Mässavad klaaskärbsed võidutsevad Jaapanis

Eesti klaasikunstnik Birgit Pählapuu pälvis oma teosega „Kärbeste mäss“ hõbeauhinna 13. juulist kuni 14. oktoobrini Jaapanis Toyama Klaasimuuseumis toimuva Toyama rahvusvahelisel klaasinäitusel (TIGE). Avatud kutsetega ehk konkursi alusel toimuv triennaal esitleb silmapaistvaid kaasaegse klaasikunsti teoseid kogu maailmast.

Esimest korda korraldati konkurss 2018. aastal. Tänavusele, kolmandat korda toimuvale konkursile laekus 780 tööd, mille seast valiti näitusele välja 60 tööd, millest omakorda üheksa pärjati erinevate auhindadega. Birgit Pählapuu võidukas konkursitöö tegeleb kärbse sümboolikaga, mis on inspireerinud paljusid loojaid: vaenu ja verejanu või tüütuse ja vastikuse sümbolina, sümpaatse vestluskaaslasena või kõikenägeva silmana seinal. Pählapuu puhul tähistab kärbes mässu kõige ja kõigi vastu, kuid ka üleskutset teineteise mõistmiseks.

Kuigi Pählapuu on eelkõige klaasikunstnik, on tema looming tihedalt läbi põimunud fotograafia ja installatsiooniga. Installatiivne “Kärbeste mäss” koosneb leekpõleti- ja neoontehnikas valminud tiivulistest. Seda on tervikliku näitusena eksponeeritud HOP Galeriis ning selle üksikuid osi on esitletud nii grupinäitusel Gruusias, Iiri Klaasi Biennaalil kui ArtVilniuse kunstimessil Leedus. Mässu teema on Pählapuud inspireerinud varemgi: seerias “Minu vaikiv protest” väljendas ta inimloomuse sisemist ja vägivallatut vastuhakku, mõttejõudu, mis võib olla võimsam kui protestimarss tänaval.

Kaasaegse klaasikunsti juured ulatuvad uue kunstiliikumiseni 1950.-1960. aastatel endises Tšehhoslovakkias ja USAs, kui klaasi hakati kasutama kunstilise väljenduse vahendina. Alates sajandivahetusest on kaasaegse klaasikunsti maailm muutunud aktiivsemaks ja atraktiivsemaks ning selle väljendusviisid rikkalikumaks. Triennaali korraldajate ootuseks ongi olnud demonstreerida selle väljenduse perspektiivide üleminekuid ja lõputuid võimalusi.

Tänavu kuulusid triennaalikonkursi žüriisse New Yorkis asuva Corningi klaasimuuseumi stuudio direktor Amy Schwartz, rahvusvahelise kunsti- ja arhitektuuri ajakirja „Neues Glas – New Glass“ peatoimetaja Uta Klotz, Shanghai klaasimuuseumi asutaja, direktor ja tegevjuht Zhang Lin, Osaka riikliku kunstimuuseumi direktor Shima Atsuhiko ja Toyama klaasi kunstimuuseumi direktor Tsuchida Ruriko.

Birgit Pählapuu (1981) on omandanud nii magistri- (2016) kui bakalaureusekraadi (2010) Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal, lisaks täiendanud end Praha Kunstide, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (2008) ning omandanud bakalaureusekraadi (2002) ka Estonian Business School’is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal.
Kodu- ja välismaistel näitustel on Pählapuu osalenud alates 2008. aastast, sealjuures ise näituseid korraldanud alates 2017. aastast. Ta on ka OKAPI Galerii üks asutajatest ja galerist.

