Rait Prääts
KIVISTISED
Okapi galeriis 15.10- 8.11 2024

Näitusega „Kivistised“ on autor alustanud uut seeriat töödest, mille teemaks on mõtisklused ajast. Käesolev lühike hetk muutub kohe minevikuks, aga minevik on väga pikk. Tundub, et autori arvates pärast käesolevat hetke algab koheselt kivistumine. Hetke möödumisel kivistub kõik. Sellele võib muidugi vastu vaielda, aga seal on ka omajagu tõtt. Miljon aastat tagasi astus üks dinosaurus mõned sammud pehmel pinnasel, jäljed kivistusid ja täna on võimalik vaadata kuhu ta oli minemas ja kas ta kiirustas või jalutas mõnuga. Samas võib mõtiskleda, et millised plaanid olid tal tulevikule ning kas ta teadis, et on väljasurev liik. Kõikidel hetkedel nii hästi ei vea ja nende jäljed ei kivistu tulevikku. Siiski on minevik väga loominguline, ning tekkinud erinevatest ladestustest, errosioonist, katastroofidest ja muudest protsessidest võib igasuguseid järeldusi teha ka tulevikuks.
Kivististe sarja töödes on viiteid inimestele, ühikonna paradoksidele ja muudele nähtustele universumis. Autor on kujutanud kivistunud risteed, ööd ja päeva, lahingut, naeratusi, aega ja lendu jne. Muidugi võib tekkida küsimusi, et kas ristee või naeratused saavadki kivistuda, tekitada ladestusi ja kulgemise konstruktiivseid jooni. Autor igatahes tundub arvavat, et saab.
Selle teksti on kirjutanud autor. Kuna tööd on valminud ja alustanud iseseisvat eksisteerimist, siis saab ta kõrvalseisjana kiretult analüüsida näituse hetke tervikut ning jälgida selle kivistumist.

Tiina Sarapu
TUME MAA
Kuraator: Maarja Mäemets
4.10. – 29.10.2024.

Läbi vagude, kihtide, kraavide, soonte jookseb Tume maa üle silmapiiri nagu tühi põld. See on üleminekuala, mis peidab endas kõiki võimalusi. Ruum, mis ulatub sügavamale kui kolmemõõtmelisus. Näitus ‘’Tume maa’’ on kunstniku Tiina Sarapu ja näituse kuraatori Maarja Mäemetsa aastapikkuse vestluse materialiseerumine. Ühised arutelud, mis algasid jagatud huvist füüsilise ruumi võimaluste ja olulisuse vastu kunstnikupraktikas, viisid sügavama põhja otsingutele. Maa on vundament, märkamatu kandja, kelle taluvuse piire inimkäsi pidevalt proovile paneb. Maa on kasvupinnas võimaluste ja lootuse juurutamiseks ja juurdumiseks. Sarapule iseloomuliku täpsuse ja julgusega peegeldab ta röntgenpilguga läbi selle mitmekihilisuse ja usaldab oma loomingul kanda end veel teadmata kohtadesse.

Tiina Sarapu (s 1971) on Eesti kontseptuaalne klaasikunstnik, kelle loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel ja rafineeritud teostus. Viimastel aastatel on ta keskendunud peamiselt installatsioonidele, luues teoseid, mis uurivad ruumi võimalusi ning avardavad vaataja tajupiire. Sarapu omandas magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialal 1996. aastal ning on aastaid töötanud õppejõu ja dotsendina. Tema teosed on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning kuuluvad mitmete muuseumide ja erakogude kollektsioonidesse. Sarapule on omistatud Kristjan Raua preemia (2007, 2023) ja Kultuurkapitali aastapreemia (2019). Aastatel 2021–2023 oli Tiina Sarapu kunstnikupalga laureaat.

Maarja Mäemets (s 1991) on Eesti kunstnik ja kuraator, kelle loomingus peegeldub jõud ja lootus. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA 2015, MA 2018) ning omandab hetkel teist magistrikraadi Taidestuudiumi õppekaval. Mäemets keskendub peamiselt kohaspetsiifilistele installatsioonidele, kus materjalide valikud toimuvad intuitiivselt ja kannavad endas tihedaid narratiive ning sümboleid. Kunstnik on saavutanud mitmeid olulisi tunnustusi ning osaleb rahvusvahelistel näitustel alates 2015. aastast. Oma kuraatoridebüüdi tegi 2020. aastal Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäituse “Värv – Punane” peakorraldajana.

