Rubriigiarhiiv: Aastanäitused

2025 SÄRAVATE ASJADE SALAJANE HING

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus
SÄRAVATE ASJADE SALAJANE HING
Viimsi Artiumi aatriumis ja Viimsi Kunstikooli galeriis
5-30.04.2025

Elame keerulisel ajal, ohutunne sunnib kapselduma või hoopis otsima tavapärasest enam tähendusi/endeid ümbritsevast keskkonnast, kokkulangevusi ajaloost ja teatud mustrite kordumisest. Tänase päeva raudkindlad tõed vōivad homme olla tühistatud, enesekindel sära aga osutuda ühepäevaliblika lennukaareks. Kunst, mis tegeleb ümbritseva peegeldamise ja/või küsimuste esitamisega, ei pretendeeri muutunud oludes ainutõe kuulutaja tänamatule rollile, pigem ollakse koos oma vaatajaga ühes paadis.

II MS vintsutused üle-elanud kunstnikud otsisid 1940-ndatel pidepunkte argielu poeesias, sest hingetu ja kalk neid enam ei kõnetanud. Inimeksistentsi universaalseid arhetüüpe, Carl Gustav Jung´i vaimus, leiti muuhulgas indiaanikultuuride pärandist, nt Jackson Pollock jpt. Itaalia maalikunstnik Carlo Carra kirjutas: “Kõige tavalisemates asjades ilmneb lihtsus, mille kaudu me tunnetame mingi kõrgema, tähendusrikkama sisu olemasolu, milles peitub kogu kunsti võlu.”

Materjali eripärast johtuvalt on klaas parim vahend illusioonide loomiseks, särava ja optiliselt veatu pindmise kihi all ja sees on võimalikud valguse/pimeduse draamad, millest muud materjalikunstid, aga ka maalikunst, võivad vaid unistada! Pealtnäha elutus ja tardunud klaasis võib pulbitseda elu, tung raamidest välja, annab põhjuse rääkida kunstitööde hingest – hõljuda valguse abil kõrgustesse ja kaugustesse, elustuda mitte ainult loodud esemena, vaid kaasates ka kogu ruumi. Näituseruumides lavastatud ‘karm reaalsus’ – kus ‘esemete hing’ on sõna otseses mõttes ladustatud Cramo ehitustellingutele, esitab ja illustreerib asjade seisu Eesti klaasikunsti rindel.

Näitusel osalevad kunstnikud: Eve Koha, Tiina Sarapu, Agnes Torm, Kati Kerstna, Rait Prääts, Riho Hütt, Kairi Orgusaar, Kai Kiudsoo-Värv, Erki Kannus, Maarja Mäemets, Birgit Pählapuu, Piret, Ellamaa, Eeva Käsper, Anne-Liis Leht, Eili Soon, Kersti Vaks, Malle Karik-Hallimäe, Tiia Põldmets, Heli Press, Sigrid Luitsalu,Kaie Vakepea, Kateriin Rikken, Merle Kannus, Sofi Aršas

Näituse kuraator: Sofi Aršas sofiarchas [at] gmail [dot] com
Kujundajad: Kati Kerstna ja Jaan Elken
Graafiline disain: Merle Kannus
Fotod: Mati Hiis

Täname: Kultuurkapital, Viimsi Artium, Viimsi Kunstikool, Cramo Estonia AS, Eesti Klaasikunstnike Ühendus

2023 aastanäitus LEGENDIDE AEG

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus LEGENDIDE AEG
Kondase keskuses, Pikk tänav 8, Viljandi
Avatud 12.11.2023 – 9. 03.2024, K-P 10.00-17.00
Avamine 11.11.2023 kell 16.00

Maailma telg on paigast lahti loksunud. Elame jälle kord legendide ja muinasjuttude ajal. Meie silme ees sünnivad uued kangelased ja uued kaabakad; kuri kokk keerutab Kremlis supikulpi ja Kiievi taevas tuhiseb tont.

