2022 Tunnustatud klaasikunstnik 2020/2021 on Kati Kerstna!

Juba kümnendat korda andis Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa.

Võitja kuulutati välja kolme nominendi ühisnäituse “Empiiria” avamisel 2. novembril Okapi galeriis. Tunnustuse pälvis Kati Kerstna. “Laureaadiks osutunud Kati Kerstna looming on mõjus ja afektiivne. Tema sotsiaalselt tundlikud tööd tõstatavad mitmeid olulisi tänapäevaseid teemasid, näiteks haakub tema viimaste aastate looming meie ühiskonda painava keskkonnakriisiga. Viimasel ajal on ta tegelenud süsteemselt käe/peopesa-motiiviga, mis on üks leidlik kujund, sest see on avatud korraga vastandlikele lugemisviisidele. Kerstna käed viitavad üheltpoolt hoidmisele, hellitamisele (a la ema soojad käed, või loodushoid), aga teisipidi on need rabedad, kohmakad, saamatud, üleelusuuruses käed. Nagu ka meie inimkonnana oleme küll teadlikud nt liikide hävimisest, kuid siiski saamatud looduslikku mitmekesisust säilitama. Kerstna kombineerib oskuslikult klaasi, valgust, heli ja teisi materjale. Lisaks on erakordselt tänuväärne Kerstna töö näituste korraldaja ja kuraatorina, klaasikunsti populariseerijana”, kirjeldab žüriiliige Karin Vicente.

Tunnustatud klaasikunstnik saab enda hoida rändauhinna, klaasiettevõtted Klaasissepa OÜ ja Aindhooven OÜ annavad omalt poolt laureaadile erialaseks tegevuseks hoogu kinkekaartidega. Žüriisse kuulusid sel korral Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).
2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.Lisainfo:

Fotod näituse avamisest (Temuri Hvingija)

Pressiteate koostas Tiina Sarapu
www.okapi.ee

2022 Empiiria

Tunnustutatud klaasikunstnik 2020-2021 / Nominentide näitus
Kati Kerstna, Merle Kannus, Rait Prääts
2.11.–19.11.2022
OKAPI galerii

Juba kümnendat korda annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa.

Auhind antakse üle Okapi galeriis 2. novembril kl 18.00, kus sel puhul avatakse kolme nominendi ühisnäitus ¨empiiria¨. Näituse rahvusvahelises kunstielus aktiivsete autorite kodumail olevatest teostest pani kokku Maarja Mäemets, kelle sõnul: “Kati Kerstnat, Merle Kannust ja Rait Präätsa ühendab neile omane empiiriline inimese ja tema loodud süsteemide vaatlus, mis eri moel kunstnike teostesse kandub ja materjalis vormub. Läbi isiklike teraste uurimuste saavad klaasis ainest kihistunud narratiivid, kus teiste seas märksõnadeks satiir, konflikt, taipamine”.

Tunnustatud klaasikunstniku 2020-2021 valib välja žürii koosseisus Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).

2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.

Täname toetajaid:
Klaasissepa OÜ
Aindhooven OÜ
Anora Estonia AS

Foto: Mati Hiis

2022 MELTING BORDERS: Balti klaasikunstnikud Euroopa Klaasifestivalil Poolas

European Glass Festival esitleb:
Sulavad piirid / Melting Borders.
Kaasaegne Baltimaade klaasikunst Poolas.

Wroclawis ja teistes Poola linnades juba kaheksandat korda aset leidev Euroopa Klaasifestival keskendub oma tänavuses programmis Baltimaadele. Osalevad nii kogenud kui noored autorid Eestist, Lätist ja Leedust; festivali korraldajad loodavad heita valgust Balti klaasi-skeene värskematele arengutele.

Näituse idee aluseks on sulamine kui mitmetimõistetav metafoor: see võib tähistada nii klaasi füüsilist sulamist kui mõtteliste piiride hägustumist; aine üleminekut ühest olekust teise, aga ka piire ületavat koostööd, koosolemist ja õlatunnet, mida praegusel hetkel eriti vajame.