Näitus ‘’Tume maa’’ kuulub Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi.
Täname: Eesti Kultuurkapital, MUSHEEZ, MIRON Violetglass, Klaasissepa OÜ,
ECCOM OÜ
Graafiline disain: Meelis Mikker
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Lisainfo:
Maria Valdma-Härm
+372 511 2350
HOP galerii
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00

17. septembril avati Okapi galeriis Disainiöö raames Kati Kerstna ja Kairi Orgusaare näitus : Bioloogilised iseärasused.

Klaasi ja valguse suhe on meid alati inspireerinud, samuti looduslikud – bioloogilised vormid, jooned, iseärasused.
Nüüd kavatseme selle kõik liita üheks tervikuks.
Bioloogilised, botaanilised vormid ja struktuurid toimivad äärmiselt erinevalt – esineb nii arhitektuurset imepärast korrastatust kui tõeliselt inspireerivat, napakat kaost, aga sealjuures on kõigel sellel alati ka põhjus – mõnikord või isegi enamasti on see meie jaoks arusaamatu, aga igal detailil, igal kooslusel on oma kindel eesmärk, oma põhjus ja ülesanne.
Oma uutes valgusobjektides loodame saavutada midagi sarnast – paika panna kindlad valgusmustrid, neid tekitavad klaasstruktuurid, toestavad konstruktsioonid ja modelleerida bioloogiast inspireeritud, iseäraliku ning isegi äraspidise või peidetud loogikaga moodustisi, mille koondnimetuseks on meie jaoks valgusobjektid.

Fotod: Mati Hiis

16 eesti disainerit, nende seas ka klaasikusnstnikud Kalli Sein (Ideeklaas) ja Anne-Liis Leht (HYTI) osalesid Canvas disainipoe väljapanekus New Yorgi moenädalal 12-14-09.2024.

Kajastusi:
https://www.forbes.com/sites/nadjasayej/2024/09/11/the-canvas-nyc-celebrate-sustainable-fashion-design-from-estonia/

KUJUTA
Klaasi ja graafika näitus
ARS Projektiruum
13.09. – 4.10. 2024, E-R 12-18
Avamine 12. septembril kell 17.00
Kunstnikud: Sofi Aršas, Britta Benno, Sirje Eelma, Maria Erikson, Anu Juurak, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Maarja Mäemets, Pilvi Ojamaa, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Kerttu Rannik, Lembe Ruben, Torsten Rötzch, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Liina Siib, Eili Soon, Andres Tali, Helen Tago, Kadri Toom, Mirjam Varik

ARS Projektiruumis leiab aset ekperiment, milles otsivad ühist keelt klaasikunsti ja graafika spetsialistid. Vaadeldakse kujutise kujunemist ühes ja teises meediumis, ning seda, kas piip on mõnikord ka lihtsalt piip. Julgemad osalejad teevad sissepõikeid vastaspoole tööpõllule.
Nagu selgub, on neil kunstiliikidel palju ühist. Klaas ja graafika sobivad kokku nagu pudel ja silt. Mõlemad on keerukate tehnoloogiate vahendada – kunstnike kaasloojad on füüsikalised ja keemilised stiihiad. Tuli ja vesi, liiv, päike, valgus ja vari, sulamine ja söövitumine ning õnnelikud tehnilised viperused ehk looduse sekkumine võivad käänata kunstniku esialgsed plaanid täiesti uuele teeotsale. Kas inimesel on vaba tahe või juhib meid paratamatus?
Klaas on kameeleon, kes kord kehastub staariks, kord teose tagasihoidlikuks raamistajaks, kord nähtamatuks lõuendiks kujutise all. Klaasobjektilt ja raamitud graafikalt peegeldub vaataja, kes otsib teosest omaenda kuju ehk metafoore.
Kujuta kujutis võtab kusagil kuju ja saab nähtavaks kunstniku käe läbi, tardudes ühel hetkel lõplikult, aga tõelise kuju annab talle maailma hetkeseisu peegeldus. Kus on autor, kas tal on kuju?

Kuraatorid: Merle Kannus ja Lembe Ruben
Näituse kujundus: Merle Kannus
Graafiline disain: Lembe Ruben
Valgus: Kati Kerstna
Installeerimine: Ian Simon Märjama, Erki Kannus
Näituse algidee: Rait Prääts ja Sirje Eelma
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Klaasikunstnike Ühendus, Eesti Vabagraafikute
Ühendus, Eesti Kunstnike Liit
Info: Lembe Ruben tel: +372 56626022; Merle Kannus tel: +372 56664452

Fotod: Mati Hiis

9.08.2024 toimunud Pop-up näitus Niine 11 maja II korruse aatriumis andis ülevaate vitraažiprojektist, mis on valminud Kai Kiudsoo-Värvi käe all Tallinnas, jaanuar 2023 – juuli 2024. Vitraažide asukoht saab olema Roomas, dominiiklaste ordu Santa Sabina peakloostri sissepääsualas.