Legend võib olla õudne ja painajalik, ent tema ülesanne on anda lootust – tükeldada segane aeg arusaadavaiks, alguse ja lõpuga lugudeks, anda mõte kaotatud eludele, heita sild üle rahutute vete, näidata valgust tunneli lõpus. Nii sõjas kui armastuses on kõik mõnes mõttes muinasjutt, ja võidab see, kes jutustab usutavamaid lugusid.

Legend võib sind viia eemale argipäevast, mõistatuslike paikade ja tegelaste keskele. Legend aitab näha seoseid olnu ja oleva vahel, laseb vaadelda maastikku nii kotka kui konna perspektiivist, õppida vahelduseks ka teiste tehtud vigadest. Nii kujundab ta iga inimhinge erakordset maailma ja sünnitab samas uusi legende.

Osalevad Sofi Aršas, Aleksandra Ehrensvärd, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Erki Kannus, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Kai Koppel, Maarja Mäemets, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Kateriin Rikken, Kai Roosaar, Torsten Rötzch, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Piret Uibotalu, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Kuraatorid Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Sofi Aršas.
Valgustus Kati Kerstna.

Näituse toimumist toetavad Kultuurkapital ja Kondase keskus.

Meediakajastusi:
https://kultuur.err.ee/1609170727/galerii-viljandis-avati-eesti-klaasikunstnike-uhenduse-aastanaitus
https://kultuur.err.ee/1609193014/kunstielamus-klaasi-valatud-maitse
https://sakala.postimees.ee/7892670/klaasikunstnikud-toovad-oma-tood-kondase-keskusesse

: Maarja Mäemets

: Eve Koha

2023 GENIUS LOCI Reigi pastoraadis

1. juulil avati Reigi pastoraadis, Hiiumaal järjekordne näitus seeriast Genius Loci.
GENIUS LOCI IV: „Elu. 1628. 1928. 2023”
17.saj. ELU Hiiumaal. Reigi Õpetaja. Hüti klaasikoda. Aino Kallas. Kaasaegne klaasikunst.

17. sajand Hiiumaal. Elu täis kirge, pettumusi, hommikusi ärkamisi, nälga, täis kõhtu, armatsemist ja igatsust, sentimentaalne ja banaalne ning ainus mida me teame.
Oli ikaldus, katk, näljahäda, söödi raipeid ja lasti aadrit, et ellu jääda. Ja pisut hiljem kaeti peened pidusöögilauad austrite, sidrunite, kapparite, suitsuvorsti ja nisusaiakeste, vasika-, kalkuni-, lambapraega, hollandi juustu ning oliividega, joodi õlut ja veini ja viina.
1628 avati Hiiumaal, Reigi kihelkonnas, Hütil, kohaliku mõisniku-maaomaniku Jacob de la Gardie poolt Eesti alade esimene klaasikoda.
Klaasikojas töötanud meistrid polnud kohalikud, osa toorainet toodi Euroopast ning toodang läks ekspordiks.
Avatud oli regulaarne laevaliin Reigi ja Stockholmi vahel, kohalikud elanikud olid suuremjaolt vabad rootslased, eestlased olid endiselt pärisorjad.
Aasta varem loodud kihelkonda saabus kolmekümnekuue aastane pastor Lempelius koos oma naise ja lastega, et olla oma karjale eeskujuks usus ja armastuses.
1928 ilmub eesti keeles soome-eesti kirjaniku Aino Kalda raamat „Reigi Õpetaja”. Kirjanik meenutab raamatu sündi: „Kuid Hiiu Ungru asemel sattusingi Paavali Antero Lempeliuse, Reigi soome päritolu kirikuõpetaja jälile, ja tema ning Catharina Wyckeni traagiline lugu sidus järgnevaiks aastaiks mu meelekujutuse”(1)
Lugu keelatud armastusest, milles abielunaine hülgab oma lapsed ja mehe, et koos armastatuga põgeneda. Kuniks nad kinni võetakse ning surma mõistetaks pea maharaiumise läbi.
2023.a. suvel on Reigi Pastoraadis klaasikunstnikud Eestist ja mujalt, ajalooliseks taustaks traagiline armulugu, äärmuslik ebausk, usaldamatus ja kius, kosmopoliitne avatus, ilu teenimine, kirgas andumine ja armastus.
„Ärevad ajad Euroopas, sõda, klimaatilised muutused, inimesed liiguvad, kõik see mõjutab igapäevast elu”, nii kirjeldatakse aega 395 aastat tagasi.
Reigi Pastoraat on koht, mis on tühi, vaene ja mahajäetud. Siit on maharebitud, ära lammutatud ja minema viidud kõik, mis väärtuslik, ja ometi tekib igal hoones viibijal tunne, et midagi on veel alles – midagi, mis annab endast märku, kui kuulata.
Laenates Madis Kõivu’lt, ei saa see olla muu, kui “kohavaim” või “kohavaimud” -“Genius Loci”. (“Kohavaimud-Ajavaimud” M.Kõiv Akadeemia 1994/ nr4).

