Reedel, 7. märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Sirje Eelma ja Rait Präätsi ühisnäitus „Ühes majas 16./50”.

Näitus sündis kunstnike soovist jätkata ühisnäituste sarja, omal moel tähistada kooselu ümmargust tähtpäeva, eksponeerida uuemaid töid, tuvastada koosluse ühisosa ning kinnitada jätkuvat loomepotentsiaali. Näitusel on eksponeeritud põhiliselt viimaste aastate looming, aga viiteid võib leida ka varasematele kihtidele.

Sirje Eelma ja Rait Prääts on elanud ühes majas 50 aastat. Sama kaua on paar aktiivselt olnud tegev ka kunstimaastikul – Sirje graafikuna, Rait algul peamiselt vitraažikunstnikuna, hiljem liikudes järjest enam skulptuuri suunas. Alates aastast 1999 on nad teinud Eestis ja Soomes kokku 15 ühisnäitust nimega „Ühes majas“. Iga näitus on kokku pandud vastavalt ajale ja kohale ning tervikut on alati aidanud koos hoida asjaolu, et autorid ei konkureeri omavahel ei tehnika ega ruumi osas. Viimasest ühisnäitusest on möödunud 10 aastat.

„Tartu Kunstimajas toimuva näituse ühisosaks on mõtisklus aja kulgemisest. Sealt leiab viiteid minevikule ja kivide-kivististe kaudu ka tulevikule. Me mõlemad esineme näitusel küll oma teemade ja väljakujunenud käekirjaga, kuid välja joonistuvad ka meie läbipõimunud elud ja aeg oma erinevates kihistustes,“ selgitavad kunstnikud.

Sirje Eelma (s 1950) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi moekunstnikuna. Ta töötas aastatel 1975–1983 Tallinnfilmis kostüümikunstnikuna ning seejärel vabakutselisena. Eelma on Kunstnike Liidu liige alates 1983. aastast ja on näitustel esinenud alates 1970. aastate keskpaigast. Näitustel on ta üles astunud nii kodu- kui ka välismaal, personaal- ja ühisnäitustel. Eelma on mitmel korral pälvinud preemiaid rahvusvahelistel graafika ülevaatenäitustel, seda nii Jaapanis, Lõuna-Koreas, Lätis jne.

Rait Prääts (s 1952) õppis aastatel 1970–1975 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Näitustel osaleb ta alates 1975. aastast ning on alates 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Aastatel 1993–2003 töötas ta Eesti Kunstiakadeemias dotsendina ja aastatel 1995–2008 korraldas ta festivali KUNSTISUVI. Alates 2003. aastast on ta vabakutseline kunstnik.

Graafiline disain: Laura Prääts ja Ülar Linnuste (Joonstuudio)
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

Olete oodatud Kairi Orgusaare isikunäituse HARMOONIA VALEM avamisele reedel 7. märtsil kell 17.00 Tartu Kunstimaja väikesesse saali.

“ Kui maailm oleks täiuslik, puuduks kunstil mõte – inimene ei otsiks sel juhul harmooniat, vaid lihtsalt elaks selles.”
/ Andrei Tarkovski /

Autor ütleb:
“Katsun leida harmoonia valemit, luues maailma kummalistest fantastilistest olenditest, kes kiiguvad valgusvihkudes, heidavad varje ja peegeldusi. Nende olendite ainsaks võimaluseks oma emotsioone väljendada on värvide keel – rõõm, valu või erutus projitseeruvad värvidena nende nahapinnal. Kuna kujutamise materjaliks on klaas, on olendid kohati läbipaistvad, justkui oleksid nad vee all või poolenisti ebamateriaalsed – võib-olla jõudnud siia Lemuurialt, kadunud mandrilt.”

Kairi Orgusaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala (1995), aastal 2002 omandas ta magistrikraadi klaasikunstis. 1996. aastast alates on ta osalenud näitustel erinevates galeriides ja muuseumites Eestis ja kaugemal. Orgusaar on kolmel korral pälvinud Eesti Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia. Tema töid leidub Ernsting Stiftung Alter of Herdingi klaasikogus Saksamaal, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus ning mitmetes erakogudes. Alates 2002. aastast tegutseb Orgusaar oma klaasistuudios OÜ Kunivorm, aastast 2010 on ta Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse asutaja ja juhatuse liige.

