Sarapule iseloomuliku täpsuse ja julgusega peegeldab ta röntgenpilguga läbi selle mitmekihilisuse ja usaldab oma loomingul kanda end veel teadmata kohtadesse.

Tiina Sarapu (s 1971) on Eesti kontseptuaalne klaasikunstnik, kelle loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel ja rafineeritud teostus. Viimastel aastatel on ta keskendunud peamiselt installatsioonidele, luues teoseid, mis uurivad ruumi võimalusi ning avardavad vaataja tajupiire. Sarapu omandas magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialal 1996. aastal ning on aastaid töötanud õppejõu ja dotsendina. Tema teosed on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning kuuluvad mitmete muuseumide ja erakogude kollektsioonidesse. Sarapule on omistatud Kristjan Raua preemia (2007, 2023) ja Kultuurkapitali aastapreemia (2019). Aastatel 2021–2023 oli Tiina Sarapu kunstnikupalga laureaat.

Maarja Mäemets (s 1991) on Eesti kunstnik ja kuraator, kelle loomingus peegeldub jõud ja lootus. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA 2015, MA 2018) ning omandab hetkel teist magistrikraadi Taidestuudiumi õppekaval. Mäemets keskendub peamiselt kohaspetsiifilistele installatsioonidele, kus materjalide valikud toimuvad intuitiivselt ja kannavad endas tihedaid narratiive ning sümboleid. Kunstnik on saavutanud mitmeid olulisi tunnustusi ning osaleb rahvusvahelistel näitustel alates 2015. aastast. Oma kuraatoridebüüdi tegi 2020. aastal Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäituse “Värv – Punane” peakorraldajana.

Näitus ‘’Tume maa’’ kuulub Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi.
Täname: Eesti Kultuurkapital, MUSHEEZ, MIRON Violetglass, Klaasissepa OÜ,
ECCOM OÜ
Graafiline disain: Meelis Mikker
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Lisainfo:
Maria Valdma-Härm
+372 511 2350
HOP galerii
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00

17. septembril avati Okapi galeriis Disainiöö raames Kati Kerstna ja Kairi Orgusaare näitus : Bioloogilised iseärasused.

Klaasi ja valguse suhe on meid alati inspireerinud, samuti looduslikud – bioloogilised vormid, jooned, iseärasused.
Nüüd kavatseme selle kõik liita üheks tervikuks.
Bioloogilised, botaanilised vormid ja struktuurid toimivad äärmiselt erinevalt – esineb nii arhitektuurset imepärast korrastatust kui tõeliselt inspireerivat, napakat kaost, aga sealjuures on kõigel sellel alati ka põhjus – mõnikord või isegi enamasti on see meie jaoks arusaamatu, aga igal detailil, igal kooslusel on oma kindel eesmärk, oma põhjus ja ülesanne.
Oma uutes valgusobjektides loodame saavutada midagi sarnast – paika panna kindlad valgusmustrid, neid tekitavad klaasstruktuurid, toestavad konstruktsioonid ja modelleerida bioloogiast inspireeritud, iseäraliku ning isegi äraspidise või peidetud loogikaga moodustisi, mille koondnimetuseks on meie jaoks valgusobjektid.

Fotod: Mati Hiis

16 eesti disainerit, nende seas ka klaasikusnstnikud Kalli Sein (Ideeklaas) ja Anne-Liis Leht (HYTI) osalesid Canvas disainipoe väljapanekus New Yorgi moenädalal 12-14-09.2024.

Kajastusi:
https://www.forbes.com/sites/nadjasayej/2024/09/11/the-canvas-nyc-celebrate-sustainable-fashion-design-from-estonia/

KUJUTA
Klaasi ja graafika näitus
ARS Projektiruum
13.09. – 4.10. 2024, E-R 12-18
Avamine 12. septembril kell 17.00
Kunstnikud: Sofi Aršas, Britta Benno, Sirje Eelma, Maria Erikson, Anu Juurak, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Maarja Mäemets, Pilvi Ojamaa, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Kerttu Rannik, Lembe Ruben, Torsten Rötzch, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Liina Siib, Eili Soon, Andres Tali, Helen Tago, Kadri Toom, Mirjam Varik

ARS Projektiruumis leiab aset ekperiment, milles otsivad ühist keelt klaasikunsti ja graafika spetsialistid. Vaadeldakse kujutise kujunemist ühes ja teises meediumis, ning seda, kas piip on mõnikord ka lihtsalt piip. Julgemad osalejad teevad sissepõikeid vastaspoole tööpõllule.
Nagu selgub, on neil kunstiliikidel palju ühist. Klaas ja graafika sobivad kokku nagu pudel ja silt. Mõlemad on keerukate tehnoloogiate vahendada – kunstnike kaasloojad on füüsikalised ja keemilised stiihiad. Tuli ja vesi, liiv, päike, valgus ja vari, sulamine ja söövitumine ning õnnelikud tehnilised viperused ehk looduse sekkumine võivad käänata kunstniku esialgsed plaanid täiesti uuele teeotsale. Kas inimesel on vaba tahe või juhib meid paratamatus?
Klaas on kameeleon, kes kord kehastub staariks, kord teose tagasihoidlikuks raamistajaks, kord nähtamatuks lõuendiks kujutise all. Klaasobjektilt ja raamitud graafikalt peegeldub vaataja, kes otsib teosest omaenda kuju ehk metafoore.
Kujuta kujutis võtab kusagil kuju ja saab nähtavaks kunstniku käe läbi, tardudes ühel hetkel lõplikult, aga tõelise kuju annab talle maailma hetkeseisu peegeldus. Kus on autor, kas tal on kuju?

Kuraatorid: Merle Kannus ja Lembe Ruben
Näituse kujundus: Merle Kannus
Graafiline disain: Lembe Ruben
Valgus: Kati Kerstna
Installeerimine: Ian Simon Märjama, Erki Kannus
Näituse algidee: Rait Prääts ja Sirje Eelma
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Klaasikunstnike Ühendus, Eesti Vabagraafikute
Ühendus, Eesti Kunstnike Liit
Info: Lembe Ruben tel: +372 56626022; Merle Kannus tel: +372 56664452

Fotod: Mati Hiis

9.08.2024 toimunud Pop-up näitus Niine 11 maja II korruse aatriumis andis ülevaate vitraažiprojektist, mis on valminud Kai Kiudsoo-Värvi käe all Tallinnas, jaanuar 2023 – juuli 2024. Vitraažide asukoht saab olema Roomas, dominiiklaste ordu Santa Sabina peakloostri sissepääsualas.

Vitraažidel on kujutatud 11 dominiiklastele olulist isikut, kelle hulgas on orduvendi ja -õdesid, aga ka ilmikuid. Kujutatud persoonide hulgas on mõned pühakud, mõned õndsakskuulutatud ja ka neid, kelle õndsaks- või pühakuks kuulutamise protsessid alles käivad.
Vitraažidel on kujutatud: püha Dominicus, Georgius La Pira, Johannes Macias, Franciscus de Vitoria, Apaktone, Theresia Chikaba, Joseph Maria Lagrange, Samuel Mazzucchelli, Agnes de Langiaco, Titus Horten ja Vincentius Liêm koos oma kaasmärtritega.
Teosed on valminud Kai Kiudsoo-Värvi autoritehnikana väljatöötatud sulatustehnikas ja maalitud. Lisaks vitraažidele saab heita pilgu ka teoste loomise “köögipoolele” – näitusel on eksponeeritud ka kavandeid ja tööprotsessi kirjeldavaid materjale.