2022 aastanäitus VÄRV – PUNANE 2.0

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valges saalis
15.05 – 11.06. 2022

Mööda Eestimaa erinevaid näitusepaiku rändav Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus teeb sel aastal oma debüüdi Ida-Virumaal. Tegu on jätkuga EKKÜ 2020. aastanäitusele „Värv – PUNANE“, mis toimus Tallinnas ARS projektiruumis.

Osalevad kunstnikud: Aleksandra Ehrensvärd, Anna-Maria Vaino, Birgit Pählapuu, Eili Soon, Kai Kiudsoo-Värv, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna, Kersti Vaks, Malle Karik-Hallimäe, Maret Sarapu, Merle Kannus, Piret Ellamaa, Piret Uibotalu, Rait Lõhmus, Riho Hütt, Tiia Põldmets, Tiina Sarapu, Sofi Aršas. 
Kuraator ja peakorraldaja: Maarja Mäemets.

Näituse toimumist toetas Kultuurkapital.

Fotod: Rait Lõhmus

2022 KLAASIMEISTRID Ajaloomuuseumis

11.2.2022 – 31.12.2022

Maarjamäe tallihoones avatud näitus “Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu” annab tervikliku ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest. Külastajal saab tutvuda klaasiga kogu tema ilus – ekspositsioon algab vanimate Eestist leitud klaasesemetega ning lõpeb tänase klaasitoodanguga.

Näitusel on eksponeeritud kõigi Eesti olulisemate klaasikodade ja –vabrikute toodang, mis võimaldab vaatajal jälgida nii klaasitootmise tehnoloogilist kui kunstilist arengut ning näha, kuidas hägusatest klaasitahvlitest säravate peeglite ja kristallesemeteni jõuti. Ulatuslik esemeline väljapanek lähtub Eesti Ajaloomuuseumi unikaalsetest kogudest, kuid kaasab ka parimad näited teistest muuseumidest ja erakollektsioonidest. Lisaks esemelisele osale, on võimalik osa saada klaasitootmise arengut tutvustavatest unikaalsetest arhiivikaadritest ja sellestki, kuidas valmistatakse klaasi tänapäeval Järvakandi klaasitehases.

Näituseruumist leiab ka põnevaid kogemusalasid, mis pakuvad võimalust mõelda kaasa klaasi väärtuse ja omaduste üle. Peeglid, seiklemine värviliste klaaside maailmas, klaasikillud – on ju klaas hapra iseloomuga. Lisaks klaasi kui materjali tajumisele pakuvad kogemusalad kindlasti võimalusi ennast klaasi ilu sees jäädvustada.

Klaasitootmine on meie pikima ajalooga tööstusharu. Nelja sajandi vältel on seda keerulise tehnoloogia- ja ainulaadsete omadustega materjali valmistatud peaaegu kõigis Eestimaa nurkades. Tööstuslik klaasi tootmine algas 1628. aastal Hiiumaal Rootsi päritolu mõisnikule Jakob de la Gardie`le kuulunud Hüti klaasikojas, 18. sajandil rajati sarnaseid töökodasid aga juba kõikjale Eestis. Meie klaasitööstuses kuldaeg saabus peale omariikluse sündi, kui asutati kohalikul kapitalil põhinevad vabrikud ja koolitama hakati eesti rahvusest meistreid. Maailmatasemele jõudis kodumaine klaasitoodang 1934. aastal, kui edumeelne tööstur Johannes Lorup asutas Tallinnasse moodsa tehase, kus lisaks klaasile hakati esmakordselt valmistama ka poolkristalli ja kristalli. Pärast nõukogude korra kehtestamist Lorupi ettevõte natsionaliseeriti ja see sai uueks nimeks Tarbeklaas.

Kaasajal on Eestis ainsaks klaasitootjaks peamiselt klaastaarat valmistav Järvakandi Klaasivabrik.

Näitus on Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones avatud alates 11.2.2022

Näituse kuraator: Anne Ruussaar

Näituse kujundus: Anne Määrmann, Kristi Prinzmann, Bob & DokoDoko

Graafiline disain: Marje Eelma, Martin Eelma, Tuumik Stuudio

Teostus: Motor 

Meeskond: Krista Sarv, Kärt Kelder, Laura Kipper, Peeter Mauer, Galina Zaitseva, Tiina Sakermaa, Theodora Kormpaki, Aime Andresson, Riho Ints, Helene Tedre, Ruth Laidvee, Piia Sinisalu, Sigrid Huik ja teised tublid muuseumitöötajad

Koostööpartnerid:

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Tallinna Linnamuuseum

Tartu Linnamuuseum

Tallinna Ülikool

Järvakandi Klaasimuuseum

Järvakandi Klaasitehas

 

Erakogujad – Kalle Kimsto, Epp Eelmaa, Sylvia Kesa, Kalle Oja, Toomas Plaan, Toomas Zupping, Marek Kuul, Ilona Ringas, Silja Põder, Sigrid Huik, Ene Hiio, Salme Jugaste, Maie-Ann Raun

Täname:
Järvakandi klaasitehas

2022 Eesti klaasikunstnikud COBURGER GLASPREIS näitusel

10. aprillil avati Euroopa kaasaegse klaasikunsti näitus The Coburg Prize for Contemporary Glass 2022. Seda loetakse üheks olulisimaks konkursiks Euroopa klaasikunstis, kus paljude andekate klaasikunstnike seast leiab seekord meie klaasikunstnikud Kristiina Uslar´i ja Tiina Sarapu teosed.
Näitus on avatud 25. septembrini Euroopa Kaasaegse Klaasikunsti Muuseumis Kunstsammlungen der Veste Coburg´is.