Lisainfo:
Toyama muuseumi koduleht info konkurssi kohta
Link Piltidele Hop galeriis toimunud näitusest

+37256601004
info [at] okapi [dot] ee

Eeva Käsper
VAIKUSES
HOP galeriis 17.05–11.06.2024

Klaasikunstnik Eeva Käsperi klaasskulptuurid ja peegelfotod võtavad kokku tema viimase aasta loomingu, väikeste põigetega ka varasemasse. Samas on aines nendeks teosteks kogunenud kuue aasta vältel, mil kunstnik on elanud Lõuna-Eestis. Ta kirjeldab oma igapäevaelu ja loomeprotsessi järgmiselt:

Elu loodusega kooskõlas erineb linnaelust. See on loodusnähtuste ja aastaaegade lummuses olemine, ühtmoodi nii kartes kui ka nautides nende jõudu ja vääramatust. Pidev muutumine ja samas püsiv teadmine sellest, kuidas looduse ringkäik aasta-aastalt kordub. Foto kui ühe hetke jäädvustaja saab klaasi ja valguse peegelduste kaudu olla galeriiruumis taas muutumises ning avaneda mitmel erineval moel. Õhtuvalgus, mustrid, jäljed, õhk, kordus. Meelerahu, vaikne kulgemine, paus, süvenemine, eraldatus. Ilu, rahulolu, meelte erksus.

Külliki Saldre on ühes intervjuus öelnud: “See on üks ilusamaid asju – paus, vaikus, võimalus tajuda, mida sa tunned. Kuulata, mida sa mõtled.“
Paus ja kohalolu – kuulamiseks ja vaatlemiseks, iseendale lähemale jõudmiseks.

Selline meelelisus kajastub avatava näituse valgusmängus – sümbioosis taju ja kõrgemate meistrioskustega klaasikunstis.

Eeva Käsper lõpetas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna 1998. aastal ja pärast magistrikraadi kaitsmist 2003. aastal töötas ta samas osakonnas assistendi ja õppejõuna kuni 2015. aastani. Ta on üks Klaasiklubi stuudio asutajatest (2009) ja Lõuna-Eestis asuva Serene OÜ klaasistuudio omanik (2018). Eeva Käsper on osalenud näitustel, konverentsidel ja sümpoosionitel paljudes Euroopa riikides, aga ka Türgis ja Koreas. Tema tööd on leidnud tunnustust mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja leidnud koha nii institutsioonide kui ka erakollektsionääride kogudes.

Näituse graafiline disain: Meelis Mikker
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Tänu: Tsenter, Serene OÜ, Raimond Russak,Veiko Iliste, Hans-Otto Ojaste.

HOP galerii
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

TᕼIᖇᔕT Iᑎ ᗷEᖇᒪIᑎ
Berlin Design Week 27.04.–5.05.
foto: Triinu Kööba.

Erki Kannus
KLAASKEHA
Okapi galeriis 5-27.04.2024

Erki Kannuse näitus “Klaaskeha” vaatleb intiimse keha muutumist steriilseks klaasobjektiks. Väljapanek koosneb kahest suuremast mitmeosalisest klaasteosest: interaktiivsest heliobjektist “Õhtune lüps” ja kuuma klaasiga joonistatud naisaktide-krokiide seeriast “Nimeta – aeg pärast.”

“Nimeta – aeg pärast” mõtiskleb bioloogilise keha haavatavuse ja kaduvuse üle, maalides düstoopilise pildi tuumasõja-järgsest maailmast. Eksponeeritakse ka videot teose loomise / hävingu protsessist.

“Õhtune lüps” edastab rahulikku, peaaegu pastoraalset õhtumeeleolu, kus kostuvad mõtlikud suupillihelid, vee sulin ja ämbrite kolksumine. Orgaanilise vormiga klaasobjekte saab külastaja veeämbrites üles-alla liigutada ning sel teel luua meditatiivseid helisid.
Näituse toimumist toetas Kultuurkapital.