Festival peaväljapanek avaneb traditsiooniliselt Wroclawi keskraudteejaama Koosolekute Saalis 17. oktoobril 2022 ning osa sellest Legnica Kunstigaleriis 18.oktoobril. Festivali satelliitnäitused leiavad aset Wroclawi ja Krosno galeriides algusega 17-20. oktoober. Näitused jäävad avatuks 27. novembrini.

Osalevad:
Eesti – Sofi Aršas, Aleksandra Ehrensvärd, Piret Ellamaa, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Eve Koha, Eeva Käsper, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Tiina Sarapu, Eili Soon
Läti – Inguna Audere, Ieva Birģele, Baiba Dzenīte, Inita Ēmane, Dainis Gudovskis, Bārbala Gulbe, Marta Ģibiete, Anda Munkevica, Artis Nīmanis, Ramona Pēkšēna, Anna Varnase, Ernests Vītiņš
Leedu – Rasa Grybaitė, Valmantas Gutauskas, Domas Ignatavičius, Remigijus Kriukas, Rūta Lipaitė, Eglė Pilkauskaitė, Irina Peleckienė, Julija Pociūtė, Artūras Rimkevičius, Indrė Stulgaitė, Dalia Truskaitė, Valda Verikaitė

Kuraatorid:
Anita Bialic, Marta Ģibiete, Bārbala Gulbe, Merle Kannus, Kati Kerstna, Julija Pociūtė, Dalia Truskaitė.

FESTIVALI KAVA:
http://www.europeanglassfestival.com/pl/node/46

EGF peanäitus “SULAVAD PIIRID” / “MELTING BORDERS” / 17.10.2022 – 27.11.2022 / Wrocławi Keskraudteejaam – Wrocław Dworzec Główny – Sala Sesyjna – ul. Piłsudskiego 105
Avamine 17.10.2022 kell 17.00
Legnica – 18.10.2022 – 27.11.2022 – Galeria Sztuki w Legnicy – Plac Katedralny 1
Avamine 18.10.2022 kell 17.00

DEBÜTANTIDE NÄITUSED
„Morph” / Aleksandra Ehrensvärd / 17.10. 2022–27.11. 2022 / Galeria BB Wrocław, ul. Jatki 3-6
Avamine:17.10.2022, 20.00

“Disruptive Coloration /  Eglė Pilkauskaitė / 17.10.2022–12.11.2022 / Galeria Arttrakt, ul. Ofiar Oświęcimskich 1/1
Avamine: 19.10.2022, 19.00

PERSONAALNÄITUSED
„Venus Dream” / Baiba Dzenīte / 17.10. 2022–03.11.2022 / Galeria Vivid, Pl. Kościuszki 4
Avamine: 17.10.2022, 19.00

„Values 1&2” / Kati Kerstna  / 17.10. 2022–20.11, 2022 / Akademia Sztuk Pięknych im. E. Gepperta, ul. Traugutta 19/21
Avamine: 19.10.2022, 12.00
„Flower Power Makes you…” / Marta Ģibiete / 17.10.2022–27. 11. 2022 / Fundacja Krupa Gallery, ul. Wszystkich Świetych 37
Avamine: 19.10.2022, 20.00

„TO” / Dalia Truskaitė / 17.10. 2022–27.11 .2022 / Fundacja Krupa Gallery, ul. Wszystkich Świętych 37 
Avamine: 19.10.2022, 20.00
„The Black Horses” / Anda Munkevica / 17.10. 2022–15.01.2023 / Centrum Dziedzictwa Szkła w Krośnie, ul. Blich 2 
Avamine: 20.10.2022, 17.00

”Lithuanian stained glass in architecture. Konstantinas Šatūnas, Algirdas Dovydėnas” / 17.10. 2022–27.11. 2022 / Akademia Sztuk Pięknych im. E. Gepperta
we Wrocławiu, ul. Traugutta 19/21
Avamine: 19.10.2022, 14.00

