European Glass Context (EGC) 2012 on Taanis Bornholmi saarel toimuv sümpoosion, mille käigus nii näituste, töötubade, meistriklasside kui ka loengutega avaneb võimalus tutvuda Euroopa kaasaegse klaasikunstiga. Näitustel osalevad 95 klaasikunstnikku 30-st Euroopa riigist. EGC toimub teist korda (I klaasisümpoosion EGC2008 toimus 2008. a.). European Glass Context 2012 on osa biennaalina toimuvatest sümpoosionitest kaasaegse klaasi ja keraamika alal Bornholmil. Jätka lugemist
Rubriigiarhiiv: Uudised
2012 ÜHES MAJAS XI Rait Prääts & Sirje Eelma Haus Galeriis
2012 SUUR HAPRUS Tallinna Kunstihoones
Näituse avamine 8. juunil kell 18.00.
Eesti klaasikunst tähistab tänavu oma 75. juubelit, mille kulminatsioonina toimub Tallinna Kunstihoones suuremahuline klaasikunsti näitus “SUUR HAPRUS”. Jätka lugemist
2012 Pâte de Verre – juugendstiilist stuudioklaasini. Rosenau, Saksamaa
Euroopa Kaasaegse Klaasi Muuseum, Rosenau, Saksamaa
Pâte de Verre – juugendstiilist stuudioklaasini
10. mai – 28. oktoober 2012
Pâte de Verre, klaaspulbri, sideaine ja metallioksiidide segu klaasobjektide valmistamisel, on tuntud iidsetest aegadest alates, ent tema kõrgaeg kuulub juugendperioodi, mil tehnika taasleiutati prantsuse meistrite poolt. Uus kõrgaeg sai alguse 1980-tel aastatel briti ning prantsuse klaasikunstnike töödes. Jätka lugemist
2012 UUED TULEMID 2011
4. veebruar – 15. aprill 2012
Ernsting Foundation’i Klaasimuuseum, Alter Hof Herding, Saksamaa
„Klaas on nagu idee: esineb erinevais vormides, kord raske kui plokk, siis jälle õrn, nagu liblikatiib. Tema läbipaistvus lubab vaadata asjade sisemusse ja tasakaalustada nähtava ja nähtava maailma olemust“, kirjeldab eesti naiskunstnik Kairi Orgusaar poeetiliselt oma suhet klaasiga. Jätka lugemist
2012 Mare Saare residentuurinäitus Jaapanis
Seto Linna Kunstimuuseumis Jaapanis 3. – 25. märtsini 2012. aastal toimunud näitusel esinesid viis nädalat sealses Keraamika ja Klaasikeskuses residentuuris viibinud Mare Saare kümnest klaasobjektist koosneva kollektsiooniga „Lõputa maailm“ („World without end“), austraalia keraamik Sally Walk portselanist valgusobjektide ning mere lähedusest inspireeritud vormidega ning USA keraamik Brian Benfer monumentaalsete valmisobjektidest lähtuvate teostega.
Seto Kultuurkapitali poolt rahastatav residentuuriprogramm sai alguse aastal 2000, sellest ajast peale on seal töötanud 50 keraamikut ja klaasikunstnikku maailma eri paigust. Jätka lugemist
2012 Kairit Annus HOP galeriis
Kairit Annus
AJA JÄLJED – KLAAS JA PAAS
31.05. – 12.06.2012
Hop galerii
Tallinn
Näituse avamine reedel 1.06.2012 kell 18.00.
Olles oma haridustee alguses õppinud pangandust ja seejärel leidnud end kunstis on Kairit Annus jõudnud magistritöö kaitsmiseni EKA klaasikunsti osakonnas. Kairit Annuse magistritöö “Mitmenäoline klaas. Läbipaistmatud ja poolläbipaistvad klaasid.” teoreetiline osa käsitleb poolläbipaistvaid ja läbipaistmatuid klaase ning erinevaid klaasimitatsioone läbi ajaloo. Vaadeldud on põhjalikumalt vääris-, ehte- ja ilukivide imitatsioone ja käsitletud opaalklaasi ja opaakklaasiga seonduvaid mõisteid.
Töö teises osas kirjeldab Annus oma loomingulist tööd ja klaasesemete valmistamise tööprotsesse ning neile eelnenud uurimistööd ja katsetusi. Hop galeriis eksponeerib Annus oma magistritöö praktilist osa. Kahte tarbenõude seeriat – suured sulatustehnikates vaagnad ja puhumistehnikas valmistatud purgid, kausid ja vaasid. Klaasitööd on inspireeritud Eestis leiduvast paekivist ja opaakklaasi ajaloost. Lõpptulemus on karged ja selged vormid, mis kaudselt ehk mõjutatud ka õpingutest Soomes Aalto Ülikoolis.
Nii looduse kui ka inimese tegevus on jätnud erinevaid jälgi. Kõige kaugemad ajad on talletunud kivimites. Eestis leiduv paas on väga mitmekülgne kivim, mis annab hästi edasi meie looduse omapära, selle ürgsust, võimsust ja kargust. Eelkõige halliks peetud kivi esineb ka erinevates tundlikes värvikombinatsioonides.
Klaasi on juba ammustest aegadest kasutatud materjalina, millest teha erinevaid jäljendusi. Jäljendatud on ehte- ja ilukive. portselani, jääd jne.