2022 INIMFAKTOR Kärdlas

Merle ja Erki Kannuse näitus “Inimfaktor” oli Kärdla Nelja Nurga Galeriis avatud 1.-30.04.2022.

Kahe autori dialoogis on vaatluse all inimene, tema käitumised ja tajud, koos- ja eraldiolek, sisemaailma tõlkimatus.
Merle Kannuse (s. 1972) autobiograafilistes pildiseeriates “Umbrohi,” “Eelaeg” ja “Väikesed konfliktid” pendeldab autor külaidülli ja nõuka-aja olme vahet, rõhuga piiripealseil momentidel, kus kibedus sisaldab alati tilga magusust, magus kibedat.
Erki Kannuse (s. 1958) isevärki muusikariistad lubavad publikul väljuda passiivse vaataja rollist ja katsetada, mis kõlasid pillidest välja võluda õnnestub. Nii kujundab inimfaktor ka näituselt saadavat elamust, muudab selle ndividuaalseks igaühe jaoks.

2022 KÕNELUSED KLAASIGA (Tiiger on puhkusel)

HOP galeriis toimus 8.04.2022 – 4.05.2022 näitus Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel).
Autorid: Aleksandra Ehrensvärd, Andra Jõgis, Kristiina Oppi.

/Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub./
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.

Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.

Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Liviko AS.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
tel: +372 646 2887
gsm: +372 511 2350
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

2022 Sofi Aršas LÄBIVAATUS Vabaduse galeriis

Sofi Aršase näitus “Läbivaatus” oli Vabduse galeriis avatud 26.03 – 20.04. 2022.

Fotod: Mati Hiis

2022 Kati Kerstna AKSESSUAARID Raplas

Kati Kerstna AKSESSUAARID
Näitus on avatud 30. jaanuar – 27. veebruar 2022
T – P kell 15.00 – 18.00
Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

ÜRO nimetas käesoleva 2022. a. klaasi aastaks (https://www.iyog2022.org/) ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus alustab oma programmi selle vääriliselt täiesti uute klaasinstallatsioonide näitusega – 29. jaanuaril avame näituse “Aksessuaarid”, mis läbi klaasi ja valguse kajastab keskkonna teemasid.
————————————————————————
Me suhtume ümbritsevasse nagu aksessuaaridesse –
kui midagi kaob või laguneb, siis reageerime sellele u. “p…, jälle …” ja longime poodi järgmiste kinnaste, vihmavarju, käekoti, salli vms. järele. Aga järjekordse kadunud liigi järele ei ole enam kuhugi minna, järgmist väljakujunenud ja toimivat elukeskkonda – metsa, nõmme, merd vms. – tuleb oodata aastakümneid või koguni aastasadu.
Esitlen kolme uut selle näituse jaoks valminud installatsiooni:
“Käpuli” vihjab meie olukorrale kaasaegses maailmas ning jätkuvas kliimakriisis – seis, mida me kõik ilmselt päris lõpuni ei adugi.

“Väärtused” 1 ja 2 tõstavad fookusse meie liigirikkuse teema; loodan nende abil pöörata tähelepanu ja panna vaataja rõõmu ning uhkust tundma meie kahjuks ohustatud, kuid siiani siiski veel säilinud loodusväärtuste üle.

“Kokkulepe. Ükskord Pariisis” väljendab meie ühiste otsuste tähtsust ning kokkulepetest kinnipidamise möödapääsmatust.
Installatsioon “Kokkulepe. Ükskord Pariisis” pälvis IRMA Collaborative´i 2021. a. grant´i
https://www.irmacollaborative.com/…/irma-collaborative…

Klaas materjalina võimaldab oma läbipaistvuse ja peegeldustega ning kaasneva valgusmänguga muuta keerulise teema visuaalselt kuidagi poeetiliseks või isegi maagiliseks, fluidumlikuks, mis loodetatavasti tekitab tavapärase tüütamise asemel natuke rohkem huvi ja hoolimist. Tahtmist olla osaline, tahtmist olla heatahtlik.
Praeguses ajas ja kontekstis võiks isegi öelda, et tahtmist olla kaasaegne.
Kati Kerstna
http://katikerstna.ee/
————————————————————————
Kati Kerstna on kunstnik, kes võtab sõna keskkonna teemadel. Ta peab oma loomingus oluliseks mõtete ja sõnumi edastamist ning teeb seda läbi erinevate materjalide ning meediumite sidumise. Viimastel aastatel valminud tööde sisuks on olnud nt. keskkonnareostus, kliima soojenemine, metsade raie jms. Klaas materjalina on tihti taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Enamasti väljendab ennast läbi kineetiliste installatsioonide, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika, mootorite ja valgusega.
Valguse kaasamine on märgiline osa terviku loomisel – nii üksikute installatsioonide puhul kui ka erinevate näituste valguskujunduste puhul. Samuti on Kati Kerstna kureerinud mitmeid suuri nii eesti kui rahvusvahelisi näituseid Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Venemaal ning korraldanud Haapsalu rahvusvahelisi klaasisümpoosione.
————————————————————————
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, IRMA Collaborative, EK Design, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus.