Simone Fezer / Kati Kerstna / Kai Koppel
KONFLATSIOONID
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
7-31.03.2024

Konflatsioon on kahe või enama eraldiseisva asja, eriti tekstitükkide või ideede üheks tervikuks ühendamise toiming või protsess.
Maailm on äärmiselt eripalgeline – erinevad arvamused, vaatenurgad, kultuurid, rassid, religioonid jms. on järjest rohkem segunemas ja tundub, et kõigi meie mugavaks äramahutamiseks ei jätku enam ruumi.
Kitsikuses hakkame põrkuma, näeme, et meie arvamus ei ole enam ainuke ja seega ka automaatselt ainuõige.
Edasieksisteerimiseks tuleb muutuda – kas kapselduda ning kolida oma “mulli”, reageerida jõu ja vägivallaga või proovida mõista ning ehk ka aktsepteerida, et võimalikud ja võib-olla ka vajalikud ongi ka teistsugused arvamused, teised kihistused.
Erinevused võivad rikastada, muuta meie maailma palju põnevamaks ja rohkem elusolevamaks. Mõista soovimine võib tekitada hämmeldust, uudishimu, äratundmist. Ehk mitte alati rõõmu, aga rahu iseendas – mõjub ju kuidagi vabastavalt, kui lubame maailmal mitte olla monokultuurne, mitte koosneda kloonidest.
Oma konflatsioonides uurime ja näitame erinevaid kihte, analüüsime nende minevikku ja tulevikku, nende omavahelist mõju ja kokkusulandumiste võimalusi.
Näitus kuulub NÖFF-i programmi. Kuues Naiste Ööde Filmifestival (NÖFF) toimub 7.- 10. 03 Raplas.
Selleaastase festivali läbivaks teemaks NAISTE VÕIM JA VÄGI
Tutvu NÖFF-i kavaga siin ja osale: https://noff.ee/
Näitus on avatud 08. – 31.03.2024, T-R 15.00 – 18.00
NB! Uued ajad – laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00
Esmaspäeval suletud
———————————
Simone Fezer https://simonefezer.com/
on saksa klaasi- ja installatsioonikunstnik. Ta on töötanud tuntud kunstnike assistendina ja õppinud erinevates rahvusvahelistes koolides, nagu Penland School of Crafts ja Centro Studio Vetro Itaalias. Ta oli 2016. aastal residentuuriks Tacoma klaasimuuseumis Washingtonis USA-s ja 2020. aastal Norras Bergenis galeriis S12. 2019. aastal pälvis ta Philadelphia Kunstiülikooli rahvusvahelise Irvin Borowsky auhinna.
Ta on õpetanud skulpturaalset klaasi Saksamaal Stuttgardi Kaunite Kunstide Akadeemias ning eksponeerinud oma peamiselt suuremahulisi klaasi- ja segameedia installatsioone nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Simone Fezer käsitleb oma töös terviklikult kogu elusolemise ja elukeskkonna üldist haprust ja omavahelist sõltuvust ning loob interdistsiplinaarseid ning kaasahaaravaid keskkondi. Talle meeldib teha koostööd teiste kunstnikega, pannes kokku installatsiooni, performance’i ja multimeedia ning luues omamoodi lavasid või lavastusi, kuhu sisenedes vaataja saaks uurida, avastada ja kogeda.
Kai Koppel http://kaikoppel.ee/
on eksperimenteeriva vaimuga kunstnik ja on alates 1975. aastast töötanud klaasikunstnikuna. Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel rajas noor klaasikunstnik Kai Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodi, milles palju ruumi jäeti juhusele ja kuuma klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest ammendatud eeskujusid, erilist tähelepanu äratasid tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonidena mõjuvad dekoratiivvormid. Ta on kunstnik, kelle jaoks on oluline protsess, klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad.
Kati Kerstna http://katikerstna.ee/
on sotsiaalselt tundlik kunstnik, kelle viimaste tööde fookuses on keskkonnateemad. Talle meeldib kasutada klaasi vastandlikku karakterit oma teemade visualiseerimisel. Hapruse ja tugevuse piire kompav kombinatsioon, läbipaistvad peegeldused, reflektsioonid ja valgus kuuluvad tema töövahendite hulka. Loodud vorme võiks määratleda skulpturaalsete installatsioonidena, objektidena, milles samaaegselt on eksponeeritud nii ruum, vorm, kui illusoorsus.
Kati Kerstna on samuti tegev kuraatorina ja viinud Eesti klaasikunsti näituseid mitmel korral ka Eestist väljapoole. Praegu on ta Balti klaasikunsti näituste korraldamise töörühmas eestipoolne kuraator. Samuti seob teda nii Kai Koppeli kui Simone Fezeriga pikaaegne koostöö Haapsalu Klaasipäevade korraldamisel.