VIDEOPROGRAMM
“Stories of Baltic Glass Artists” – intervjuud kunstnikega / 17.10.2022 – 12.11.2022 / TYC ART Brama Przejściowa, ul. Ruska 46C
Kohtumine kunstnikega: 19.10.2022, 19.30

SEMINAR
“Baltic Glass in Modern Art” / 19.10. 2022, 10.00–16.00 /  Centrum Sztuk Użytkowych. Centrum Innowacyjności, Akademia Sztuk Pięknych im. E. Gepperta, ul. Traugutta 19/21

SATELLIITNÄITUSED
WROCŁAW
„Projekt 4.0” / Kazimierz Pawlak /  40 years of didactic and artistic work/ 08.10.2022–30.10.2022 / Galeria Geppart, ul. Księcia Witolda 68

„Approaching Glass vol 2” / collective exhibition of the Glass Artists’ Union / 17.10.2022–27.11.2022 / Browar Mieszczański, ul. Hubska 44-48
Grzegorz Bibro / Marta Brydziak (PL/Belgia)/ Natalia Dzidowska / Katarzyna Gemborys / Małgorzata Dajewska / Ricardo Hoineff (CZ)/ Andrzej Kałucki / Natalia Komorowska / Jarosław Kozioł / Aleksandra Kujawska / Magda Kuźniarz / Joanna Muzyka / Katarzyna Pilic / Marzena Wilk
Avamine: 18.10.2022, 20.00

KRAKÓW
“Hot Green”/ Marta Wojciechowska / 17.10.2022 – 27.11.2022 / Galeria BB Kraków, ul. Garbarska 24
Finissage: 27.11.2022
ICON of underappreciated design. Maria Słaboń – crystal glass. / 16.09. 2022– 12.11.2022 / Galeria Biała MOK Zawiercie, ul. Piastowska 1

“Autopsy” / Patrycja Dubiel / 27.10.2022 – 30.12.2022 / Galeria Stara Łaźnia w Zawierciu 
Avamine: 27.10.2022, 17.30

Info:
https://www.facebook.com/EuropeanGlassFestival/
https://www.facebook.com/BalticGlassArt/
http://www.europeanglassfestival.com

Festivali toetajad ja partnerid:
Baltic Culture Fund
Eesti Klaasikunstnike Ühendus – www.klaasikunst.ee
Galeria BB – www.galeriabb.com
Fundacja “Fly with Art” – www.flywithart.com
Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu – www.asp.wroc.pl
Związek Polskich Artystów Plastyków – Okręg Wrocławski – www.zpap.wroclaw.pl
Polskie Koleje Państwowe S.A. – www.pkp.pl
Galeria Sztuki w Legnicy – www.galeria.legnica.eu
Galeria Arttrakt – www.arttrakt.pl
Fundacja Krupa Gallery – krupagallery.pl
Galeria TYC ART – www.tycartglass.com
Vivid Gallery – www.vividgallery.pl
Centrum Dziedzictwa Szkła – miastoszkla.pl

2022 Maarja Mäemets SABOTÖÖR

27. septembril avati Tartu Jakobi galeriis Maarja Mäemetsa isikunäitus ¨_sabotöör / _saboteur¨. Näitus jääb avatuks 21. oktoobrini.

Näituse fookuses on kunstniku sisemine varjatud vastutegutseja, sihilik nurjaja, kes kritiseerib, materdab ja mõistab kohut. See kaval sisekõne, mis õõnestab jalgealust ja halvimal juhul hoiab unistamast ja elu täiel rinnal nautimast.

Oskuslikult üles seatud peened tundlikud lõksud vajavad ujujameisterlikkust. Läbi suuremate ja väiksemate takistuste, ummikutesse jooksmiste, korduste ja selgushetkede toimub katkematu liikumine. Sihiks lootus teisele poole välja jõuda.

Aitäh Eili Soon, Kaie Vakepea, Andra Jõgis, Piret Rätsep, Johanna Tamm, Rait Lõhmus.