Vitraažidel on kujutatud 11 dominiiklastele olulist isikut, kelle hulgas on orduvendi ja -õdesid, aga ka ilmikuid. Kujutatud persoonide hulgas on mõned pühakud, mõned õndsakskuulutatud ja ka neid, kelle õndsaks- või pühakuks kuulutamise protsessid alles käivad.
Vitraažidel on kujutatud: püha Dominicus, Georgius La Pira, Johannes Macias, Franciscus de Vitoria, Apaktone, Theresia Chikaba, Joseph Maria Lagrange, Samuel Mazzucchelli, Agnes de Langiaco, Titus Horten ja Vincentius Liêm koos oma kaasmärtritega.
Teosed on valminud Kai Kiudsoo-Värvi autoritehnikana väljatöötatud sulatustehnikas ja maalitud. Lisaks vitraažidele saab heita pilgu ka teoste loomise “köögipoolele” – näitusel on eksponeeritud ka kavandeid ja tööprotsessi kirjeldavaid materjale.

Mässavad klaaskärbsed võidutsevad Jaapanis

Eesti klaasikunstnik Birgit Pählapuu pälvis oma teosega „Kärbeste mäss“ hõbeauhinna 13. juulist kuni 14. oktoobrini Jaapanis Toyama Klaasimuuseumis toimuva Toyama rahvusvahelisel klaasinäitusel (TIGE). Avatud kutsetega ehk konkursi alusel toimuv triennaal esitleb silmapaistvaid kaasaegse klaasikunsti teoseid kogu maailmast.

Esimest korda korraldati konkurss 2018. aastal. Tänavusele, kolmandat korda toimuvale konkursile laekus 780 tööd, mille seast valiti näitusele välja 60 tööd, millest omakorda üheksa pärjati erinevate auhindadega. Birgit Pählapuu võidukas konkursitöö tegeleb kärbse sümboolikaga, mis on inspireerinud paljusid loojaid: vaenu ja verejanu või tüütuse ja vastikuse sümbolina, sümpaatse vestluskaaslasena või kõikenägeva silmana seinal. Pählapuu puhul tähistab kärbes mässu kõige ja kõigi vastu, kuid ka üleskutset teineteise mõistmiseks.

Kuigi Pählapuu on eelkõige klaasikunstnik, on tema looming tihedalt läbi põimunud fotograafia ja installatsiooniga. Installatiivne “Kärbeste mäss” koosneb leekpõleti- ja neoontehnikas valminud tiivulistest. Seda on tervikliku näitusena eksponeeritud HOP Galeriis ning selle üksikuid osi on esitletud nii grupinäitusel Gruusias, Iiri Klaasi Biennaalil kui ArtVilniuse kunstimessil Leedus. Mässu teema on Pählapuud inspireerinud varemgi: seerias “Minu vaikiv protest” väljendas ta inimloomuse sisemist ja vägivallatut vastuhakku, mõttejõudu, mis võib olla võimsam kui protestimarss tänaval.

Kaasaegse klaasikunsti juured ulatuvad uue kunstiliikumiseni 1950.-1960. aastatel endises Tšehhoslovakkias ja USAs, kui klaasi hakati kasutama kunstilise väljenduse vahendina. Alates sajandivahetusest on kaasaegse klaasikunsti maailm muutunud aktiivsemaks ja atraktiivsemaks ning selle väljendusviisid rikkalikumaks. Triennaali korraldajate ootuseks ongi olnud demonstreerida selle väljenduse perspektiivide üleminekuid ja lõputuid võimalusi.

Tänavu kuulusid triennaalikonkursi žüriisse New Yorkis asuva Corningi klaasimuuseumi stuudio direktor Amy Schwartz, rahvusvahelise kunsti- ja arhitektuuri ajakirja „Neues Glas – New Glass“ peatoimetaja Uta Klotz, Shanghai klaasimuuseumi asutaja, direktor ja tegevjuht Zhang Lin, Osaka riikliku kunstimuuseumi direktor Shima Atsuhiko ja Toyama klaasi kunstimuuseumi direktor Tsuchida Ruriko.

