Reedel, 13. veebruaril kell 17.00 avab kunstnik Erki Kannus Vabaduse galeriis näituse „tulivesivärv“. Näitus jääb avatuks kuni 11. märtsini 2026.

Erki Kannus on paberile lahti lasknud kolm stiihiat – tule, vee ja värvi – ning püüab neid jõudumööda ohjeldada, ehk isegi mingit harmooniat leida. Ükskõik kui kaootilisena mõjub protsess või kui abstraktsena võib näida tulemus, on tegevuse algus- ja lõpp-punktis siiski alati Naine. Tolle nimetu Naise tujude vaheldumisel –tulisuse ja voolavuse pöörises – saab autor kord kõrvetada, kord läbimärjaks.
Tuli on paberile kantud läbi kuuma klaasi, mis iseenesest kehastab korraga mõlemat äärmust. Vesi toimib klassikalise akvarelli võtmes, ehkki ka tal lastakse üsna vabalt voolata ja toimetada. Suhe värviga on mäng ja koketerii, mis suuremad teravused silub.
Otsides kontakti Naisega iseendas ja inimsuhetes, kompab autor oma haavatavuse ja turvalisuse piire.

ERKI KANNUS (snd 1958, Tallinn) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (end. ERKI) klaasikunsti osakonna 1981. aastal. Ta on osalenud näitustel alates 1976. aastast, seda nii Eestis, Lätis, Leedus kui Poolas, Bulgaarias, Prantsusmaal, Ukrainas, Ameerikas. Peamiselt tegeleb kunstnik akvarelliga, õlimaaliga ning klaasobjektidega. Läbi aastate on Kannusel kestnud projekt „Tilinatoorium“, mis loob helikunsti ja multimeedia vahenditega interaktiivseid objekte. Viimastel aastatel on ta keskendunud klaasikunstile ja maalile ning esinenud isikunäitustega Tallinnas, Raplas, Kärdlas ja Pärnus. Kannus kuulub Eesti Kunstnike Liitu, Eesti Akvarellistide Ühendusse ja Eesti Klaasikunstnike Ühendusse.

Tänud: Merle Kannus, PUHU Stuudio, Olustvere Klaasikoda, Eili Soon, Kaie Vakepea, Helen Maasik, Aivar Jalandi.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Galeriid toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Liviko.
Vabaduse galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

VABADUSE GALERII
Vabaduse väljak 6, Tallinn
K, R–P 12:00–18:00, N 12:00–19:00
vabaduse [at] eaa [dot] ee, +372 5805 0009
galerii.eaa.ee/vabaduse/

Kairi Orgusaar
HÄÄLESTUS. HARMOONIA VALEM
HOP galeriis
19.12.2025 -11.01.2026

Neljapäeval, 18. detsembril kell 17.00 avatakse Kairi Orgusaare näitus „Häälestus. Harmoonia valem“ Hop galeriis.
„Kui maailm oleks täiuslik, puuduks kunstil mõte – inimene ei otsiks sel juhul harmooniat, vaid lihtsalt elaks selles.”
/Andrei Tarkovski/
Näitusel otsib kunstnik Kairi Orgusaar harmoonia valemit, luues selleks galeriiruumi omamaailma kummalistest ja fantastilistest olenditest, kes kiiguvad valgusvihkudes, heidavad varje ja peegeldusi. Skulpturaalsed klaasvormid muutuvad valguse lisandudes hõrkudeks mõtteavaldusteks. Vormid justkui sulavad ja moonduvad, värvid kumavad ja mõjutavad teineteist.
„Näitusel eksponeeritud olendite ainsaks võimaluseks oma emotsioone väljendada on värvide keel – rõõm, valu või erutus projitseeruvad värvidena nende nahapinnal. Kuna kujutamise materjaliks on klaas, on olendid kohati läbipaistvad, justkui oleksid nad vee all või poolenisti ebamateriaalsed – võib-olla jõudnud siia Lemuurialt, kadunud mandrilt,” selgitab kunstnik.
Käesolev näitus on variatsioon näitusest “Harmoonia valem” mis eelnevalt on eksponeeritud Tartu Kunstimajas (2025) ja näitusel “The Venice Glass Week HUB ” Veneetsias (2025).
Kairi Orgusaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala 1995 ja omandanud magistrikraadi klaasikunstis 2002. 1996. aastast alates on ta osalenud näitustel erinevates galeriides ja muuseumites Eestis ja kaugemal. Orgusaar on kolmel korral pälvinud Eesti Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia. Tema töid leidub Lette Klaasimuuseumi kogus Saksamaal, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ning mitmetes erakogudes. Alates 2002. aastast tegutseb Orgusaar oma klaasistuudios OÜ Kunivorm. Aastast 2010 on ta Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse juhatuse liige ja kuraator.
Näituse kujundus ja graafiline disain: Kati Kerstna
Tänud: Merle Kannus, Herbert Orgusaar ja Tiina Kõrtsini
Teose loomist toetasid Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Foto: Tiina Kõrtsini
Seoses aastalõpu ja pühadega on muutunud galerii lahtioleku ajad:
22.12. avatud 12.00 – 18.00
23.12 avatud 12.00 – 15.00
24.12 – 26.12 suletud
27.12 – 28.12 avatud 12.00 – 18.00
29.12. – 1.01. suletud
Lisainfo:
hopgalerii [at] eaa [dot] ee
galerist: Maria Valdma-Härm
+372 511 2350
HOP galerii
Hobusepea 2, 10133 Tallinn