2022 Birgit Pählapuu KÄRBESTE MÄSS

23.09.2022 HOP Galeriis

Kärbse sümboolika on pigem kurjakuulutav, kuid sellest hoolimata või just selle tõttu on ta muusaks ka paljudele kirjanikele: vaenu ja verejanu või tüütuse ja vastikuse sümbolina, sümpaatse vestluskaaslasena või kõikenägeva silmana seinal. Pählapuu puhul tähistab kärbes mässu kõige ja kõigi vastu, kuid ka üleskutset teineteise mõistmiseks.

Soojaga tulevad kärbsed välja. Kas see meeldib meile? Ei! Me hakkame nende vastu mässama, hakkame nendega võitlema, sest nad ei meeldi meile. Nad porisevad! Nad maanduvad meie toidu peale! Nad roojavad igale poole! Nad on parasiidid! Nad tuleb hävitada! Kuid kas alati peab kõige vastu mässama? Mis tunne oleks endal, kui iga päev peaksid elama teadmisega, et keegi võib su lihtsalt piitsaga maha lüüa? Provokatsiooni ja mässu temaatikaga tegelev seeria kasutab unest ärganud kärbse kujundit tõstatades küsimuse, kas saaksime kellegi hävitamise asemel ehk rahulikult koos eksisteerida?

Kuigi Pählapuu on eelkõige klaasikunstnik, on tema looming tihedalt läbi põimunud fotograafia ja installatsiooniga. Ka installatiivne “Kärbeste Mäss” koosneb leekpõleti- ja neoontehnikas valminud tiivulistest, kes on asetatud fototaustale, valgele akrüülile. Galerii erinevatele pindadele paigutatuna tekitavad nad kahtlemata pealevalguva ja ahistava tunde: kärbsed on tõusnud üles inimkonna kiuslikkuse vastu, nii et mäss on muutunud kahesuunaliseks. Samas sümboliseerib nende piimjas või läbipaistev toon rahu, kuigi ka valge värv võib alati muutuda. Nii jäetaksegi vaatajale vabad käed hoopis teiste tõlgenduste ja tähenduste nägemiseks, mis ei ole rangelt raamistatud. Igal juhul ärgitab autor vaatama kaugemale enda ninaesisest, arvestama teistega ja väljuma oma isiklikust mugavusstsoonist.

“Kärbeste Mässu” üksikuid töid on varem esitletud muuhulgas nii grupinäitusel Georgias kui ArtVilniuse kunstimessil, kuid mässu teema on Pählapuud inspireerinud varemgi: seerias “Minu Vaikiv Protest” väljendas ta neoonklaasi ja fotomontaaži kombinatsioonis inimloomuse sisemist ja vägivallatut vastuhakku, mõttejõudu, mis võib olla võimsam kui protestimarss tänaval.

Birgit Pählapuu (1981) on omandanud nii magistri- (2016) kui bakalaureusekraadi (2010) Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal, lisaks täiendanud end Praha Kunstide, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (2008) ning omandanud bakalaureusekraadi (2002) ka Estonian Business School’is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Ta on osalenud leekpõletuse meistriklassides ning videograafia, liivsöövituse ja vitraažakende kursustel nii Eestis, Soomes kui Itaalias. Kodu- ja välismaistel näitustel on Pählapuu osalenud alates 2008. aastast, sealjuures ise näituseid korraldanud alates 2017. aastast. 2007. aastal pälvis ta Maks Roosma nimelise loomingulise stipendiumi ja alates 2010. aastast kuulub Eesti Klaasikunstnike Ühendusse. Lisaks oma isiklikule kunstnikukarjäärile on Pählapuu Okapi Galerii üks asutajatest ja eestvedajatest panustades seeläbi ka oma kolleegide loomingu edendamisse ja arendamisse.