 

Meediakajastusi:

Triinu Soikmets: Kättpidi klaasi sees (Sirp)

2022 KUULA JA SA NÄED Rakvere galeriis

Klaasinäitus KUULA – JA SA NÄED!
Rakvere Galeriis
18. jaanuar – 19.veebruar 2022

Osa võtavad Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liikmed
Mare Saare
Eve Koha
Kai Koppel
Piret Ellamaa
Riho Hütt
Merle Kannus

Näituse kuraator – Riho Hütt
Muusika autor – Henri Hütt

2021 In memoriam Eino Mäelt

Eino Mäelt. Foto: ETDM

8.9.1940-30.12.2021

Eesti kunstimaastik on vaesem ühe suurepärase looja võrra. 29. detsembril lahkus meie seast klaasikunstnik ja disainer Eino Mäelt.

Eino Mäelti looming on uhke ja mitmekülgne. Ta on tuntud nii suurejooneliste unikaalteoste ning erakordselt mahuka tööstustoodanguks kavandatud loomingu poolest. 

Mäelti teekond klaasmaastikul algas juba 1958. aastal kui ta noore mehena liitus Tarbeklaasi kollektiiviga töötades seal viis aastat klaasilihvijana ning asus tehase stipendiaadina õppima ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasi erialal Maks Roosma käe all. Peale kooli lõpetamist 1968. aastal jätkas ka Tarbeklaasis juba eksperimentaalpuhumis- ja kujunduskunstnikuna tehase lõpuni 1993. aastal.

Tänu oma oskustele ja kogemustele kujunes Mäeltist tehnoloogiliselt sõltumatu kunstnik, kes suutis juba 1960. aastatel lõpust ise oma loomingulised ideed ka teostada. Mäelti unikaallooming on monumentaalne, tema teosed on valdavalt klaasi kui materjali massiivsust ja plastilisust ning sageli ka selle sisemist struktuuri rõhutavad kujutades sageli põgusaid momente ning mälestusi nagu näiteks Suvised õhtupoolikud Meleskis (1974, ETDM) ja Punased planeedid (1980, ETDM).

 

Mäelt on mitmete tellimustööde autor. 1983. aastal Tallinna Onkoloogiakeskuse monumentaalne vahesein. Üks tema tuntumaid töid avalikus ruumis on rahvusraamatukogu 5. korrusel paiknev mõtlik ja paratamatust tunnistav teos Teise aega, teise ruumi (1995, ETDM), milleni viib läbi hoone mitme korruse ulatuv sulatatud klaasist paneelide maastik. 

Kindlasti on Mäelt oma loominguga argisel tasandil kõige lähemal Tarbeklaasile kavandatud toodangu kaudu. Varasematest aastatest on tema esimesed tuntumad tooted veekarahvinikomplekt Akva (1974) ja vaas Ama (1975). 1970. aastate teisel poolel töötas ta korduvalt voolava vormiga esteetika ja tehnoloogiaga, mille käigus sündisid komplekt Rock ja vaasid sarjast Aster (mõlemas aastast 1978) ja Ira (1980). 1980. aastatest on ikoonilised jäised vaasid Põhjarannik (1985) ja Kuru (1986), komplekt Kütis (1985). 1980. aastate keskel avanenud tehnoloogilised võimalused lubasid töötada tsentrifugaalmeetodiga, mida kasutades valmisid teiste seas legendaarsed kausisarjad Kaali (1985) ja Kraater ning komplekt Pööris (mõlemad 1990).

Eino Mäelt oli Eesti Kunstnike Liidu ja Klaasikunstnike Ühenduse liige, ta on esinenud isikunäitustega 1969. aastast. Tema teoseid kuulub nii Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Riihimäe klaasimuuseumi kogudesse. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on Mäelti loomingu suurim kollektsioon, mille põhjal valmis 2005. aastal sarjas Klassikud tema loominut tutvustav ulatuslik retrospektiivnäitus. Mäelti looming on eksponeeritud muuseumis nii tarbekunsti kui disaini püsinäitustel. 

Eino Mäelt on liikunud teise ilma ja teise ruumi jäädes meelde suurepärase kunstniku ja võluva inimesena ning püsib meiega jätkuvalt oma erakordse loomingu kaudu. 

 

Kai Lobjakas