Kairi Orgusaar on kunstnik, kelle peamised väljendusvahendid on maal ja klaas. Tema jõulised skulpturaalsed klaasvormid ja installatsioonid muutuvad valguse lisandudes hõrkudeks, isegi poeetilisteks mõtteavaldusteks. Teda köidavad enam igavikulised või isiklikud teemad, aga vahel ka lihtsalt mäng ja fantaasimaailm. Üheks läbivaks teemaks on keskkond: selle mõju inimesele ja vastupidi. Harmoonia ja disharmoonia, kõike siduvad ja mõjutavad seosed.

Näituse kujundus ja graafiline disain: Kati Kerstna
Tänusõnad näituse toetajatele ja abilistele:
Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp, Tartu Kunstimaja, Merle Kannus, Herbert Orgusaar ja Tiina Kõrtsini

Tunnustatud klaasikunstniku tiitliga vast pärjatud Sofi Aršas avab laupäeval 8. veebruaril  kell 16.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses oma personaalnäituse “ Näha läbi udu”.

“Videvikus sõites varjab vaatevälja ühtäkki udu, vähendad kiirust, lülitad sisse udutuled, kuid nähtavus ei parane. Vaimusilmas tekivad ohustsenaariumid, mis sind tee peal tabada võivad – kokkupõrge mõne looma, inimese või tundmatuga, äkiline kurv või vesiliug. Su meeled on kontsentreeritud vaid vajadusele näha läbi udu.”  Aršase sõnul kogeme igapäevaselt sarnaseid olukordi ülekantud tähenduses. Teadmatus homse ees, suutmatus või vajadus mõista teisi, tihe meediaudu – need on vaid mõningad näited sellest, kuidas me kulgeme eluteel valgustamaks tulevikku udutuledega.
Aršas püüab oma näitusel näidata väljavõtteid olukordadest, kus ta keskendub tahtele teravamalt ja kaugemale näha. Ta vaatleb kogemusi, mis vaid piiratud vaateväljaga oludes visioone ja meelepetteid võivad tekitada. Vahel need meelepetted ja visioonid on huvipakkuvamad kui elu ise. Vahel võivad enda poolt konstrueeritud udused segajad luua reealsusega hoopis intrigeerivamaid kooslusi, millesse takerdumine võib luua eriskummalisemaid vaatevälju.

Sofi Aršas on visuaalkunstnik, kelle peamisteks väljendusvahenditeks on klaas, video, foto ja installatiivsed vahendid. 2024. aastal pälvis Sofi 2022 – 23 a. tunnustatud klaasikunstniku aunimetuse. Oma loomeprotsessi kohta on ta öelnud: “Selleks, et mahutada ühte objekti kogu vajalik informatsioon, on asendamatuteks komponentideks klaas ja valgus, mis optiliste omaduste tõttu võimaldavad kujutada samaaegselt mitut motiivi – mõtet, emotsiooni, mälupilti ja kohta, põimides need läbikumavad kihid üheks tähendusruumiks.”

Sofi on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli (praegune Eesti Kunstiakadeemia) klaasikunsti eriala 1992 aastal. Ta on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja välismaal alates 1994. aastast. Kureerinud mitmeid klaasikunstinäituseid. On Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2007 aastast ning aastatel 2013–2017 juhatanud Eesti Klaasikunstnike Ühendust. Aastatel 1994-2018 Tallinna Ülikoolis klaasikunsti lektor. Alates 2018 aastast tegutseb oma stuudios https://stuudiomustvalge.eu/ ja on õpetaja Tallinna unstikoolis. Aršase töid omavad Tallinna Linnamuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.
Kõik on oodatud näituse avamisele laupäeval, 8. veebruaril, kell 16:00, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse!

Tallinna mnt 3b, Rapla. https://raplakunst.eu/?lang=et
Keskus on avatud näituste ajal:
teisipäevast reedeni kell 15.00 – 18.00,
laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud
Näitus on avatud kuni 2. märtsini, 2025.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kontaktid: Sofi Aršas 56957052; sofiarchas [at] gmail [dot] com
Kairi Orgusaat: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