Näitusel osalevad klaasikunstnikud:
Pilvi Ojamaa, Mare Saare, Peeter Rudaš, Rait Prääts, Kersti Vaks, Eve Koha, Kai Koppel, Kai Kiudsoo-Värv, Tiina Sarapu, Eeva Käsper, Merle Kannus, Maret Sarapu, Malle Hallimäe-Karik, Piret Ellamaa, Liisi Junolainen, Eili Soon, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna, Sofi Arshas, Kalli Sein, KaireLeen Varik, Birgit Pählapuu, Anne-Liis Leht, Maarja Mäemets, Andra Jõgis, Sigrid Luitsalu, Anna-Maria Vaino, Kristiina Oppi, Marilin Laas, Tiia Põldmets.
Torsten Rötzsch (Saksamaa), Jennie Jessen (Gotland, Rootsi),
Michelle Ryan (Iirimaa), Julija Pociute (Leedu)

Genius Loci üldkuraator: Maret Kukkur
Kunstiosa kuraator: Kalli Sein
Kujundus: Pille Jänes, Maret Kukkur, Valev Sein.
Valguskujundus: Airi Eras, Helikast OÜ (Taavo Taelma)
Plakati kujundus ja trükkimine – Edward Johansson, Ahvaland
(Ahvenamaa, Soome)
Korraldus: HIKU, Hiiumaa Loovisikute Vabaühendus.
(1) A.Kallas „Mu saatuse maa”-lk 191

Näituse avamine 01.07 kell 17.00
AVATUD 2.07 – 20.08. 2023

• Teisipäeviti toimusid ’Õhtud pastoraadis’, kus Pastoraadi ajalooliste seinte vahel rääkisid ajast ja loost teadjanaised –
Helgi Põllo, Anne Ruussaar, Tiina Jõgeda, Monika Reppo
• Laupäevaõhtuti üritused ‘Näitleja loeb’ ja kuraatorituur, kus Maret Kukkur ja Kalli Sein tutvustasid näituse lugu ja oma lugu jutustavat klaasikunsti ja autoreid.

Kontakt ja info:
Maret Kukkur – 5330 3209, kukkur [at] planet [dot] ee
Kalli Sein – 5032246, kalli [at] ideeklaas [dot] ee

Fotod: Mati Hiis.

Kajastusi:
ERR uudised
Hiiu leht

2022 aastanäitus VÄRV – PUNANE 2.0

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valges saalis
15.05 – 11.06. 2022

Mööda Eestimaa erinevaid näitusepaiku rändav Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus teeb sel aastal oma debüüdi Ida-Virumaal. Tegu on jätkuga EKKÜ 2020. aastanäitusele „Värv – PUNANE“, mis toimus Tallinnas ARS projektiruumis.

Osalevad kunstnikud: Aleksandra Ehrensvärd, Anna-Maria Vaino, Birgit Pählapuu, Eili Soon, Kai Kiudsoo-Värv, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna, Kersti Vaks, Malle Karik-Hallimäe, Maret Sarapu, Merle Kannus, Piret Ellamaa, Piret Uibotalu, Rait Lõhmus, Riho Hütt, Tiia Põldmets, Tiina Sarapu, Sofi Aršas.
Kuraator ja peakorraldaja: Maarja Mäemets.

