Reedel, 10. novembril kell 17, avati Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus KÜLM-KUUM Kultuurikatla Koridor-klubis.

Näitus on pühendatud Eesti Klaasikunsti 80. aastapäevale, kuhu on palutud osalema ka Saksa klaasikunstnikud. Näituse avamisele eelneb rahvusvaheline ühepäevane konverents “Klaas kunstis ja arhitektuuris”.

Sel aastal möödub 80 aastat Eesti professionaalse klaasikunsti sünnist. Eesti klaasikunstnike Ühendus otsustas seda sündmust tähistada majas, kust sai energiat nii kunagine klaasitööstus kui ka kaudselt klaasikunst. Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid, mis on inspireeritud kargest külmast või põletavast kuumast.

Kõik me ümber ja me sees on mõõdetav skaalal külm-kuum. Vaatame tihti termomeetrit ja kuulame ilmateateid, et otsustada, kui palju peaksime kasutama ressursse soojuse salvestamiseks. Ka elukeskkonna valikul või kujundamisel mõtleme kõigepealt soojuspidavusele. Lõunamaades aga ilmselt vastupidi, jaheduse säilitamisele. Meid ümbritsev ja mõjutav värvispekter kõigub külmade ja soojade toonid vahel. Suhted kaaslase või ümbritsevaga võivad võnkuda näpistavast jahedusest põletava kuumani. Et seista vastu jäätumisele, apaatsusele, haigestumisele või kire jahtumisele, on vaja energiat, mis tekib põlemisprotsessist. Sarnaselt loodusega toimub see ka inimese ainevahetuses. Et meid ümbritseks soojus, vajame hiiglaslikke soojuselektrijaamu ja loodusressursse. Et keha ja hing ei külmetaks, peame olema endale energiajaamaks ise. Või ka vastupidi, et mitte ära põleda, kuivada, plahvatada, vajame  jahedust, teinekord pakastki – nii balansseerimegi elu jooksul külma ja kuuma vahel.

Mis võiks paremini sümboliseerida seda lõputut energia liikumist kui klaas? Muutumaks jäiselt läbipaistvaks või lumeselt sädelevaks, peab ta läbima talumatu kuuma. Võtmaks taas kirka leegitseva kuju, vajab ta jahedat vett ja lihvi.

Näitusel osalevad: Kairit Annus, Sofi Aršas, Michael Behrens, Elisabeth Brosterhus ja Burkhard Meyer, Wilfried Grootens, Piret Ellamaa, Malle Karik-Hallimäe, Riho Hütt, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv,  Eve Koha, Kai Koppel, Ivo Lill, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Torsten Rötzsch, Tiina Sarapu,  Kalli Sein, Eili Soon, Kersti Vaks ja Martina Zilles.

Pilte näituselt: https://www.facebook.com/merle.kannus/media_set?set=a.708580822672686.100005623243371&type=3

Näituse ja konverentsi kuraator: Sofi Aršas

Kujundaja: Riina Degtjarenko

Graafiline disain: Piret Räni

Näitus on avatud 10. detsembrini.

Näitust toetab Kultuurkapital

Olete oodatud konverentsile – “Klaas kunstis ja arhitektuuris – KUUM/KÜLM” EESTI KLAASIKUNST 80

Eesti Klaasikunstnike Ühendus tähistab oma 80  juubeliaastat rahvusvahelise näituse ja konverentsiga. Eesti-Saksa klaasikunsti ühisnäituse KÜLM-KUUM avamine ja  konverents toimuvad 10.novembril 2017 Kultuurikatlas.

Konverents toimub Terrassisaalis!

Konverents fokuseerub kaasaegsele klaasikunstile ja selle rollile avalikus ruumis ja arhitektuuris.

Peamised teemad on:

• Viimase kümnendi olulisemad sündmused ja arengud Eesti klaasikunstis.
• Saksa kaasaegne klaasikunst.
• Klaasikunst avalikus ruumis ja arhitektuuris.