Rait Lõhmus
DEKRISTALLISATSIOON
HOP galerii
12-26.02.2026

Rait Lõhmuse isikunäitus „Dekristallisatsioon / Decrystallization“ Hop galeriis on jätk autori magistriõpingute jooksul väljatöötatud materjalikäsitlusele. Lõhmus uuris magistritöö raames
klaasist valmisvormide kasutamist klaasipuhumisstuudios ning pakkus alternatiivse lähenemise stuudioklaasile – materjalikäsitlusele, mis on püsinud muutumatuna ligi 70 aastat. Aastakümnete pikkune seisak ajendas Lõhmust disainerina uurima ja kirjeldama klaasist tarbeesemete väärtuse muutumise põhjuseid ja tagajärgi.
Lõhmus on seni keskendunud pakendiklaasi, argiste tarbeesemete ning kohaliku tööstuspärandi hulka kuuluvate klaasobjektide ümberpuhumisele. Õpingute käigus välja töötatud autoritehnika läbi, pakub junstnik ühe võimaliku jätku väärtuse minetanud klaasobjektidele, avades sel viisil esemete elukaart laiemale publikule. Pideva tehnoloogilse arengu ja lõputu tarbimise valguses on tänasesse aega ja ruumi loodud hulgaliselt klaasesemeid, mille väärtus aja jooksul kahaneb. Iga objekt kannab endas kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku tähenduskihti, mis uude konteksti asetatuna avavad klaasesemete varjatud väärtuseid ning võimalusi ümber mõtestada nende tänane roll.
„Dekristallisatsioon / Decrystallization“ on hierarhiline jätk klaasmaterjalide väärtust käsitlevas uurimuses. Magistritöö projektist „Reblow Toolset: Piiritus / Infinite“ välja kasvanud uurimuse käigus on autor erinevate valmisvormidega katsetades õppinud põhjalikult tundma klaasi omadusi. Selgunud on erinevate klaasmaterjalide füüsikalisi omadusi mõjutavad tehnoloogilised tegurid. Kui pakendiklaasi töötlemine on kiire ja ärev ning valmisvorm on oma olemuselt anonüümne, siis kristallesemed on materjal, milles varasemate autorite ja meistrite töö ja kohalolu on lõigete ning graveeringute näol tajutav. Nende detailide kandumine uude vormi on varasemate autorite ja Lõhmuse ühistöö. Kristall-, poolkristall- ja kristallilaadsed vaasid, mida kunagi peeti luksusesemeteks ja hoiti sektsioonkappides vaid kõige tähtsamate sündmuste tarbeks, on tänaseks jäänud lõputusse ootusesse. Läbi vormi, staatuse ja funktsiooni muutuse avanevad vaatajale materjali varjatud kihid ja igavikulisus.
Rait Lõhmus (s 1993) on disainer ja taidur, kes kasutab materjalina peamiselt klaasi. Oma
praktikas on ta keskendunud erinevate klaasist valmisvormide ümberpuhumisele. Sellise
materjalikäsitluse kaudu on võimalik luua sild ja mõttevahetus varasemate tootmiste ning
loojatega. Lõhmus on lõpetanud klaasi eriala bakalaureuseõppe ning omandanud magistrikraadi Taidestuudiumi erialal Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks stuudio Kollektiir eestvedamisele töötab Lõhmus Eesti Kunstiakadeemias klaasitöökoja juhatajana ja õppejõuna. 2025. aastal pälvis kunstnik Eesti Kunstiakadeemia Noore tarbekunstniku preemia.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, ANORA
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Välknäitus
„Aasta pikim öö”
Kuraator: Stella Mõttus
29.11.2025 – 7.2.2026