Birgit Pählapuu (1981) on omandanud nii magistri- (2016) kui bakalaureusekraadi (2010) Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal, lisaks täiendanud end Praha Kunstide, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (2008) ning omandanud bakalaureusekraadi (2002) ka Estonian Business School’is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal.
Kodu- ja välismaistel näitustel on Pählapuu osalenud alates 2008. aastast, sealjuures ise näituseid korraldanud alates 2017. aastast. Ta on ka OKAPI Galerii üks asutajatest ja galerist.

Lisainfo:
Toyama muuseumi koduleht info konkurssi kohta
Link Piltidele Hop galeriis toimunud näitusest

+37256601004
info [at] okapi [dot] ee

Eeva Käsper
VAIKUSES
HOP galeriis 17.05–11.06.2024

Klaasikunstnik Eeva Käsperi klaasskulptuurid ja peegelfotod võtavad kokku tema viimase aasta loomingu, väikeste põigetega ka varasemasse. Samas on aines nendeks teosteks kogunenud kuue aasta vältel, mil kunstnik on elanud Lõuna-Eestis. Ta kirjeldab oma igapäevaelu ja loomeprotsessi järgmiselt:

Elu loodusega kooskõlas erineb linnaelust. See on loodusnähtuste ja aastaaegade lummuses olemine, ühtmoodi nii kartes kui ka nautides nende jõudu ja vääramatust. Pidev muutumine ja samas püsiv teadmine sellest, kuidas looduse ringkäik aasta-aastalt kordub. Foto kui ühe hetke jäädvustaja saab klaasi ja valguse peegelduste kaudu olla galeriiruumis taas muutumises ning avaneda mitmel erineval moel. Õhtuvalgus, mustrid, jäljed, õhk, kordus. Meelerahu, vaikne kulgemine, paus, süvenemine, eraldatus. Ilu, rahulolu, meelte erksus.

Külliki Saldre on ühes intervjuus öelnud: “See on üks ilusamaid asju – paus, vaikus, võimalus tajuda, mida sa tunned. Kuulata, mida sa mõtled.“
Paus ja kohalolu – kuulamiseks ja vaatlemiseks, iseendale lähemale jõudmiseks.

Selline meelelisus kajastub avatava näituse valgusmängus – sümbioosis taju ja kõrgemate meistrioskustega klaasikunstis.

Eeva Käsper lõpetas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna 1998. aastal ja pärast magistrikraadi kaitsmist 2003. aastal töötas ta samas osakonnas assistendi ja õppejõuna kuni 2015. aastani. Ta on üks Klaasiklubi stuudio asutajatest (2009) ja Lõuna-Eestis asuva Serene OÜ klaasistuudio omanik (2018). Eeva Käsper on osalenud näitustel, konverentsidel ja sümpoosionitel paljudes Euroopa riikides, aga ka Türgis ja Koreas. Tema tööd on leidnud tunnustust mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja leidnud koha nii institutsioonide kui ka erakollektsionääride kogudes.

Näituse graafiline disain: Meelis Mikker
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Tänu: Tsenter, Serene OÜ, Raimond Russak,Veiko Iliste, Hans-Otto Ojaste.

HOP galerii
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

TᕼIᖇᔕT Iᑎ ᗷEᖇᒪIᑎ
Berlin Design Week 27.04.–5.05.
foto: Triinu Kööba.

Erki Kannus
KLAASKEHA
Okapi galeriis 5-27.04.2024

Erki Kannuse näitus “Klaaskeha” vaatleb intiimse keha muutumist steriilseks klaasobjektiks. Väljapanek koosneb kahest suuremast mitmeosalisest klaasteosest: interaktiivsest heliobjektist “Õhtune lüps” ja kuuma klaasiga joonistatud naisaktide-krokiide seeriast “Nimeta – aeg pärast.”

“Nimeta – aeg pärast” mõtiskleb bioloogilise keha haavatavuse ja kaduvuse üle, maalides düstoopilise pildi tuumasõja-järgsest maailmast. Eksponeeritakse ka videot teose loomise / hävingu protsessist.

“Õhtune lüps” edastab rahulikku, peaaegu pastoraalset õhtumeeleolu, kus kostuvad mõtlikud suupillihelid, vee sulin ja ämbrite kolksumine. Orgaanilise vormiga klaasobjekte saab külastaja veeämbrites üles-alla liigutada ning sel teel luua meditatiivseid helisid.
Näituse toimumist toetas Kultuurkapital.