Konverentsil otsime vastuseid küsimustele: Millised on põletavad probleemid klaasikunstis aastal 2017? Mis toimub klaasikunstis ja selle hariduselus? Mis saab klaasikunsti haridusest? Kuivõrd erinev või sarnane on meie looming ja loometingimused saksa klaasikunstiga? Milline on hetkeseis Saksa klaasikunstis – haridus, näitused, muuseumid, korporatsioonid, uued trendid? Kas ja kuidas eksponeeritakse Eesti sisearhitektuuris ja avalikus ruumis klaasi ja klaasikunsti? Klaas ruumis – kas objekt või ehitusmaterjal?

Kuidas toimib koostöö arhitektide ja klaasikunstnike vahel? Konverentsil esineb  Dr. Sven Hauschke Coburgi kaasaegse klaasi muuseumist  ning Saksa klaasikunstnike ühenduse juhataja Torsten Rötzsch. Eesti poolt klaasikunstnikud – Kai Kiudsoo-Värv, Kalli Sein, Tiina Sarapu ja Mare Saare ja arhitekt Kalle Komissarov. Konverents toimub Kultuurikatla Terrassisaalis. Ettekanded eesti ja inglise keeles.

Pildid konverentsilt:  https://www.facebook.com/pg/EestiKlaasikunstnikeUhendus/photos/?tab=album&album_id=1788181927861116

KONVERENTSI KAVA

10.45 – 11.30 Registreerimine ja hommikukohv

11.30   Konverentsi avamine ja tervitus

11.50   Kai Kiudsoo-Värv “Läbi tule ja vee ehk klaasikunstnike toimetamised viimase 10 a lõikes”

12.20   Kalli Sein „Valgustavalt valgustitest erinõudmistega eraklientide näitel“

12.50   Tiina Sarapu “Klaas arhitektuuris ja potentsiaal klaasis” Vaateid 21. sajandi Eesti arhitektuursele klaasile ja klaasile avalikus ruumis – õnnestumised, ebaõnnestumised ja potentsiaal.

13.20   Kalle Komissarov “Klaasist arhitektuur”

13.50 – 14.50  Lõuna

14.50   Dr Sven Hauschke  Modern Glass in Germany (Saksa kaasaegsest klaasikunstist)

15.20   Torsten Rötzsch  About the Glass Artists Union of North-Rhine Westfalia (Põhja- Reini-Vestfaali klaasikunstnike ühenduse tegevusest)

15.50   Prof Mare Saare  Project based learning vs technology based learning              (“Tehnoloogiakeskselt projektikesksele õppele”, EKA klaasikunstiharidusest)

16.20 – 16.50  Lõppsõna, vestlus ja suundumine näituse avamisele, mis algab             performance’iga.

Kuressaare linnuse näitusesaalis  

6.09-6.10. 2017

Väljapanek hõlmab Eesti oma klaasitootmist selle algusest naabersaarel Hiiumaal Hüti klaasikojas kuni täna Saaremaal tegutseva kahe klaasikoja – Laugu klaasikoja ja Lossihoovi klaasikoja – loominguni välja. Esindatud on näidised Meleski, Lorupi ja Tarbeklaasi toodangust.

Näituse koostaja, raadioajakirjaniku ja kunstikoguja Tõnis Kipperi sõnul on Saaremaa toidufestivali raames korraldatud näitus mõtteline järg eelmisel aastal linnuses toimunud näitusele “Lauake, kata end!” Nikolai Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud esemetest. “Langebraun on midagi sootuks enamat kui üks kaubamärk, üks tass või vaagen. See on killuke “Eesti aega”, mälestus esivanematest, läbi hullude aegade hoolikalt alles hoitud, päritud ja pärandatud,” sõnas ta ja lisas, et kui Langebraun on leidnud taas väärilise koha eestlaste ja ka saarlaste südames ja puhvetkapis, siis Eesti oma klaas vajab veel avastamist ja väärtustamist.