Mind hakkas paeluma väljakutse luua klaasist esemeid, mis väljendaksid paes leiduvat tundlikku koloriiti, kaunist struktuuri ja faktuuri. Pae tundlikud värvikombinatsioonid olen liitnud kaasaegse lihtsa vormikujundusega.
Puhumistehnikas klaasitööd on inspireeritud paekaldast ja lihtsad silinderjad vormid on tuletatud pae lõhkamiseks tehtavaist puursüdamikest. Sulatustehnikas vaagnad on inspireeritud Eestis leiduvate paekivide sisestruktuuridest.
/Kairit Annus/
Näitust toetab Kultuurkapital. Näitusi Hop galeriis toetab Eesti Kultuuriministerium.
2012 In memoriam Vilja Volens
Vilja Volens sündis 30. aprillil 1944. aastal Lätis Rujienas tuntud skulptor Martin Saksa tütrena.
Aastail 1966 – 1971 õppis ta ERKI-is klaasehistöö erialal professor Maks Roosma käe all. Diplomitööna valmis tal tehases “Tarbeklaas” sari puhutud klaasfiguure, mille puhul oli juba tunda tema püüdlust naljatleva alatooniga dekoratiivvormide loomiseks.
Pop-stiilist lähtuv naljatlev-groteskne loomelaad kujunes Vilja Volensi edasises loomingus valdavaks ja on jäänud ainulaadseks eesti klaasikunstis. Üllatavalt ja mänguliselt mõjuvad tema hiigelmõõtmetes puhutud “Kommid” (1982) või kuumtöötlustehnikas valminud klaasist “Suusad, saapad, kepid” (1977), mis rohelisel murul eksponeerituna näitusel sürrealistliku efekti saavutasid. Huumorimeelega on loodud klaasist “Kübarad ja kaabud” (1980), loomutruud “Praetud munad” ja “Keedetud munad” (1983). Samasse laadi kuulusid ka tema tööd viimaselt Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäituselt.
Omaette grupi tema fantaasiarikkas loomingus moodustavad laboratoorsest klaasist leekpõletitehnikas klaasripatsid 1984.aastast, mis kujutavad miniatuurseid pasunaid, antiikseid kannukesi, vaase, aga ka kummalise kujuga võtmeid ja tabalukke.
Tema töid on tänaseks talletatud mitmetes kogudes: Eesti Tarbekunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstifond, Tallinna Linnamuuseum.
Aastail 1992 – 2011 jagas Vilja Volens oma rikkalikke klaasikunstialaseid teadmisi ja oskusi Tallinna Kopli Kunstikooli õpilastele, olles sõbraliku ja lahke olekuga üks armastatumaid kunstipedagooge. 2011. aastal saavutasid tema õpilased üle-eestilisel õpilaste klaasikunsti konkursil MINU KLAAS 2011 mitmeid auhindu, mis on viimaseks kõrgeks tunnustuseks tema elutööle kunstiõpetajana.
Teoseid:
“Suusad, saapad, kepid” (1977, kuumtöötlustehnikas)
“Kübarad ja kaabud” (1980)
“Kommid” (1982, puhutud klaasist)
“Praetud monad” (1983)
“Keedetud monad” (1983)
Klaasripatsid (1984, laboratoorsest klaasist, leekpõletitehnikas)
2012 In memoriam Helga Kõrge 28. VI 1926 – 26. IV 2012
Helga Kõrge pärand Eesti klaasikunstis ja klaasitööstuses on hindamatu.
Ta sidus oma elutee klaasiga juba 1947. aastal, millal astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, kus Maks Roosma õpilasena omandas suurepärase klaasi graveerimise ja klaasnõude kujundamise ning proportsioneerimise oskuse. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetas Helga Kõrge 1953. aastal. Tema rikkaliku figuraalse graveeringuga diplomitöö – karikakujuline vaas „Noored naturalistid“ on hoiul Eesti Ajaloomuuseumis. Jätka lugemist
2012 TERVITADES, TEIE… Uue Kunsti Muuseumis Pärnus
Eesti professionaalse klaasikunsti juubeliaastale rahvusvahelist mõõdet andev klaasikunstinäitus Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis
27. aprill – 31. mai 2012
Näituse avamine reedel, 27. aprillil kell 16.00
2007. aastal tegi Gernheimi klaasimuuseum Saksamaal ettepaneku tuua Eesti kaasaegse klaasikunsti näitus Saksamaale ja 2010. aastal läkski lumepall veerema – esinesime Gernheimi klaasimuuseumis 26. septembrist 2010 – 27.märtsini 2011 “Estnisches Glas / Estonian Glass” ja seejärel Soome klaasimuuseumis Riihimäel 13.maist.-18.septembrini 2011 “Viron lasitaide 2000-luvulla / Estonian Glass Art in the 2000s” ning näituse uuendatud variant Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis “Kaasaegne Eesti Klaasikunst” 10. veebruarist 8. aprillini 2012. Kogu selle tuuritamise käigus tundus, et peaks ka teisi endale külla kutsuma. Nüüd ongi Pärnus tulemas arvestatava rahvusvahelise osalusega klaasikunstinäitus “Tervitades, Teie…”, kus on osalejaid Saksamaalt, Soomest, Inglismaalt, Lätist, Leedust, Hollandist ja Eestist. Jätka lugemist