Täname: Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Kultuurkapital, NÖFF.
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla
raplakunst.eu

Raplamaa Kaasegase Kunsti Keskuses on 3.-25.02.2024 avatud EKKÜ värske liikme erki Kannuse isiknäitus Rada66. Selle näitusega tähistab maali-ja multimeediakunstnik Erki Kannus oma 66. juubelit. Autor ütleb:

– Esitlen paarikümmet sel ja möödunud aastal valminud maali ning mõningaid kolmemõõtmelisi objekte.

– 2023. aasta kevadel jõudis minuni Matti Miliuse laiali kantud kogudest üks mu esimesi näitusel olnud teoseid aastast 1977 või ’78. See on mul ainuke säilinud eksemplar tolleaegsest loomingust. Toona olime punt noori kunstikooli lõpetajaid, vaimustuses konstruktivismist ja suprematismist. Leo Lapin oli meie sõber ja suur õpetaja. Olen mitmel korral pöördunud nende teemade juurde, kuid nüüd, inspireerituna oma vanast teosest, maalisin terve seeria.

– Sürrealism ja DADA on mind tohutult võlunud. Olen püüdnud aru saada, kuidas selliseid teoseid luuakse – mis on see meeleseisund, mis niisugust fantaasiat toidab. Olen katsunud leida ka minu enda sürreaalseid visioone, sest see maailm tundub mulle loomupärane, ahvatlev ja turvaline. Vahel see isegi õnnestub.

9.veebruaril avas Kati Kerstna oma isiknäituse “Väärtused” / “Values” Bergeni S12 galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 17.03.

Selle näitusega tõstatab eesti kunstnik Kati Kerstna (b.1970) küsimuse sellest, mida tuleks pidada tõelisteks väärtusteks. Mille kadumine vaesestaks maailma enim? Mille lisandumine rikastaks? Kas elu oleks ilma nendeta võimalik?

Kateriin Rikkeni isiknäitus “Sõõm” on edasi rännanud Taltechi raamatukokku, kus näitus on avatud 15. jaanuarist kuni märtsi keskpaigani.

Neljapäeval, 18. jaanuaril kell 18.00 avatI ArtDepoo galeriis klaasikunstnik Kati Kerstna isikunäitus “ÕRN, HABRAS, ŌRN”. Näitus on avatud kuni 18. veebruarini, K-R kell 12-18 ja L kell 12-16.

ArtDepoo galerii poolt 2021. aastal ellukutsutud projekt-pakkuda Tallinna Kunstihoones toimuva traditsioonilise kevadnäituse publikupreemia võitjale võimalust teha isikunäitus ArtDepoo galeriis, on leidnud suure poolehoiu külastajate seas. Kati Kerstna klaasist teos “Alter ego” oli 2023. aasta kevadnäituse publikulemmik.

Kati Kerstna isikunäitus “ÕRN, HABRAS, ÕRN” on vihje tasakaalule, mis peaks valitsema inimkonna ja teiste planeedi elanike vahel ning tugevdab arusaama, et ilma nende teisteta me tegelikult eksisteerida ei suudaks.
Kuigi välja pandud klaasobjektid, mis kujutavad looma- või pigem putukariigist pärit esindajaid, võib neid käsitleda ka allegooriana, tuues nad inimeste ja nendevaheliste suhete tasandile. Luubi alla võetud ja hiiglaslikeks suurendatud ning samas läbipaistvateks muudetud tegelased on just need, keda tihtulugu ei märgata, kuid kelle kadumine suruks inimkonna lõpuks rohkem või vähem käpuli.