“Kui Meleski või Lorupi tooted on juba unustuse hõlmast üles leitud, siis Tarbeklaasi looming alles hakkab endale väärilist kohta võitlema,” märkis Kipper, kelle arvates on Tarbeklaasi kunstnike Helga Kõrge, Ingi Vaheri, Mirjam Maasika, Pilvi Ojamaa, Eino Mäelti, Tiia-Lena Vilde, Peeter Rudaši, Elve Tautsi jt looming väärt meenutamist ja alles hoidmist. “See on kunst, mis kestab üle aegade. Seda enam veel nüüd, kus Tarbeklaasist on jäänud veel vaid mälestus. Ja valdavalt suvilakappides või pööningul tolmuvad esemed.”

24.08- 12.09.2017
HOP galerii
Tallinn
Hobusepea 2

13. 07. – 10. 08. 2017 Saaremaa Kunstistuudio”

Järelkujutis on optiline illusioon, mis jätkub pärast tõelise kujutise kadumist. Foto on materialiseerunud järelkujutis, mis salvestab inimesed ja paigad, olukorrad, mida enam ei ole”.

Rännates ja jäädvustades – fotodel, joonistel, mälus – veedab kunstnik suure osa oma vabast ajast. Mõjutused ja mälestused neilt rändudelt on leidnud visuaalse väljundi, milles peamiseks väljendusvahendiks on klaas. Tehniliste võtete paljususe läbi – sh fototrükk, klaasimaal, söövitus, sulatustehnikad – on Mare Saare töötanud välja oma autoritehnikad, millest läbilõiget näeme ka näitusel Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio galeriis.

15.juuli – 12.august 2017 Kuressaare Raegalerii

19. aprill kuni 23. juuli

7. Tallinna rakenduskunsti triennaaliga samal ajal võib paljudes Tallinna kohvikutes lisaks kohvile nautida ka mitmekülgset eesti klaasikunsti. 17 Tallinna eriilmelist kohvikut moodustavad mõttelise võrgustiku ja ühise näituse, et eksponeerida kunsti, mida tavaliselt on keeruline galeriiruumist välja tuua.

Klaasikunstnikud käsitlevad seekordsel näitusel aja teemat. Klaas on suurepärane materjal sellise ambivalentse nähtuse uurimiseks ja tajuvõimaluste väljendamiseks. Sageli viib see materjal ise kunstnikud neid teemasid käsitlema. Puruneva materjalina on ajal ja klaasil tundlik seos – klaas on ajas hästi püsiv, materjalina väga pikkade traditsioonidega ent temast loodu võib hetkega kildudeks saada.

Klaasikunst kohvikus projekt algab 19. aprillil ning kestab suve lõpuni, kuni viimaste kohvikunäituste järk-järgulise sulgemiseni.

Olemas on kõiki näituskohvikuid koondav kaart, mida on võimalik võtta mõnest osalevast kohvikust või triennaali toimumiskohast. Kogu info mõistagi ka kodulehel: https://www.trtr.ee/satelliitprogramm/klaasikunst-kohvikus/

Osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Birgit Pählapuu, Anna-Maria Vaino, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Piret Ellamaa, Eeva Käsper, Merle Lobjakas, Kai Kiudsoo-Värv, Malle Karik-Hallimäe, Eili Soon, Kateriin Rikken, Merle Kannus, Kati Kerstna, Eve Koha, Maria Tamm, Aleksandra Pavlenkova, Kristiina Oppi, Andra Jõgis, Marilin Kristjuhan

Osalevad kohvikud: Robert’s Coffee (Viru Keskus), Palace hotelli Galerii baar, Kohalik Kohvik, Koloniaal, MuSu, Fabrik, Anticafe, Bona, Wabadus, Gourmet Club (Viru tn kohvik-pood), Kehrwieder Chocolaterie, Carmen Coffee (Rotermann), La Bottega, Gelato kohvik Cortile, Boheem, Frenchy, Ginger (Arsenal)

Näituse idee: Maret Sarapu
Korraldajad: Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Piret Ellamaa

Näitus “Klaasikunst kohvikus. Ajavahe” on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni. Lisainfo www.trtr.ee.

Veel infot: Maret Sarapu
+3725547873
maret [dot] sarapu [at] gmail [dot] com