29. novembrist on Kogo galeriis avatud meie talvine välknäitus „Aasta pikim öö“, kus näeb töid seitsmelt kunstnikult Eestist, Lätist ja Suurbritanniast. Osalevad Agate Tūna, Anna Mari Liivrand, Bob Bicknell-Knight, Ellen Vene, Madlen Hirtentreu, Tanja Muravskaja ja Tiina Sarapu. Väljapaneku kuraator on Stella Mõttus.
Vaata teoseid: https://www.kogogallery.ee/…/valknaitus-aasta-pikim-oo/
Kui mõtleme jõulude peale, võivad esimesena pähe tulla heledad ja soojust täis elutoad, hoolikalt ehitud kuused ja kuusealused ning LED-tulukesed, mis valgustavad nii sinu kui iga teise naabri aknaid. Ometi valitseb looduses pilkane pimedus. Päevad tõmbuvad koomale, valgus kaob kiiresti ja hommikust õhtuni on üksainus hämarus. On tunne, nagu valgeks ei lähekski. Ei suuda praegu ette kujutadagi, et varsti loojub päike alles hilisõhtul.
Pööripäeva eel võib tunduda, nagu oleksime teises aegruumis – ruumis, mis on küll hämar, kuid mitte tühi. Harjudes pimedusega saab selgeks, et varjud ei varja, vaid avavad uusi kihte: helid muutuvad selgemaks, lõhnad teravamaks ja aeg justkui aeglustub. Meie meeltes tekib teistsugune häälestatus, mis lubab tajuda nüansse, mida päevane valgus või müra endas varjab. Pimedus annab ruumi ka fantaasiale, luues võimaluse näha seda, mida seal tegelikult pole.
Pööripäeva paiku on usutud, et piir hingede ja maise vahel muutub hapramaks ja vaikus oli vajalik, et olla ärkvel, tähelepanelik, valmis kuulama, kuidas hinged ja vaimud ringi liiguvad. Abiks olid küünlad ja lõkked, sest need peletavad halva eemale ja hoiavad sihti – valgust – silme ees. Tubasid puhastati suitsuga, ennustati tule praksumise pealt, kuulati öö hääli.
Selles sügavas pimeduses muutub kodu omamoodi pühapaigaks – kohaks, kuhu hingedeajal peitu pugeda ja talveunne laskuda.
Selline aegruum laseb pinnale tõusta sellel soojusel, kohalolul ja ootusärevusel, mida me jõulutundena ära tunneme.Võib-olla ei peitugi see naabri akna närvilises neoonvalguse vilkumises, vaid pimeduses, vaikuses ja korstendest kerkivas suitsuvines, mis katab kogu maad.
Talvisele välknäitusele valitud kunstnike töödest õhkub salapära ja maagiat. Nende teosed kannavad endas aja kaduvust, meditatsiooni, vaikust, aga ka jõudu. Mõned tööd toimivad kui eredad küünlad, mis juhatavad läbi pimeduse; teised lasevad pimeduses peituval kasvada.

Fotod: https://www.facebook.com/media/set/?vanity=tiina.sarapu&set=a.10236632166876859

Kogo galerii
Kastani 42, Tartu
K–R kell 12–18, L kell 12–16
www.kogogallery.ee/ee/

Kateriin Rikkeni projekt SÕÕM on leidnud endale uue koha Telliskivi Loomelinnaku Konteiner Galeriis. 8.detsembril avatud n’itus jääb üles 

Klaasikunstnik Kateriin Rikkeni isikunäituse „Sõõm“ lähtepunktiks oli soov võtta paus, vaadelda tehtut ja mõtiskleda, kuhu edasi liikuda. Kunstniku hinge oli pugenud vastandlikke tundeid ning loomerõõm hakkas hääbuma. „Shoshin“ on Jaapani zen-budismi kontseptsioon läheneda asjadele algaja/alustaja mõtteviisiga. „Kui Su pea on tühi, on ta avatud kõigele,“ on öelnud Shunryu Suzuki. Nii tõstiski kunstnik oma senise praktika hetkeks kõrvale ning vajutas „restart“ nupule, et kogeda loomistahet loomistahte eesmärgil.
Näitusel on väljas installatsioon, kus on kasutatud 63 rohelist värvi klaaspudelit, mis on kokku kogutud prügimäelt, Klubi Hall prügikastist, Frenchy Bistroost ja tuttavatelt. Pudelid on purustatud spetsiaalsel meetodil, et killud ei oleks liiga teravad ning oleks võimalikult sarnase suuruse ja kujuga. Põhivormideks on kasutatud leidmaterjale pappkastide ja -torude, katkiste jalgpallide jm näol. Tehnikaks on liimimine.
Kunstnik on näituse kohta öelnud: “Idee ei tõukunud soovist anda materjalidele uus elu. Oli soov mängida piirideta, tunda end vabalt, lõbusalt ja loovalt, olla hetkes, nautida, võtta sõõmu vabaduse tundelt. Mõtete jada sai alguse klaasist, kuid on arenenud omasoodu täiesti uudsel viisil kui senises praktikas.“

