Rubriigiarhiiv: Aastanäitused

2022 aastanäitus VÄRV – PUNANE 2.0

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valges saalis
15.05 – 11.06. 2022

Mööda Eestimaa erinevaid näitusepaiku rändav Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus teeb sel aastal oma debüüdi Ida-Virumaal. Tegu on jätkuga EKKÜ 2020. aastanäitusele „Värv – PUNANE“, mis toimus Tallinnas ARS projektiruumis.

Osalevad kunstnikud: Aleksandra Ehrensvärd, Anna-Maria Vaino, Birgit Pählapuu, Eili Soon, Kai Kiudsoo-Värv, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna, Kersti Vaks, Malle Karik-Hallimäe, Maret Sarapu, Merle Kannus, Piret Ellamaa, Piret Uibotalu, Rait Lõhmus, Riho Hütt, Tiia Põldmets, Tiina Sarapu, Sofi Aršas. 
Kuraator ja peakorraldaja: Maarja Mäemets.

Näituse toimumist toetas Kultuurkapital.

Fotod: Rait Lõhmus

2019 RESONANTS Vana-Võromaa Kultuurikojas

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus
16.08- 29.09.2019

Ivo Lill “Resonants”

Sel korral on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.
Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).
Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.
Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Näitus toimub Vana-Võromaa Kultuurikojas 17.augustist – 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

2017 Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus KÜLM-KUUM. EESTI KLAASIKUNST 80

Reedel, 10.novembril kell 17 avati Eesti klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus KÜLM-KUUM Kultuurikatla Koridorklubis. 

Näitus on pühendatud Eesti Klaasikunsti 80 aastapäevale ning palutud osalema ka Saksa klaasikunstnikud.

Näituse avamisele eelnes konverents “Klaas kunstis ja arhitektuuris.

Möödunud on 80 aastat Eesti klaasikunsti sünnist. On tore tähistada seda sündmust majas, kust sai energiat nii kunagine klaasitööstus kui ka kaudselt klaasikunst.

Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid, mis on inspireeritud kas kargest külmast või põletavast kuumast või mõlemist korraga. Teema keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv – kuumad, kirglikud, lämmatavad, jahedad jne suhted lähedaste, ühiskonna või loodusega,  soojad äratundmishetked või tardunud mälestused, karged või põletavad keskkonna puudutused jne, jne.

Kõik me ümber ja me sees on mõõdetav skaalal külm-kuum. Pole vast palju päevi me elus, kus ei vaataks termomeetrit või ei kuulaks ilmauudiseid, tehes selle järgi otsuseid, mil määral peame soojussalvestamiseks ressursse kaasama.Elukeskkonna valikul või kujundamisel mõtleme esimese asjana soojuspidavusele. Lõunamaades ilmselt vastupidi – jaheduse säilitamisele. Meid ümbritsev ja mõjutav värvispekter teeb ikka ja jälle ringe külmadest toonidest soojadeni.Suhted kaaslase või ümbritsevaga võivad võnkuda näpistavast jahedusest põletava kuumani.Et seista vastu jäätumisele, apaatsusele, haigestumisele või kire jahtumisele, on vaja ikka ja jälle energiat. Energia tekib  põlemisprotsessist. Sarnaselt loodusega toimub see ka inimese ainevahetuses. Et meid ümbritseks soojus, vajame hiiglaslikke soojuselektrijaamu ja loodusressursse. Et me keha ja hing ei külmetaks, peame olema endale energiajaamaks ise. Või ka vastupidi, et mitte ära põleda, kuivada, plahvatada jne, vajame  jahedust, teinekord pakastki – nii balanseerimegi terve oma elu jooksul külma ja kuuma vahel.

Mis võiks paremini sümboliseerida seda lõputut energia liikumist kui klaas. Et muutuda jäiselt läbipaistvaks või lumeselt sädelevaks, peab ta läbima enneolematu kuuma. Et muutuda näiliselt taas kirkaks ja leegitsevaks, vajab ta jahedat vett ja lihvi. Ja kas pole tähelepanuväärne, et Kultuurikatla seinad mäletavad seda tuld ja lõõma, mis andsid meie tollastele kodudele sooja, kus elati oma igapäevast kirglikku või kiretut elu ning kust nii mõnigi loominguline sähvatus alguse sai.