Näituse toimumist toetas Kultuurkapital.

Fotod: Rait Lõhmus

¨Värv – PUNANE¨ 2020. a aastanäitus

2020. aasta ja järjekorras kahekümnes Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus uurib värvi – PUNANE.

¨Värv – PUNANE¨
10.10 – 31.10.2020 ARS Projektiruumis
E-R 12–18, L 12–16

Hulganisti tähendusvarjundeid pakkuvat punast värvi on kunstnikud tõlgendanud vabalt, lähtudes võimalike stsenaariumite, metafooride ja tähenduste paljususest. Mis seob, on intensiivse värvi keerukas karakter – võime haarata, köita ja talletada.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitusel ¨Värv – punane¨ on välja pandud 17 klaasikunstnikku punase tõlgendused klaasis, mille valis välja 3-liikmeline žürii, kuhu kuulusid keraamik ja dotsent Ingrid Allik, ehtekunstnik ja galerist Maria Valdma, kunstnik ja lektor Urmas Lüüs.

Näitusel osalevad kunstnikud Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Andra Jõgis, Eve Koha, Eeva Käsper, Konstantin Kulev, Rait Lõhmus, Maarja Mäemets, Kairi Orgusaar, Aleksandra Pavlenkova, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Eili Soon, Maria Tamm ja Kristiina Uslar.

Aastanäituse korraldusmeeskond: Maarja Mäemets, Aleksandra Pavlenkova, Birgit Pählapuu, Maria Tamm ja Rait Lõhmus,

Näituse korraldajad ja Eesti Klaasikunstnike Ühendus soovivad tänada: Ingrid Allik, Maria Valdma, Urmas Lüüs ja Tiina Sarapu.

Fotod: Mati Hiis

Toetajad:

ARS Kunstilinnak
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kultuurkapital
UNINAKS (https://uninaks.ee/)
Fine Brands https://finebrands.ee/)
Punch! Drinks (https://punch-drinks.com/)
Stockholms Glasbruk (https://www.stockholmsglasbruk.com)

Lisainfo: Maarja Mäemets, +372 53485091, maarja [dot] maemets [at] gmail [dot] com

2019 RESONANTS Vana-Võromaa Kultuurikojas

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus
16.08- 29.09.2019

Ivo Lill “Resonants”

Sel korral on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.
Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).
Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.
Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Näitus toimub Vana-Võromaa Kultuurikojas 17.augustist – 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

2018 Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus Hiiumaal

Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas 24. august – 31. oktoober 2018 ja
Nelja Nurga Galeriis 24. august – 29. september 2018

Sel aastal möödub 390 aastat Hüti klaasikoja rajamisest Hiiumaal ja klaasitööstuse tulemisest Eesti aladele.

Hiiumaa muuseumi selle hooaja ekspositsioonid on lähtunud neljast elemendist – TULI, VESI. ÕHK, MAA.
Kuigi klaasitootmine on kõigi nelja elemendiga seotud – TULI sulatab klaasimassi, VESI on vajalik tööriistade jahutamiseks ja ohutuse tagamiseks, ÕHK on see, mille abil sünnib klaasimull piibu otsas ja MAA on element, mis annab klaasitootmiseks vajaliku tooraine: liiv, sooda, metalliühendid – siis näituse märksõnaks on TULI kui olulisim neist.

TULI ja TULEMINE (klaasi tulemine läbi tule, klaasitootmise tulemine Hiiumaale/Eestimaale, klaasikunsti taastulemine Hiiumaale)

Näituse ühe osa moodustab lühike sissevaade taustalukku – Hüti klaasikoja lugu (koostöös Hiiumaa Muuseumiga).
Teise osa moodustab Eesti klaasikunsti olemus ja olevik aastal 2018, Eesti klaasikunsti tulemus värskeimates vormides ja mitmekesisuses – diskreetne, ekspressiivne, habras, tugev, nähtav, nähtamatu.
Ambivalentsete omadustega, ambivalentsete sõnadega kirjeldatav.
Kuum ja külm.

