Rubriigiarhiiv: Uudised

2014 Maie-Ann Raun – ELU KLAASIGA

raun0122.märtsil kell 15.00 avati Olustvere mõisa Klaasi- ja Keraamikakoja näitusegaleriis (Viinaköögis) Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessori, klaasikunstniku ja klaasiajaloo uurija Maie-Ann Rauni loomingu ülevaatenäitus „Elu klaasiga“.

Näitus annab läbilõike kunstniku loomingujärkudest ning loob ühtlasi ka koondpildi klaasikunsti arengusuundadest viimase 50 aasta jooksul. Jätka lugemist →

2014 KOOSKÕLA Haus galeriis

Teisipäeval, 18. veebruaril kell 17.00 avatakse Haus Galerii püsiekspositsiooni saalis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse näitus „Kooskõla“.

Väljapanek jätkab eelmisel aastal alguse saanud näituste sarja, kus eesti klaasikunst sulandub kaheks nädalaks galeriis eksponeeritava kujutava kunsti hulka, andes vaatajale hea võimaluse näha klaasikunsti nii osana kui ka võrdväärse partnerina visuaalkunsti rikkalikus tegevusväljas. Ühtlasi on väljapanek mõeldud müüginäitusena. Külastajatele avaneb hea võimalus soetada oma kollektsiooni professionaalset klaasikunsti, mis tänu sel näitusel olevatele kammerlikele mõõtmetele sobituksid hästi kodumiljöösse. Esindatud on nii funktsionaalne kui ka puht visuaalkunsti valdkonda kuuluv looming. Jätka lugemist →

2013 Tallinna Valgusbiennaali raames toimunud näitus “299,742,548 m/s” ja “VALGUSUTOOPIAD”

VALGUSUTOOPIAD
Kino Helios, Sauna tn. 7
P 24.11- N 28.11 avatud kell 14:00-20:00
R 29.11 avatud kell 14:00-17:30
L 30.11 ja P 01.12 avatud kell 14:00-22:00
Näitus on kõigile tasuta.

Ajaloolise, mütoloogilise valgusjumala nime kandva Heliose kino suurejoonelistesse ruumidesse paigutunud installatsioonid tegelevad utoopiliselt ülevatena mõjuvate meeleliste kogemuste konstrueerimise ning samas ka utoopilisuse enese kontseptuaalse kriitikaga. Ajas seiskunud ruumides toimub (võib-olla viimast korda) kultuuriline metamorfoos, mis äratab selles visuaalse, helilise ja intellektuaalse mänguväljaku, oma tabavate sotsiaalkriitiliste alltoonidega. Jätka lugemist →

2013 Kateriin Rikkeni ja Liisu Arro ühisnäitus TALVEÖÖ UNENÄGU galeriis Pink

Ootame Teid näituse avamisele 4. detsembril kell 18.00.
Näitus-müük jääb avatuks 21.detsembrini.

GaleriiPINK
Telliskivi 22
Avatud K-L, kell 12-18

„Talveöö unenägu“ on keraamik Liisu Arro ja klaasikunstnik Kateriin Rikkeni ühisnäitus, kus on eksponeeritud tarbekunst kogu oma ilus ja võlus. Jäälillede vahele on ennast sisse seadnud igatsuse killud suve lõhnadest ja helidest. Kateriini klaasist puhutud vaasid loovad jäiselt kirkka, selge ja talvise keskkonna Liisu värvilistele suviste motiividega taldrikutele ja vaagnatele, mis on nagu soojad unenäokillud kaugest suvest kesk härmatunud maastikku. Liisu on oma taldrikutele jäädvustanud igatsused ja mälestused soojast, nendest värvidest, helidest ja lõhnadest, millest suvi on pungil, aga mida talvel taga igatseme. Samas Kateriin rõhutab oma töödega talvist ilu, jäist selgust ja konkreetsust, talvevaikust ja lihtsust. Jätka lugemist →

2013 In memoriam Leida Jürgen

25.12.1925 -3.05.2013

Leida Jürgen sidus oma elutee jäädavalt klaasikunstiga juba 1946. aastal, kui ta astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti klaasehistööd õppima. Maks Roosma ühe andekama õpilasena omandas ta suurepärase klaasi graveerimis- ja maalimisoskuse. Tema 1952. aastal valminud diplomitöö koosnes viiest maalitud vitraažist.