Näitusel osalevad: Kairit Annus, Sofi Aršas, Michael Behrens, Elisabeth Brosterhus ja Burkhard Meyer, Wilfried Grootens, Piret Ellamaa, Malle Hallimäe, Riho Hütt, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv,  Eve Koha, Kai Koppel Eeva Käsper, Ivo Lill, Kairi Orgusaar, Aleksandra Pavlenkova, Rait Prääts, Torsten Rötzsch, Tiina Sarapu,  Kalli Sein,  Eili Soon, Kersti Vaks, Martina Zilles
Näituse ja konverentsi kuraator: Sofi Aršas

Kujundaja: Riina Degtjarenko

Graafiline diasiner: Piret Räni

Näitus on avatud 10. detsembrini.

Näitust toetab: Kultuurkapital

https://www.facebook.com/pg/EestiKlaasikunstnikeUhendus/photos/?tab=album&album_id=1792246734121302

https://www.facebook.com/merle.kannus/media_set?set=a.708580822672686.100005623243371&type=3

 

 

2016 aastanäitus Tsivilisatsioon 2: Aja püksid

EKKY_civ2Tsivilisatsioon 2: Aja püksid
Tallinna Lennusadama akvaariumis
8.04 – 17.07.2016

Eesti klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus leiab sel korral aset enneolematus keskkonnas – Lennusadama akvaariumi vees. Meie esmaseks publikuks on niisiis koger, latikas, säinas, viidikas ja nurg.  Kunsti kui tehisobjektide ja eluslooduse kokkupuude loob uue ruumi, mida võime käsitleda ka kui täiesti muust keskkonnast eraldi olevat paralleelmaailma. 

Pealkirja võiks lühidalt seletada nii:

Füüsikud ja humoristid kasutavad mõistet “aja püksid” hetke kohta, kus mitme valikuvõimaluse lävel aeg hargneb kaheks ja mõlemad võimalused eksisteerivad edasi paralleeluniversumite kujul.

Maailm, millesse meie sattunud oleme, on vaid üks võimalikest. On juhus, et võililled on kollased ja kaladel on uimed, et meil on kaks jalga ja me elame kuival maal, et me kasutame valgust ümbruse tajumiseks ja kutsume üksteist nimepidi, et me leiutasime kunsti ja panime püsti interneti. Teises püksisääres, teises multiversumi nurgas võivad asjad olla hoopis teistmoodi – või üldse mitte olla.

“Tsivilisatsioon 2: Aja püksid” tegelebki selle kummitava “mis-oleks-kui”-mõttega ja püüab kiigata olemise võimaluste spektrit – piiluda, mis toimub teises püksisääres. Väljapanek võtab päevaprobleemide suhtes filosoofilise distantsi ja osutab sellele, et alati eksisteerib ka teine, kolmas ja neljas alternatiiv – ning et olemasolev variant polegi võib-olla kõige hullem võimalikest. Ent meenutab siiski – aeg hargneb püksisäärtesse ka siin ja praegu, iga valikuga, mida teeme.

Osalevaid autoreid ühendab peale elava fantaasia veel ka materjal: klaas, mis ilmselt on üks väheseid veekeskkonnas tsivilisatsiooni ehitamist võimaldavaid olluseid. Selle proovilepanek harjumatus optilises keskkonnas on avastusretk ja väljakutse ka meie jaoks.

Mõned aastad tagasi keelas Itaalia linna Monza volikogu ära kuldkalade pidamise ümaras akvaariumis, väites, et on julm hoida kalu tingimustes, kus nende välismaailma tajumine on moonutatud. Aga kuidas me teame, et  meie maailmataju on ehtne ja moonutusteta?

/ Stephen Hawking /

Näitusel  osalevad:

Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Malle Karik-Hallimäe, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Kai Koppel, Ivo Lill, Merle Lobjakas, Rait Lõhmus, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Anna- Maria Vaino, Kaire-Leen Varik

Kuraatorid: Merle Kannus, Kai Kiudsoo-Värv

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituse lehekülg Facebookis

Kajastusi:

ETV Kultuuriuudised

2015 aastanäitus HETK Järvakandis

Mare Saare

Mare Saare

Sel korral on EKKÜ aastanäituse peamiseks eesmärgiks pakkuda ülevaadet eesti professionaalse klaasikunsti hetkeseisust. Kuna selle valdkonna kunstnikud tegelevad väga erinevate teemade ja tehnikatega, siis joonistuvad väljapanekul välja viimaste aastate Eesti klaasikunstis valitsevad peamised suunad ja trendid. Eksponeerimisele tulevad nii juba eelmistelt näitustelt valitud tööd kui ka täiesti uued just antud ürituse jaoks loodud teosed. Jätka lugemist