Hüti klaasikoja loomisaastapäeva tähistamine sai suurema hoo sisse 15 aastat tagasi, kui Hiiumaa muuseumi teadur Helgi Põllo koos Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Maie-Ann Rauniga (kes omal ajal väljakaevamistöödel tudengina osales) võtsid Hüti pärandi luubi alla ja Maie-Ann Rauni juhtimisel sai Skankristalli tehases loodud Hüti klaastoodete koopiad. 10 aastat tagasi paigaldasid Kalli ja Valev Sein toonase vallavalitsuse palvel esimese klaaspudelitest mälestusmärgi klaasikoja asukohta. 5 aastat tagasi – aastal 2013 – sai esialgne mälestusmärk koostöös Kõrgessaare vallavalitsusega asendatud suurema ja püsivama mälestusmärgiga ning tähistatud suure Eesti klaasikunsti ülevaatenäitusega “Liivast oled sa sündinud ….” Reigi pastoraadis.

2017.aasta lõpul toimus Eesti professionaalse klaasikunsti 80.aastapäeva tähistamiseks rahvusvaheline erialakonverents „Klaas kunstis ja arhitektuuris KUUM/KÜLM“ ja nii kaasnevad ka Hüti klaasikoja 390. aastapäeva ja klaasikunstnike aastanäitusega ringkäigud näitusel, haridusprogramm klaasi ajaloo, klaasitehnoloogiate ja klaasikunsti võimaluste kohta.
Haridusprogrammi ja näituseringkäikude toimumisajaks on planeeritud aeg septembris-oktoobris ja Hiiumaa Toidu- ja Kunsti festivali raames 19.- 22.september. Ajad ja töötoad täpsustuvad kokkulepete sõlmimisel.
Klaasinäituse ja haridusprogrammi aeg on sobitatud septembrisse, et sündmus eristuks Hiiumaa liiga tihedast suvehooajast ja haridusprogramm kaasaks võimalikult palju Hiiumaa kooliõpilasi.

NELJA NURGA GALERII näitus on suunatud klaasi tarbelisemale-disainerlikumale poolele, taaskasutusele ja ökoloogilisele mõtlemisele.
Selles näitusevalikus on eelkõige klaasi tarbevormid, rõhk klaasesemete valiku tegemisel on ‘KAS’ ja ‘KASUTUS’ –
*Kas klaas on tänapäeval kasulik või kasutu, millised on klaasi taas- kasutusvõimalused,
*Kas klaas on asendunud või asendumas ‘kasulikumate’ või kasutamissõbralikumate materjalidega.
*Kas klaas ja plastklaas on sarnased või erinevad. Mis seob ja mis eristab.
*Kas klaasikunstnik võib töötada ka akrüülklaasiga või muutub ta siis akrüülklaasikunstnikuks.

Kuigi Hiiumaa on olnud koduks Eesti alade esimesele klaasitööstusele, mille toodangus moodustasid tähtsa osa just igapäevased tarbenõud ja laboratooriuminõud, siis tänapäeval on ta tuntud plastisaarena. Plast on meie elus suures osas üle võtnud puruneva klaasi kasutusalad – igapäevased tarbenõud, köögitarvikud, pakendid, taara. Mõlemad, nii klaas kui plast on omal moel keskkonnale jälgijätvad.
Kuigi plastmaterjalidest kulukam on energiamahuka ning ökoloogilist jalajälge jätva tootmise tulemusel sündiv klaas on siiski läbinisti looduslik materjal, inertne ja tugev. Tema kasutusala laboratooriumides ja ökoloogilise meelsusega majapidamises ei kao kuhugi.

Klaasi tuntuim taasakasutus on sorteerimine ja ümbersulatus,
*Kas on aga muid võimalused klaasikunstnikul või disaineril oma töös taaskasutada klaasi, vähendada klaasi ökoloogilist jalajälge?