LAYERS – kaasaegne Baltimaade klaasikunst
15.02 – 18.05.2025 Riia tarbekunsti- ja disainimuuseumis

https://lnmm.gov.lv/en/museum-of-decorative-arts-and-design/exhibitions…

Näitus toob esile klaasi kui kunstimeediumi kaasaegsed võimalused ja kontseptuaalse potentsiaali.
Autorite nutikad lahendused, tehnilised avastused ja materjali olemusse süüvimine asetavad nende loomingu interdistsiplinaarsesse konteksti. Suhestumine varasemate ajalooliste kihistustega kajastub näituse pealkirjas: traditsiooni kihtidest on osalevad autorid leidnud kaotatud aardeid ja loodimata sügavikke, mida tõlgendavad tänase päeva perspektiivist.
Kihistusi leiame nii atmosfäärist, maakoorest kui taju toimemehhanismidest. Looduses pole miski
eraldiseisev asi iseeneses – kõigel on kontekst ning ka alltekst. Ajalugu kujuneb kihtidena sadestuvaist sündmustest. Oma arengutee on nii liikide tekkel kui üksikul lilleõiel.
Baltimaade kunstnike kohtumine toob esile nii ühisosa kui erinevused: jagatud ajalugu, sarnane
looduskeskkond, põhjasuunas süvenev valgusenälg. Piimjalt udune või jäiselt sillerdav klaas on sobilik materjal edastamaks meie maanurga meeleolusid.
Käesoleva näitusega soovimegi näidata siinse klaasimaastiku mitmekihilisust, milles iga autor on
omaette mikrokosmos oma atmosfääri ja keskkonnaga, seda nii materiaalses kui poeetilises
dimensioonis. Peame oluliseks ka vastastikku rikastavat ideedevahetust ning ülevaadet eriala
hetkeseisust, mis võivad olla aluseks uutele loomingulistele impulssidele.

Eestit esindavad näitusel Tiina Sarapu, Maret Sarapu, Rait Prääts, Piret Ellamaa, Merle Kannus, Erki Kannus ja Kati Kerstna.

Näituse Eesti-poolne kuraator on Kati Kerstna
Tel: 529 0779

Riigi Kinnisvara koostöös Siseministeeriumiga korraldas kevadel kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Kilingi-Nõmme Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone peasissepääsu juures oleva varjualuse seinale. Žürii tegi valiku 27 kavandi hulgast ja valis võitjaks klaasikunstniku Maret Sarapu kavandi „Süsinik ja kevlar“.

Hoone peasissepääsu ilmestav klaaspannoo on nüüd valminud. Teos suhestub hästi Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti spetsiifikaga ning sobitub säravalt siseturvalisuse ühishoone seinale. Sulatatud klaasplokkidest teoses võib näha viiteid rahvuslikule kaheksakannale, teenetemärgile ning erakordselt vastupidavale süsinik- ja kevlarkanga tekstuurile ja kamuflaažmustrile.
Värviline teos laoti kokku 154-st erikujulistest 25 mm-paksustest valgusti toel helendavatest ja mittehelendavatest klaasplokkidest. Valminud teose kõrgus on 2,9 meetrit ning laius 1,4 meetrit ning kogukaal ligi 350 kg.

Pannoo autor Maret Sarapu on Kilingi-Nõmmest pärit klaasikunstnik ja Tallinna rakenduskunsti triennaali üks korraldajatest ning tänavuse peanäituse kuraator. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal ning täiendanud end nii Eestis kui välismaal. Maretit peetakse üheks edukamaks tegijaks monumentaalkunsti vallas, kuid ta on samavõrd andekas ka intiimsete väikevormide ja kontseptuaalsete installatsioonide loojana. Tema töid võib leida klaasi-, tarbekunsti ja disainimuuseumeis Eestis, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Türgis ja Belgias ning mitmetes avaliku ruumi hoonetes Eestis.
29. novembril toimud Kilingi-Nõmme siseturvalisuse ühishoone avamisel rõhutas kunstnik, et tema üks eesmärkidest oli teha teos, mis ennast kiiresti ei ammendaks.

Päästeameti Lääne päästekeskuse juhi Heiki Soodla sõnul on reaalne tulemus kavandist veelgi parem ja efektsem. „Kunstiteos toob hoonele soojust ja kutsub hoidma tasakaalu inimese ja keskkonna vahel. See on inspireeriv element, mis rõhutab meie missiooni olla kogukonna kaitseks alati valmis,“ lisas Soodla.

Klaaspannoo kogumaksumus 40 200 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Kilingi-Nõmme ühishoone arhitekt Reino Rass, Siseministeeriumi nõunik Jüri Triletski, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Johannes Luik ja Vergo Vernik Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Kädi Talvoja ja Anu Allas. Lisaks osalesid žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefekt Kaido Kõplas, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla, Saarde valla abivallavanem Külli Karu ning Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Aigo Keskküla.