2014 Päris/Tehis Vabaduse galeriis

Aastanäituse Päris/Tehis II osa oli avatud Vabaduse galeriis 12.detsember 2014 – 6.jaanuar 2015. Vabaduse galeriis olid väljas väiksemõõtmelised vormid ja objektid, mille puhul sõna “päris” tähistab ka  nii-öelda “päris asja” ehk dekoratiivset või ka tarbelist eset, mis sobivad  kas kodusesse miljöösse või näiteks moeaksessuaariks. Selle väljapaneku märksõnad on “päris- ja tehisasjade vorm ja ilu”, “klaasi kui materjali võimalused ning võlu”. Jätka lugemist

2014 Aastanäitus PÄRIS/TEHIS

Eesti Klaasikunstike Ühenduse aastanäitus „PÄRIS/TEHIS.
BORN/MADEˮ avanes 27. novembril 2014 Tartu Kunstimajas.

Aastanäitus on jagatud kaheks osaks.

Tartu Kunstimajas eksponeeritakse valdavalt viimase aasta-paari jooksul
valminud pigem kontseptsioonile keskendunud tööd, peamiselt
installatsioonid ja skulpturaalsed objektid. Teostuses kasutatakse lisaks
rikkalikele klaasikunsti tehnikatele ka erinevaid visuaalkunsti vahendeid.
Särava optilise materjali kontrast tööstustegevusest mahajäänud metalli
rasketel pindadel loob tähendusi tehis- ja päriskekkondade
kokkupuutepunktidest.

Kaasaja klaasikunstis on välja kujunenud palju eri suundi, mis on muutnud
selle valdkonna mitmenäolisemaks ja pea kõiki kunstiliike hõlmavaks. See
võimaldab käsitleda ka Eesti klaasikunstnike loomingut erinevatest
kunstitõlgendustest lähtuvalt ning vaadelda meie klaasikunsti hetkeseisu
läbi kahe väljapaneku, kus teema ja materjal on samad, kuid sõnumi- ja
kujundikeel erinevad.

Keel, materjal, esemed, maastik, mõtted, ilu, suhted, kodu, tunded,
identiteet, kunst… ja elu võivad mingil hetkel tunduda nii eheda kui
tehislikuna. Meeled loovad meile pildi millestki, mis võib tunduda tõene,
kuid ka vastupidi. Miks ja millisel hetkel me tunneme ära, et tegu on
tehismaailma, -suhte, -tunde, -mõtte või -esemega? Kuidas mõjutab otsus
järgnevat ja kuidas loovad uued kogemused uusi hinnanguid? Kas tehisasjad,
ka klaasist, annavad tegelikkusest vale kujutelma või loovad hoopis uue ja
veelgi usutavama maailma? Mis eristab meie teadvuses päris- ja
tehisnähtusi? Ning kas ja kuidas me tunneme üldse ära, mis on see n-ö päris
asi?

Neile ja veel paljudele „päris/tehisˮ küsimustele otsib sel korral vastust
grupp klaasikunstnikke Tartu Kunstimajas. Näitusel osalevad Kairit Annus,
Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kai
Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Kai Koppel, Eeva Käsper, Ivo Lill, Kairi Orgusaar,
Rait Prääts, Mare Saare, Maret Sarapu, Tiina Sarapu ja Eili Soon ning
külalistena Sarah Gilbert (USA) ja Stine Bidstrup (DK).

Näitus jääb avatuks 28. novembrist kuni 14. detsembrini.

Näituse kuraator Sofi Aršas,

Kujundaja Maret Kukkur

Aastanäituse teist osa, mis koosneb peamiselt väiksemõõtmelistest vormidest
ja objektidest, saab näha Tallinnas, Vabaduse galeriis, 12. detsembrist 6.
jaanuarini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kajastus Postimehes

Kajastused Sirbis:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/klaasikunstnike-parisaeg/
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/onnestunud-teemavalik/
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/efektne-lavastus/

Klaasikunsti aastanäitusest Klassikaraadio Delta saates

Veel pilte

Video (autor Jassu Hertsmann):

2013 Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus LINNUTEE

9.04-27.05.2013

igal õhtul ilmuvad taevasse tähed
igal õhtul tähed parvi ja pilvi ja Linnuteed loovad
see on sündinud igal õhtul
mäletan nii
eriti pühalik on Linnutee talvel
mööda Linnuteerada olen kord ise koju jõudnud
kui poleks tähti oleks lõppmust
mets eksitanud mu
sügisöödel kuulan
lindude häälekat lendamist
lõunasse
ikka
mööda
Linnuteed
igal kunstnikul on rääkida
oma lugu
oma Linnutee lugu Jätka lugemist