Hüti klaasikoda tootis aastasadu tagasi Hiiumaal hulgaliselt laboratooriuminõusid sest Rootsis oli tol ajal äärmiselt populaarne alkeemia.
*Kas tänapäevane virtuaalne alkeemia – virtuaalkeemia võiks vajada nõu?
*Kas me oskame maailmale nõu anda?

Näituse kuraator Kalli Sein, kujundajad Maret Kukkur ja Valev Sein

Külalisi oodates,
korraldajad:
Hiiumaa Muuseum ja
Nelja Nurga Galerii

Kontakt ja info:
Kalli Sein, klaasikunstnik (5032246)
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige
Eesti Kunstnike Liidu liige

2017 Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus KÜLM-KUUM. EESTI KLAASIKUNST 80

Reedel, 10.novembril kell 17 avati Eesti klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus KÜLM-KUUM Kultuurikatla Koridorklubis.

Näitus on pühendatud Eesti Klaasikunsti 80 aastapäevale ning palutud osalema ka Saksa klaasikunstnikud.

Näituse avamisele eelnes konverents “Klaas kunstis ja arhitektuuris.

Möödunud on 80 aastat Eesti klaasikunsti sünnist. On tore tähistada seda sündmust majas, kust sai energiat nii kunagine klaasitööstus kui ka kaudselt klaasikunst.

Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid, mis on inspireeritud kas kargest külmast või põletavast kuumast või mõlemist korraga. Teema keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv – kuumad, kirglikud, lämmatavad, jahedad jne suhted lähedaste, ühiskonna või loodusega, soojad äratundmishetked või tardunud mälestused, karged või põletavad keskkonna puudutused jne, jne.

Kõik me ümber ja me sees on mõõdetav skaalal külm-kuum. Pole vast palju päevi me elus, kus ei vaataks termomeetrit või ei kuulaks ilmauudiseid, tehes selle järgi otsuseid, mil määral peame soojussalvestamiseks ressursse kaasama.Elukeskkonna valikul või kujundamisel mõtleme esimese asjana soojuspidavusele. Lõunamaades ilmselt vastupidi – jaheduse säilitamisele. Meid ümbritsev ja mõjutav värvispekter teeb ikka ja jälle ringe külmadest toonidest soojadeni.Suhted kaaslase või ümbritsevaga võivad võnkuda näpistavast jahedusest põletava kuumani.Et seista vastu jäätumisele, apaatsusele, haigestumisele või kire jahtumisele, on vaja ikka ja jälle energiat. Energia tekib põlemisprotsessist. Sarnaselt loodusega toimub see ka inimese ainevahetuses. Et meid ümbritseks soojus, vajame hiiglaslikke soojuselektrijaamu ja loodusressursse. Et me keha ja hing ei külmetaks, peame olema endale energiajaamaks ise. Või ka vastupidi, et mitte ära põleda, kuivada, plahvatada jne, vajame jahedust, teinekord pakastki – nii balanseerimegi terve oma elu jooksul külma ja kuuma vahel.

Mis võiks paremini sümboliseerida seda lõputut energia liikumist kui klaas. Et muutuda jäiselt läbipaistvaks või lumeselt sädelevaks, peab ta läbima enneolematu kuuma. Et muutuda näiliselt taas kirkaks ja leegitsevaks, vajab ta jahedat vett ja lihvi. Ja kas pole tähelepanuväärne, et Kultuurikatla seinad mäletavad seda tuld ja lõõma, mis andsid meie tollastele kodudele sooja, kus elati oma igapäevast kirglikku või kiretut elu ning kust nii mõnigi loominguline sähvatus alguse sai.

Näitusel osalevad: Kairit Annus, Sofi Aršas, Michael Behrens, Elisabeth Brosterhus ja Burkhard Meyer, Wilfried Grootens, Piret Ellamaa, Malle Hallimäe, Riho Hütt, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Kai Koppel Eeva Käsper, Ivo Lill, Kairi Orgusaar, Aleksandra Pavlenkova, Rait Prääts, Torsten Rötzsch, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Kersti Vaks, Martina Zilles
Näituse ja konverentsi kuraator: Sofi Aršas

Kujundaja: Riina Degtjarenko

Graafiline diasiner: Piret Räni

Näitus on avatud 10. detsembrini.