Veel pilte: https://rkas.ee/et/uudised/kilingi-nomme-uhishoonet-ehib-maret-sarapu-klaaspannoo

Sigrid Maria Luitsalu töö “Gender is Doing” osutus valituks konkursile European Prize for Applied Arts. Näitus konkursil osalevatest töödest on avatud 23.11.2024 – 16.2.2025, Belgias, Mons Anciens Abbatoirs’.

Info: https://www.becraft.org/event/maestria
Kataloog töödele:
https://www.becraft.org/…/eyJfcmFpbHMiOns…/Catalogue.pdf

VIDEVIKUTSOONIS
Klaasinstallatsioonid, heli, valgus, liikumine.
Valgusele pühendatud näitus VANA-VÕROMAA KULTUURIKOJAS aasta kõige pimedamal ajal
6.12.2024 – 2.02.2025

Kunstnikud: Sofi Aršas, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna
Külalisena: Erki Kannus

Videvikutsoon on ookeanides pindmise veekihi ja süvaveekihi (pimedusetsooni) vahel asuv ala, mis ulatub 200 meetrist kuni 1000 meetrini.

Selles sügavuses on päikesevalgus väga nõrk ja tsoonisisesed temperatuurimuutused suurimad.

Videvikutsoon on külm ja selle valgus hämar, kuid bioluminestsentssähvatustega – elusorganismide poolt tekitatud valgusega. Piirkond kubiseb elust – tõenäoliselt on videvikutsooni biomass suurem kui kogu ülejäänud ookeanitsoonides kokku.

Videvikutsooni kummastavat vahepealsust saab tuua ka meie nähtavasse kaasaegsesse maailma – küsimused, otsused ja arusaamised et kas mingi isik, nähtus, emotsioon, vms. on must või valge, hea või halb, õige või vale ei leiagi tihti muud lahendust kui paigutumist videvikutsooni salapärasesse kooslusesse.

Kõiki näitusel osalevaid kunstnikke ühendab lisaks materjali peenkasutusele ka kirg valguse ja liikumise vastu. Erinevate meediate kasutamine, klaasist ja valgusest tõukuv installatiivsus on see, mis meid ühendab.

Erinevused ilmnevad teemades ja kujutamise viisis – Sofi Aršase puhul on oluline tema töödes peituv isiklik läbielamine, isiklik täpne tunnetus, millele sekundeerib pisut kaootiline ja vaba loomeprotsess leidmaks õiget väljendusmeetodit.

Kairi Orgusaare jõulised skulpturaalsed vormid muutuvad valguse lisandudes hõrkudeks, isegi poeetilisteks mõtteavaldusteks.

Kati Kerstna loodusest ja keskkonnast rääkivates töödes peitub kontrast läbipaistva, hapra materjali ja robotliku vormikeele vahel.

Külalisesineja Erki Kannuse installatsioon “Õhtune lüps” toob kauge nostalgiahõngu kaasaegsesse konteksti.

Näitusel eksponeerime nii videvikutsooni hämarust kui rikkalikkust.

Kõike võib juhtuda. Kõik on olemas.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Kati Kerstna
katikerstna.ee

Kajastus Postimehes

Kajastus ERR-is

Festivali Tartu Valgus raames astusid EKKÜ liikmed üles mitmel personaal- ja grupinäitusel:

Birgit Pählapuu näitus Kärbeste mäss” Tartu Botaanikaaias

Grupinäitus “Lendumine” Botaanikaaia Talveaias –  Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Sofi Aršas

Grupinäitus “Päritud valgus” galeriis Pallas – Rait Prääts

Eili Soon ja Elo Sein
TRIACA
Disaini-ja Arhitektuurigaleriis
11 – 23.11.2024

TRIACA – klaasipuhumise jõud. See on kui vaimne ja emotsionaalne vastumürk kaasaegse maailma väljakutsete ja rõhuvate olukordade vastu. Klaas on siin rohkem kui materjal; see on meedium, mille kaudu väljenduvad inimlikud unistused, võitlused ja lepitused. Iga objekt on justkui sümbol teekonnast ja tasakaalu leidmisest. Näitus kutsub külastajaid leidma oma “Triaca” seda ühte tegevust või hetke, mis puhastab hinge ja toob tagasi iseendani. Näitus tuletab meelde, et igal inimesel on võimalus luua oma vastumürk, mis aitab tal püsida enda keskmes