2022 Kai Kiudsoo-Värv VIIVUD A-galeriis

Ivar Kaasik / Jacqueline Yajing Yao / Kai Kiudsoo-Värv / Yao Tan
A-Galerii AKENDEL
31.08.22-29.10.22

Kolmapäeval, 31. augustil kell 18:00 avasid A-Galerii akendel oma näitused neli eriilmelist kunstnikku: eesti kunstnikud Ivar Kaasik ja Kai Kiudsoo-Värv, prantsuse kunstnik Yao Tan ning hiina kunstnik Jacqueline Yaing Yao.
Näituseid on võimalik akendele uudistama tulla kuni 29. oktoobrini.

Ivar Kaasik
ELU JA SURM. LÕPP JA ALGUS
Kunstnik on kasutanud oma ehete loomisel taaskasutatavaid materjale, andnud seega juba olemasolevale mateeriale uue elu ja mõtte. Osa ehete loomiseks vajaläinud materjalidest on ürgses looduses loomulikul teel taastuvad, end ise uuesti luues, ikka jälle ja lõputult. Kuni inimene sellele ise piiri tõmbab, elu lõpetab. Et siis jälle ja uuesti alustada.

Jacqueline Yajing Yao
RUUM
Näitus avastab igaühe oma maailma – ruumi, kus ta saab iseendaks. See on nii vaimne kui ka väärtuslik. Mõned avavad enda jagamiseks oma maailma, teised on aga kaitsvamad. Tema tööd saavad inspiratsiooni eraldatusest. Kohast, kus lõõgastumine ja hingamine võivad viia sügavama ühenduseni iseendaga. „Ruum“ on kontseptuaalne mõiste. See on üldmõiste, mille tähendust saab tõlgendada mitut moodi. Oma näitusel loob ta ruumi kõigile, et saaks lõõgastuda, hingata … või luua ühendusi ja ette kujutada.

Kai Kiudsoo-Värv
VIIVUD
Näitus keskendub mälupiltide värvipassidele, mis leitud telefoni lapates. Põdrakanepi lilla viirg mürkrohelise aasa servas, sinepikollane taevarand türkiissinise mere kohal, herneroheline mikrobuss möödumas tibukollasest majast, potisinisel laual lumivalged ja leekivpunased nõud… Mis jääb meelde eluhetkedest? Värvid, lõhnad, maitsed, kandmas endas kogetud emotsioone. Osa mälupiltide värvipassidest on saanud eheteks kullassepp Indrek Iikkoneni abiga, teised autori käe läbi. Osad ootavad alles eheteks saamist.

Yao Tan
XY
Näitus on vaevu hoomatavat ebamäärasusest (infra-mince’ist) naiste ja meeste vahel. Yao töö põhineb keha ja selle kujutamise mitmetähenduslikul tajumisel. Inspiratsioon pärineb kehalistest allikatest – haavatavusest, mutatsioonidest, duaalsusest ja vormilisest metamorfoosist. Tema ehted on justkui kimäärid, kombatavad ja tundlikud olendid, ning esitavad küsimusi meie suhete kohta lihalike ihadega. Selles kollektsioonis otsib ta võimalusi tõlgendada erootikaga seotud probleeme peenetundeliselt ja poeetiliselt, kuid ka iroonilisel ja vahetevahel vägivaldsel viisil.

Loe kunstnikest ja näitustest lähemalt meie kodulehel: https://agalerii.ee/kaasik-yao-varv-tan/

 

2022 Julija Pociūtė ja Tiina Sarapu TOLM Tartu Kunstimajas

Reedel, 2. septembril kell 18.00 avati Tartu Kunstimaja suures saalis Julija Pociūtė ja Tiina Sarapu ühisnäitus „Tolm“. Näituse kuraator on Karin Paulus.