Kateriin Rikken (1983) on Eesti klaasikunstnik. Õppinud klaasikunsti osakonnas Eesti Kunstiakadeemias (BA 2005, MA 2023) ja klaasi disaini Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia arhitektuuri-, disaini- ja konserveerimiskooli (The Royal Danish Academy of Fine Arts Schools of Architecture, Design and Conservation in Denmark), klaasikunsti osakonnas Taanis, Bornholmi saar (BA 2010). Ta on töötanud Rootsi, Taani ja Norra klaasistuudiotes ning aastast 2010 omanimelises klaasistuudios. Kateriin on aktiivselt osalenud ka näituste kureerimises ja õpetab klaasipuhumist Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. On osalenud rohkelt nii kohalikel, kui rahvusvahelistel näitustel, tema töid leidub era- ja muuseumikogudes Eestis ning Taanis.
Instagram: kateriinrikkenglass

Neljapäeval, 4. detsembril kell 18 avatai OKAPI galeriis Elle Kannikese ja K duonäitus „Polüloog: pidupäev“. Näitus jääb avatuks 10. jaanuarini (vahemikus 22.12-4.01 galerii puhkab).

Näitus „Polüloog: Pidupäev“ uurib, milline võiks olla inimesekesksuse-järgsel ajastul looja roll loomises ja töös materjaliga.
Elle Kannikest lummab K (ta omistab klaasile tegelaskuju nime K), materjali ettearvamatu käitumine mõjub kui päästik ja kutsub ta mängule. See mäng ei ole kindlate reeglitega male, see mäng astub reeglitest üle ja rutiinidest välja – materjalist mängukaaslane tõukab inimest kõigutama perspektiive ja avastama uut horisonti. K on agentne partner.
Koosloome agentse materjaliga eeldab, et kunstnik on materjaliga vahetult seotud ja materjalist kui loomekaaslasest sõltuv. Nii inimkunstnik kui materjalkunstnik viibivad koos ülesköetud adrenaliiniseisundis ootel. Nad kumbki ei tea, kuidas täpselt kõik juhtuma hakkab ja kuidas avatud potentsiaalide hõrk hetk, kus nad kokku puutuvad, lahti rulluma asub. Elle Kannikese loomepraktika on kollektiivne looming, kus kunstnik ja K (ning teised kaasarääkijad) on polüloogis kaasautoritena oma loomejõud ühendanud.

Fotod: Temuri Hvingija

Näituse lahtiolekuajad: 5. – 20.12.2025 ja 7.-10.01.2026 K-R 12 – 18, L 12-16
Kahel laupäeval, 20. detsembril ja 10. jaanuaril viibib kunstnik galeriis. Sel ajal on kõik oodatud kohapeale vestlema ning näituse kohta täiendavaid küsimusi esitama.

CV
Elle Kannike (s 1980) on Tallinnas elav ja töötav klaasi- ja mosaiigikunstnik. Teda intrigeerib küsimus, kuidas peab kunstnik ennast ümber mõtestama uues post-antropotsentrilises maailmas. 2024. aastal lõpetas Kannike Eesti kunstiakadeemias magistriastmes disaini ja rakenduskunsti eriala (cum laude), kus tema praktika keskmes oli klaasi agentsuse ja koosloome võimaluste uurimine. Ta on rahvusvahelise kaasaegsete mosaiigikunstnike assotsiatsiooni AIMC liige, samuti kuulub ta Eesti klaasikunstnike ühendusse.