Pärast lõpetamist töötas ta aastail 1952–1955 ERKI keraamika ja klaasehistöö kateedris kompositsiooni ja klaasimaali õppejõuna. Esmakordselt esines ta oma loominguga tarbekunstinäitusel 1953. aastal.

1955. aastal kutsuti Leida Jürgen Maks Roosma graveerimiskoolkonna esindaja ja suurepärase graveerijana Leningradi dekoratiivklaasi tehasesse, kus ta töötas vanemkunstnikuna 1955. aastast pensionile minekuni 1990. aastal. Leningradis õpetas ta ka klaasikunsti ja graveerimist, 1957. ja 1958. aastal V. I. Muhhina nimelises kõrgemas tööstuskunstikoolis.

Eesti Kunstnike Liidu liige oli ta 1959. aastast. Ainsa eestlasena on ta pälvinud Vene NFSV teenelise kunstniku aunimetuse (1977).

Leida Jürgen disainis Nõukogude Liidu ühes suurepärasemas klaasitehases tohutul hulgal kaunite proportsioonide ja diskreetsete, maitsekate dekoorilahendustega tootenäidiseid. Erakordselt huvitav on aga tema vabalooming, mille puhul ta rakendas ammendamatut fantaasiat ja ilmutas tehnoloogilist katsetamisjulgust. Ta oli aastakümneid üleliidulise klaasitööstuse kunstinõukogu autoriteetsemaid ja pädevamaid liikmeid, kelle otsekohene kriitika julgustas ja tiivustas.

Leida Jürgeni laiahaardelisest loomingust tuleb esile tõsta figuraalne graveeritud vaas «Baleriin» (1956, ETDM), skulptuurigrupp «Haned» (1959), vaas «Pilvitus» (1964, TLM), graveeritud vaas «Jaroslavna» (1967, TLM), säralõigetega kristallkauss «Ažuurne» ( 1968, TLM) ja komplekt «Karge» (1969, ETDM), vaas «Tundra» (1973, EAM), graveeritud monumentaalne kristallvaas «Kimp emale» (1976, TLM), graveeritud vaas «Õnnitlus» (1996/2001, ETDM) jpt.

Tema töid on eksponeeritud maailmanäitustel Brüsselis (1958), Montrealis (1967), Osakas (1970), kui nimetada vaid kõige olulisemad väljapanekud. Eestis oli tema loomingu suur ülevaatenäitus 1976. aastal Tallinna Linnamuuseumis. Kunstniku viimased isikunäitused toimusid Viljandi muuseumis (2005) ja koos Pilvi Ojamaaga tarbekunsti- ja disainimuuseumis (2006).

Leida Jürgeni loomingut säilitatakse paljudes muuseumides: Vene muuseumis ja klaasimuuseumis Jelagini lossis Peterburis, Moskva tarbekunstimuuseumis, Corningi klaasimuuseumis USAs ja mujal. Eestis on tema loomingut Tallinna linnamuuseumis, tarbekunsti- ja disainimuuseumis, ajaloomuuseumis ja Viljandi muuseumis.

Leida Jürgen oli sädelev ja ideedest pakatav isiksus. Ta oli eeskujuks ja abistajaks paljudele Eesti noortele klaasikunstnikele, kellel ta aitas oma loomingut Leningradi dekoratiivklaasi tehases teostada. Leida Jürgenist jääb helge mälestus.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Klaasikunstnike Ühendus

2013 Meeli Kõiva kunst Euroopas väljavalitute seas

Kunstnik Meeli Kõiva osutus valituks 14 parima kunstniku sekka üleeuroopalisel valguskunstnike konkursil “Light in the City”, Northern Light.
Konkursi võitjad valis välja tippekspertidest koosnev üleeuroopaline zhürii, kuhu kuulusid Euroopa juhtivate kunstimuuseumide kunstiekperdid ja kriitikud Konkursile kutsuti osalema professionaalsed kunstnikud, kes oma loominugus kasutavad ühe meediumina valgust. Jätka lugemist →