Eesti Kaevandusmuuseumis avati 4.08.2016 Meeli Kõiva (Mery Crystal Ra) interaktiivne näitus-meditatsioon „Parasite Beach“.

Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva) näitus on oma olemuselt innovatiivne valgusinstallatsioon kaevanduskäikudes, mis mõtiskleb energiate muutumise ja vahetumise üle, maailmas kasutusel olnud energiaallikatest, uutest energialiikidest　ning energiatest ja sünergiatest inimeste vahel.　Näituse keskpunktiks on inimene, keda tehnoloogilise üliarengu juures maailm aina vähem vajab.

Näituse tehnilise poole looja on Anton Jegorov ja installatsiooni helikujunduse autor helilooja Margo Kõlar.

Näitusel kasutab Mery Crystal Ra nüüdisaegset infotehnoloogiat ja valgusseadistust, samuti video ja valgustehnikat. Kunstnik otsib vastust küsimusele, kas vanade tegevuste hääbumine jätab inimese üksnes maa-alustesse tunnelitesse pimeduse kätte või inimkonna päästab hoopis loovus, mis toob ta taas valguse kätte?

„Tegemist on parasiitpagulase meditatsiooni-residentuuriga, kus ristuvad tegelikkus ja nägemused, mõtted robotite ülemvõimust ja lootus inimeste vahelise sünergia-energiaga tulevikku kujundada“, ütles Mery Crystal Ra näitust korraldavale muuseumi kuraatorile.

Videotelt näeb tema mitmetelt konkurssidelt Euroopas ja Ameerikas　auhindu toonud töid. Mery Crystal Ra on näituse üheks keskseks objektis võtnud ka kaevanduses voolava salajõe. Näitus leiabki aset muuseumi　kahes kaevanduskäigus.

Kunstiinstallatsiooni raames toimub kaks Kunstniku Kõnet, millest esimese peab kunstnik näituse avapäeval Eesti Kaevandusmuuseumis, Kohtla-Nõmmel.

Olete palavalt palutud osa saama ainulaadsest kunstielamusest kuni 1. oktoobrini!

Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avati 7. septembril klaasikunstnik Eha-Pilvi Jõgi näitus “Elu lugu”, millega tähistab kunstnik oma 80. sünnipäeva.
Eha-Pilvi Jõgi on Eesti üks staažikamaid klaasikunstnikke, kes on jätnud Eesti disaini ajalukku olulise jälje. Tema suurim panus eesti klaasikunsti on unikaalne kuumtöötlustehnikas teostatud barokse iseloomuga looming, vahendab Eduard Vilde muuseum.

“Ma läksin instituuti, sest ma tahtsin astuda maali, kuid siis oli just väljas Silvi Raudvee näitus – kui ma nägin Silvi Raudvee klaase, siis ma ütlesin, et ei, klaasil on nii palju võimalusi ja värve,” ütles Eha-Pilvi Jõgi “Aktuaalsele kaamera” ja selgitas, miks ta otsustas ikkagi klaasikunsti kasuks.

Keerulistel 50ndatel aastatel leidsid vähesed ERKI klaasikunsti eriala lõpetanud rakendust kodumaal. Nii suundus ka Eha-Pilvi Jõgi Venemaale Kalinini oblasti klaasitehasesse Krasnõi Mai, kus ta disainis tööstuskunstnikuna 1969-1975 aastail eelkõige tarbenõusid.

Eha-Pilvi Jõgi Venemaal valminud omanäoline kuumtöötlustehnikates looming on olnud tuntud ja hinnatud lopsaka ja ekspressiivse vormikeele poolest. See on olnud eristuv rangelt põhjamaises tarbekunsti raamistikus.

Jõgi on saanud mitmeid tunnustusi nii Eestis kui välismaal. Tema loomingut omavad mitmed muuseumid Eestis ja Venemaal ning erakogud Kanadas ja USA-s.

Juubelinäitusele paneb kunstnik välja läbilõike oma loomingust – on dekoratiiv- ja tööstusvorme, samuti saab näha töid haruldasest klaasist, mis on valminud Krasnõi Mai tehases 70ndatel.