Riigi Kinnisvara korraldas aasta alguses konkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuse fuajeesse. Rekordilise 71 kavandi seast võitjaks valitud Tiina Sarapu klaasikunstiteos „Ilm ja maa“ on hoonega samaaegselt valminud.
Ilmakeskuse fuajees asuv kahest kujundist koosnev taies jutustab paeluvalt ilma keerulistest sisemistest mehhanismidest. Alumine, mustast klaasist ristkülik, võiks tähistada maapinda, viidates tahkele, kindlale ja materiaalsele meie keskkonnas. Ülemine vabakujuline osa sümboliseerib kõike dünaamilist ja õhulist, sh pilvi kui ilmastikunähtusi, aga ka virtuaalsetes pilvedes talletatud muutuvat teavet ja teadmisi.
Žürii sõnul mõjub erinevate meediumite ja klaasmaterjalide intrigeeriv kooskasutus värskelt ja pilkupüüdvalt. Ruumi väärikalt esile toovas kunstiteoses on olemas nii põnevat detaili kui ka elegantset üldistust.
Tiina Sarapu on kontseptuaalne klaasikunstnik, kes viimastel aastatel on pälvinud tähelepanu oma installatiivsete teoste ja näitustega. Sarapu on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialal ning aastaid töötanud sealsamas ka õppejõuna. Tema teosed on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning kuuluvad mitmete muuseumide ja erakogude kollektsioonidesse. Sarapule on omistatud Kultuurkapitali aastapreemia, kahel korral Kristjan Raua preemia ning kahel korral ka „Tunnustatud klaasikunstniku“ aunimetus. Alates 2017. aastast tegutseb Tiina Sarapu vabakutselise kunstnikuna, jagades stuudiot oma õe ja hea kolleegi, mitmete protsendikunsti konkursside võitja, Maret Sarapuga.
Valminud klaasikunstiteose kogumaksumus on 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Vaata lähemalt:
https://rkas.ee/…/keskkonnaagentuuri-harku-ilmakeskuse…

6. novembril 2025 avati Tallinnas, Okapi galeriis ,Kai Kiudsoo-Värvi isikunäitus „Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…”, mis uurib inimese sisemist teekonda tõe ja tajude piiril. Näitus jääb avatuks kuni 29. oktoobrini 2025.
„Kuid ka see on teaduslik tõde, et kõige mõõdetava kõrval on määramatu lõpmatus reaalselt olemas. Selle lõpmatuse poole oleme kõik teel”(preester Rein Õunapuu).
See mõte on olnud lähtepunktiks kunstnikule, kelle näitus „ Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…” uurib inimese sisemist rännakut. Näitus käsitleb tõde mitte kui kindlat sihtpunkti, vaid kui liikumist ja protsessi.
Kai Kiudsoo-Värv esitleb galeriiruumis valgusküllast klaasigraafikat, milles on põnevalt kombineeritud klaasimaal ja peenetundeline reljeefne joon klaasil.

„ Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…” ei anna vaatajale lõplikke vastuseid, vaid kutsub teda kogema olemise avarust ja märkama neid hapraid hetki, mil inimesele antakse armu hingata koos määramatu lõpmatusega.

Okapi galerii, Niguliste 2, Tallinn
Näitus on avatud 6.10 – 29.10. 2025
K-R kl 12.00 – 18.00
L kl 12.00 – 16.00
Näituse plakat: Kaia Rähn
Fotod: Sille Riive
Autor tänab südamest: Sume Elisabeth Värv, Indrek Värv, Tiina Sarapu, Maret Sarapu, Birgit Pählapuu, Kultuurkapital

Katariina käigus avati 22.oktoobril uus klaasigalerii Katariina Klaas. Perenaine Kati Kerstna tervitas kohaletulnuid ja kutsub klaasikunstnikke oma töid galeriisse müügiks tooma. Samal pinnal aastakümneid tegutsenud klaasistuudio asutajad Kai Koppel ja Viivi-Ann Keerdo andsid pidulikult üle majavõtmed ning head soovid alustavale galeristile. Soovime ka EKKÜ poolt Katile edukat ettevõtmist!

Kairi Orgusaar osaleb Veneetsia klaasinädala programmi raames toimuval grupinäitusel The Venice Glass Week HUB Palazzo Loredan’is installatsiooniga “Harmoonia valem.”

Juba üheksas omataoline klaasikunsti festival leiab aset Veneetsia, Murano ja Mestre näitusesaalides  13-21.09.2025. Üle 300 kunstniku igast maailma nurgast esitleb oma teoseid 130 erinevas näitusepaigas; lisaks personaal- ja grupinäitustele toimuvad erinevad töötoad ja konverentsid,

Lisainfo: www.theveniceglassweek.com

Foto: Mati Hiis