Kati Kerstna (s. 1970) on kunstnik, kelle loomingut iseloomustab varjamatu huvi looduse ja keskkonnaga seotud probleemistiku vastu. Viimastel aastatel valminud teostes käsitleb Kerstna keskkonnareostust ning klaas materjalina on valdavalt taaskasutatud ja kohati pärit varasematest töödest. Samuti võimaldab kasutusele võetud 3D modelleerimine luua imepäraseid ruumiga harmoniseeruvaid optilisi objekte, mis on pälvinud ka rahvusvahelise tähelepanu.

Näitust saadavad laste ja noorte kunstitunnid koostöös Maru Karu laste kunstistuudioga.
Näitust toetavad Eesti Kultuurikapital ja EKDesign.

Alates neljapäevast, 7. detsembrist näeb ETDM-i tarbekunsti püsinäitusel “Kogutud teosed” klaasikunstnik Maie-Ann Rauni loomingu laiendatud väljapanekut “Klaasi valgel”, mida saadab värske videointervjuu autoriga.

Maie-Ann Raun (1938) on olnud klaasiga seotud kogu elu. Ta on klaasikunstnik, pikaaegne õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja suurepärane Eesti klaasiajaloo spetsialist. Erakordselt aktiivse õpetajana on ta õpetanud tundma klaasi nii materjali kui ka valdkonnana, hoides elus ja äratades ellu eriala ajalugu ning kasvatades mõistmist ka oma loomingu kaudu.

Oma loomingus on Maie-Ann Raun rakendanud erinevaid tehnoloogilisi võtteid ja teemakäsitlusi. Ta on loonud nii selgelt geomeetrilisi kui ka orgaanilisemaid teoseid ja sarju, millest mitmed kuuluvad nii ETDMi kui ka teiste muuseumide kogudesse. Ta on ka mitme monumentaalteose autor, ühe osana tema lõputööst valmis pannoo „Galaktikad“ Tõravere observatooriumile (1964), hiljem vitraažid Tallinna Matkamajja (1984, 1986). Ta on uurinud Eesti klaasiajalugu, koostanud selleteemalisi näitusi ja kirjutanud artikleid.

Tarbekunsti- ja disainimuuseumi kollektsiooni kuulub täna veidi üle 70 Maie-Ann Rauni teose. 2023. aasta kevadel oli muuseumil võimalus täiendada oma klaasikogu Maie-Ann Rauni 1960.–1970. aastatest pärineva loominguga. Nende seas on Venemaal J. Sverdlovi nimelises klaasitehases kavandatud ja teostatud tööd, kus Raun töötas pärast riiklikku kunstiinstituudi lõpetamist klaasikunstnikuna. Täiustusid ka juba olemasolevad komplektid, sealhulgas „Kihlusõhtu“ (1969) ja „Maleauhind“ (1980), lisandus ka väike valik 1993. aastal Taanis Bornholmil residentuuris olles valminud teostest.

Rauni tööd on lihtsad ja poeetilised, tema teoseid iseloomustab läbivalt õrn, pehme ja voogav materjali- ja värvikäsitlus ning sageli poeetiline lähenemine.

Väljapanekut saadab värske videointervjuu autoriga, kus ta räägib klaasi kui materjali juurde jõudmisest, väljakutsetest pedagoogi ja kunstnikuna ning avab oma loomingu tagamaid. Video on valminud Eesti Klaasikunstnike Ühenduse ja ETDMi koostöös ning Eesti Kultuurkapitali toetusel.
Väljapanek jääb avatuks 10. märtsini 2024.
Näituse meeskond: Tiina Sarapu, Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner
Graafiline disain: Meelis Mikker