Viimane retrospektiivnäitus toimus 2006. aastal Ardus.

http://kultuur.err.ee/v/kunst/1591db4f-df93-424e-a9fb-47ae21813414/klaasikunstnik-eha-pilvi-jogi-avas-juubelinaituse

Näitus Viinistu Kunstimuuseumi tünngaleriides 4 – 31.august 2016. Avatud iga päev kl 11 – 18.
Klaas: Ivo Lill, kujundaja: Maret Kukkur
Näituse avamine 3.augustil kl 18.
—–

Nii käesolevat näitust, kui Ivo Lille loomingut üldse, on inspireerinud VESI – voolava vee heli, ilu ja dünaamika.
2015. aasta septembris Telliskivi loomelinnakus toimunud näituse „Libavetel“ lavastas Maret Kukkur mahajäetud tööstushoonesse rajatud tehisveekogusse, mis moondus hüljatud industriaalkeskkonnas hõbelevalt tontlikuks libajõeks.
Seekord on näitus rajatud Viinistu avara merevaate ja tünnidesse kängitsetud liigvee kontrastile. Klaasskulptuurid peegelduvad veepinnal ja heidavad roostes seintele varje. Vaataja saab ise madalas vees sumbates muuta „maailmapilti“ ning panna värvilised peegeldused veepinnal tantsima. Lahkudes pinnavirvendus raugeb ning kõik on taas nagu enne.
Näitus on avatud iga päev 11 – 18 ja jääb avatuks 31.augustini.
——-

Vaata panoraami näituselt:

Piret Ellamaa Foto: Reio Avaste / Arhitekturimuuseum

„Väljak Ristteel“
25.06.-28.08.2016

Klaasikunsti näitusel „Väljak ristteel“ kohtuvad Arhitektuurimuuseumi võlvide all neli kunstnikku Sofi Arsaš, Piret Ellamaa, Rait Prääts ja Kateriin Rikken. Nimetatud kunstnikke ajendab looma sarnane sisemine impulss, mis sunnib isiklikult läbi kogetud ja kohati ka valulisi teemasid käsitlema. Näitusele välja pandud teosed on suures osas kannustatud suhete müsteeriumist, nii inimeste kui ka keskkonna vahel.
Kohtumispaigad nagu kunstlikult loodud platsid, pargid, kohvikud, galeriid või looduslikud maastikualad mängivad paljude inimeste elus olulist rolli. Nende paikade olemus võib kohtumistele avaldada suurt mõju ja muuta märgiliseks. On kohtumisi, mille mõju on tuntav silmapilkselt, kuid on ka selliseid, mille võnked jõuavad kohale palju hiljem. Mõnel kohtumisel on selgesti tajutav mõtteväljade ristumine ning põimumine, millest tekkinud sünergia suunab vaistlikult otsima uusi kokkupuutepunkte.
Nende nelja kunstniku peamiseks väljendusvahendiks on põhiliselt klaas, mis annab lõputult võimalusi oma mitmekülgse olemuse ning erinevate töötlemisviiside poolest.

Kunstnike mõtteid oma töödest ja tegemistest saab kuulata sellelt lingilt: 

Pilte näituse avamiselt

Lisainfo:
Kateriin Rikken
+372 554 8611
kateriirnikken [at] gmail [dot] com

Eesti Arhitektuurimuuseum
Rotermanni Soolaladu
Ahtri 2
Tallinn 10151
Eesti
K–R 11.00 – 18.00
L–P 10.00 – 18.00
E–T Suletud
www.arhitektuurimuuseum.ee

7.juulil 2016 kl 16 avatI Vastseliina linnuse muuseumis klaasikunstnik Ivo Lille näitus MAAILMA VEEREKESE PÄÄL.
Näitust tehes mõtlesin oma heale sõbrale, kaks aastat tagasi lahkunud filmirežissöör Peeter Brambatile, kes pühendas olulise osa oma loomingust Setu kultuurile. Me mõlemad leidsime endale maakodud siin maailma veerekese pääl, üks ühel ja teine teiselpool Piusa jõge.

Joogikomplekt KOIT. 1962. Kujundaja Ingi Vaher. ETDM, erakogu Foto: Ülo Josing.

Jätkame erinevate erialade, nähtuste ja ettevõtete kaudu eesti disainiajaloo kaardistamist ja tutvustamist. 3. juunil avatav näitus keskendub klaasitehasele Tarbeklaas.

Tarbeklaas jätkas 1930. aastatel tegutsenud Johannes Lorupi natsionaliseeritud ettevõtte 1941. aastal asutatud järglasena. Ajale omaselt toodeti alguses varem sortimendi hulka kuulunud vorme ning võeti kasutusele üleliidulises klaasvormide kataloogis esinevaid esemeid.