Näitusel uuritakse unustust – unustatud ruumilisi praktikaid ning sööti jäänud kohti; hajusate mälupiltidena säilinud toiminguid või ka iseenda jaoks lõpetatud ja kasti ära pakitud tegemisi, unistusi.
Näituse kuraator Karin Paulus selgitab: „Tolm – unustamise sümbol – avab argipäeva, hetkede ja tähtsusetuks peetud paikade banaalsuse varjatud mõõtmed. Tolm saadab klaasikunstnikke töötamise ajal, olles nende töö jäänuk, aga varjates ka klaasi läbikumavust.“
Tolm viitab ka millegi kulumisele ja unustusse jäämisele, markeerides hästi reaalsuse paratamatust ning meid ümbritseva maailma pidevat muutumist ajas.
Oma installatsioonidega mõtestavad kunstnikud aina uuesti ümber materiaalset reaalsust ja otsivad inimese ja keskkonna vaheliste suhete tähendusi. Julia Pociūtė avab tolmu vastuolulisust, luues lummavaid kapsleid, kuhu talletab lugusid ja esemeid. Tiina Sarapu mõtiskleb inimese tee ja töö üle – kuhu viib teekond, mis on tulnud ürgloodusest, läbinud kultuuristatud heinamaid ja ilmselt möödub ka päikeseparkidest?
Julija Pociūtė (s 1981) on Leedust pärit interdistsiplinaarne kunstnik. Ta omandas magistrikraadi Vilniuse Kunstiakadeemias 2007. aastal. Sellest ajast alates on ta aktiivselt võtnud osa grupinäitustest, osalenud kunstifestivalidel ning korraldanud üle kümne isikunäituse Leedus ja välismaal. Tema teoseid on Taani, Hispaania ja Leedu muuseumikogudes.
Tiina Sarapu (s 1971) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala ja töötanud sealsamas ka dotsendina (2003–2017). Ta on osalenud paljudel näitustel nii kodu- kui ka välismaal, pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. 2019. aastal toimus Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Sarapu isikunäitus „Case Study 2“.
Väljapanek on pühendatud tänavusele rahvusvahelisele klaasiaastale.

Graafiline disain: Meelis Mikker
Tänud: Klaasissepa OÜ, ECCOM OÜ, Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond
Näitust on sündinud Eesti Kultuurkapitali, Leedu Kultuurinõukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu toel.
Koostöös Meno Parkas galeriiga.
Näitus on avatud 2. oktoobrini.

Publikuprogramm näitusel:
2. septembril kell 17.00 toimub kohtumine kunstnikega
7. septembril kell 17.30 toimub kuraatorituur

2022 Kai Koppeli juubeliworkshop SUUR PIDU ja näitus ASJU POLE VAJA

Haapsalus, Evald Okase Muuseumi hoovis toimub taaskord rahvusvaheline kuuma klaasi workshop ja sellele järgneb samas toimuv näitus, mille nimeks on SUUR PIDU!

SUURE PEO põhjuseks ning inspiratsiooniks on Kai Koppeli juubeli tähistamine juubilarile kõige meelepärasemal viisil: et oleks loomingut, et oleks elevust ja rõõmu, et oleks sõpru
ja et klaas oleks kuum!

Ja veel:
samal ajal on Evald Okase Muuseumis avatud Kai Koppeli stuudionäitus
ASJU POLE VAJA, kus eksponeeritakse valikut nii Eesti kui Baltikumi esimeses ja siiani aktiivselt tegutsevas klaasistuudios valminud töödest – Kai Koppeli disainiloomingust.

Workshopil ja näitusel osalevad:
Kai Koppel, Petr Kuchta, Remigijus Kriukas, Anda Munkevica,
Viivi-Ann Keerdo, Eve Koha, Ingrid Allik, Sofi Arshas,
Kairi Orgusaar, Herbert Orgusaar, Merle Kannus, Erki Kannus,
Kai Roosaar, Kati Kerstna jt.

Workshop: 2.-6. august
Näituste avamine: 7. august kell 16.00
Näitused on publikule avatud 9.-19. august
samuti saab näituste valmimist näha workshopi ajal.