Näitust toetab: Kultuurkapital

Fotod: Mati Hiis, Merle Kannus

https://www.facebook.com/pg/EestiKlaasikunstnikeUhendus/photos/?tab=album&album_id=1792246734121302

https://www.facebook.com/merle.kannus/media_set?set=a.708580822672686.100005623243371&type=3

2016 aastanäitus Tsivilisatsioon 2: Aja püksid

Tsivilisatsioon 2: Aja püksid
Tallinna Lennusadama akvaariumis
8.04 – 17.07.2016

Eesti klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus leiab sel korral aset enneolematus keskkonnas – Lennusadama akvaariumi vees. Meie esmaseks publikuks on niisiis koger, latikas, säinas, viidikas ja nurg. Kunsti kui tehisobjektide ja eluslooduse kokkupuude loob uue ruumi, mida võime käsitleda ka kui täiesti muust keskkonnast eraldi olevat paralleelmaailma.

Pealkirja võiks lühidalt seletada nii:

Füüsikud ja humoristid kasutavad mõistet “aja püksid” hetke kohta, kus mitme valikuvõimaluse lävel aeg hargneb kaheks ja mõlemad võimalused eksisteerivad edasi paralleeluniversumite kujul.

Maailm, millesse meie sattunud oleme, on vaid üks võimalikest. On juhus, et võililled on kollased ja kaladel on uimed, et meil on kaks jalga ja me elame kuival maal, et me kasutame valgust ümbruse tajumiseks ja kutsume üksteist nimepidi, et me leiutasime kunsti ja panime püsti interneti. Teises püksisääres, teises multiversumi nurgas võivad asjad olla hoopis teistmoodi – või üldse mitte olla.

“Tsivilisatsioon 2: Aja püksid” tegelebki selle kummitava “mis-oleks-kui”-mõttega ja püüab kiigata olemise võimaluste spektrit – piiluda, mis toimub teises püksisääres. Väljapanek võtab päevaprobleemide suhtes filosoofilise distantsi ja osutab sellele, et alati eksisteerib ka teine, kolmas ja neljas alternatiiv – ning et olemasolev variant polegi võib-olla kõige hullem võimalikest. Ent meenutab siiski – aeg hargneb püksisäärtesse ka siin ja praegu, iga valikuga, mida teeme.

Osalevaid autoreid ühendab peale elava fantaasia veel ka materjal: klaas, mis ilmselt on üks väheseid veekeskkonnas tsivilisatsiooni ehitamist võimaldavaid olluseid. Selle proovilepanek harjumatus optilises keskkonnas on avastusretk ja väljakutse ka meie jaoks.

Mõned aastad tagasi keelas Itaalia linna Monza volikogu ära kuldkalade pidamise ümaras akvaariumis, väites, et on julm hoida kalu tingimustes, kus nende välismaailma tajumine on moonutatud. Aga kuidas me teame, et meie maailmataju on ehtne ja moonutusteta?

/ Stephen Hawking /

Näitusel osalevad:

Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Malle Karik-Hallimäe, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Kai Koppel, Ivo Lill, Merle Lobjakas, Rait Lõhmus, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Anna- Maria Vaino, Kaire-Leen Varik

Kuraatorid: Merle Kannus, Kai Kiudsoo-Värv

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituse lehekülg Facebookis

Kajastusi:

ETV Kultuuriuudised

2015 aastanäitus HETK Järvakandis

Mare Saare

Sel korral on EKKÜ aastanäituse peamiseks eesmärgiks pakkuda ülevaadet eesti professionaalse klaasikunsti hetkeseisust. Kuna selle valdkonna kunstnikud tegelevad väga erinevate teemade ja tehnikatega, siis joonistuvad väljapanekul välja viimaste aastate Eesti klaasikunstis valitsevad peamised suunad ja trendid. Eksponeerimisele tulevad nii juba eelmistelt näitustelt valitud tööd kui ka täiesti uued just antud ürituse jaoks loodud teosed. Jätka lugemist →