2022 Tiina Sarapu ja Sirja-Liisa Eelma MUST PEEGEL Draakoni galeriis

Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu
MUST PEEGEL
31.05 – 25. 06. 2022 Draakoni galeriis

Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindususse ja kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste peegeldustesse on sama suur kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud maailmad.
Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorrain’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.
Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.
Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.
Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.
Tiina Sarapu (1971) loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel. Perfektselt teostatud vorm on peaaegu alati äärmiselt lihtne ja mõtestatud. Olles viimastel aastatel üles astunud peaaegu eranditult installatsioonikunstnikuna, on ta sageli muutnud ühe algidee tähendusi eri kontekstidesse viimisega (mitmed installatsioonid noodipultide ja peeglitega), loonud nii illusoorseid ruume, visualiseerinud helisid, avardanud tajupiire. Kontseptuaalse kunstnikuna kasutab ta klaasi elu mitmekihilisuse idee väljendamiseks, tegeldes klaasis kui materjalis olevate opositsioonidega. (Reeli Kõiv)
Tiina Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille ta lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996–2017 oli ta samas osakonnas õppejõuks, aastatel 2003–2017 dotsent. Ta on osalenud paljudel näitustel, sümpoosionidel ja töötubades nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetus „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005” ja „Tunnustatud klaasikunstnik 2018–2019”, Kristjan Raua preemia 2007, Kultuurkapitali aastapreemia 2019, ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

2022 Kati Kerstna VÄÄRTUSED 1 ja 2 HOP galeriis

Kati Kerstna VÄÄRTUSED 1 ja 2 
1.07 – 26.07.2022

Kati Kerstna on klaasi-, valgus- ja kujunduskunstnik, kes loomingu fookuses on keskkonnaga seotud teemad. Oma mõtete ja sõnumi edastamiseks kombineerib kunstnik erinevaid materjale ning meediume. Viimastel aastatel valminud tööde sisuks on olnud keskkonnareostus, kliima soojenemine, metsade raie jms.

Avatava näitusega esitab Kati Kerstna küsimuse, mis on päriselt väärtuslik, mis on päriselt väärtused? Võti võimalike vastuste leidmiseks võiks olla terviklik ning tulevikku suunatud kujutluspilt elust ilma hinnatava nähtuse või objektita.
Kui väärtuslik, rikas, vaene või üleüldse võimalik oleks maailm või kasvõi ainult lähikond kui sealt puuduks …? Või kui oleks hoopis rohkem…?
Kunstnik tõdeb, et rikkuse mõiste mitmekesistamiseks võikski seda automaatselt tõlgendada elu- ja liigirikkusena, vaimu- ja meelerikkusena. Mitte materiaalsete asjade kuhjana.

“Väärtused 1” hoiab endas mesilasi – tegelased, kellest rääkimine on muutunud juba tüütuks klišeeks, aga – nagu me kõik ehk kuulnud oleme – ilma kelleta ei oleks ka meie endi elu planeedil võimalik. Ning ellujäämine sõltub liigirikkusest.

“Väärtused 2” esitleb Laelatu puisniidu kuulsa ruutmeetri taimi. Aastal 2001 loendati seal kokku 76 erinevat taimeliiki, mis on oma liigirikkuselt maailmas teisel kohal olev ruutmeeter (esimesel kohal on 89 erineva liigiga Argentiina mägismaal asuv ruutmeeter). Laelatu puisniidul tervikuna on teadaolevalt nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus.

Klaas materjalina on Kati Kerstna loomingus taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Enamasti väljendab Kerstna end läbi kineetiliste installatsioonide, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika ja valgusega. Valguse kaasamine on märgiline osa terviku loomisel – nii üksikute installatsioonide puhul kui ka erinevate näituste valguskujunduste puhul.
Kati Kerstna (s. 1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala. 1995. aastast alates on ta osalenud näitustel erinevates galeriides ja muuseumites Eestis ja kaugemal.
Samuti on Kati Kerstna kureerinud mitmeid suuri nii eesti kui rahvusvahelisi näituseid Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Venemaal.
Tänud: Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Eesti Kultuurkapital ja Erki Kannus (EKDesign)