Varase Tarbeklaasi toodangusse kuuluvad ka mitmed Maks Roosma kavandatud esemed. 1953. aastal asus ühe esimese tööstuskunstnikuna Tarbeklaasi tööle Helga Kõrge, kelle käe all toodangu ilme oluliselt värskemaks muutus. Temaga liitusid peagi, 1955. aastal noorte kunstnikena Ingi Vaher, Mirjam Maasikas ning 1965 Pilvi Ojamaa, kellest kujunes naiskond, kes kujundas eesti kodude ilme mitme kümnendi vältel. 1970.-1980. aastatel andsid Tarbeklaasi toodangule näo peamiselt Eino Mäelt, Tiia-Lena Vilde, Elve Tauts ja Peeter Rudaš. Tarbeklaasi toodangus peegelduvad ajastuspetsiifilised võtted – läbi 1960. aastate suitsuklaas ja lihtsad siluetiga vormid, järgnevatel jääklaasist nõud ja lopsakad värvilisest klaasist kausi- ja vaasivormid ning tsentrifugaalmeetodile kavandatud esemed.

ETDMil on ulatuslik Tarbeklaasi tootenäidiste kogu, mis jõudis siia 1990. aastatel ettevõtte omanikuvahetuse käigus. Seda toetab arhiivimaterjal, mis võimaldab oluliselt täpsustada seniseid atribueeringuid ning selle kaudu ka muuhulgas argiringluses oleva materjali tausta teadvustada.

Et tänaseks on Tarbeklaas kollektsionääride eriti tervadatud tähelepanu all, on eksponeeritud lisaks ETDMile kuuluvate esemete kõrval ka mitmete erakogude materjale, mille abil saab vaatajateni tuua võimalikult tervikliku ja tiheda pildi Tarbeklaasi toodangust ligi viie kümnendi vältel ning tutuvustada nõukogudeaegse tööstuskunstimaastiku eripärasid.

Näituse koostajad on Triin Jerlei, Kai Lobjakas, Kristi Paap, kujundajad Maria Pukk ja Ivar Lubjak arhitektuuribüroost Oaas, graafiline disainer Mikk Heinsoo büroost StuudioStuudio.

Näituse avamine 3. juunil kell 18.00.
Näitus jääb avatuks 25. septembrini 2016.

Galerii avamisest Elu24s

Euroopa nüüdisaegne klaasigravüür
GRAVUR ON TOUR
28. aprill – 22. mai 2016
Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaal

Euroopa nüüdisaegne klaasigraveering – omanäoline, mitmepalgeline, nii traditsioonilist kui ka uudset lähenemist ühendav – on näituse GRAVUR ON TOUR muutnud põnevaks ja rohkelt külastatavaks kõigis paigus, kus ta on tänaseni olnud eksponeeritud. Osalejaid on 31 kümnest Euroopa riigist. Eestit esindavad Eeva Käsper, Mare Saare ja Tiina Sarapu.

Lisaks põhinäitusel esinejatele on Tallinnas esindatud neli klaasikunstnikku Eestist: Pilvi Ojamaa, Eve Koha, Peeter Rudaš ja Riho Hütt. Üldpilti rikastavad ka graveeringud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna initsiatiivil Tallinna esinema kutsutud eesti, iiri, jaapani ja saksa üliõpilastelt, kelle töödes näeb uue põlvkonna julget ja vaba teemade ning materjalide käsitlust.

Näituse eesmärk on tutvustada graveerimise, ühe vanima ja suurt süvenemist nõudva, kuid samas ehk vähem tuntud klaasitehnika rohkeid väljendusvõimalusi tänases klaasikunstis.

Reedel, 20. mail 2016 kell 17.00 avati Eesti Vabaõhumuuseumi Kolga talus Rait Präätsa näitus “Taaskasutatud aeg”, mis annab vanadele esemetele uue elu kunstiteoste osana ning vaatleb seeläbi nii minevikku, tänapäeva kui ka tulevikku.

Näitusel esitletakse teiste tööde hulgas üle kümne taiese, mis on maailmaesiettekanded.

Muuseumi jaoks on see esmakordne kogemus tuua traditsiooniliselt sisustatud rehemajja kaasaegsed taiesed, mis loovad täiesti uue dimensiooni meie ajaloolisesse keskkonda.

Kondase keskusel on hea meel kutsuda teid laupäeval, 2. aprillil kell 16.00 Reet Talimaa ja Kai Kiudsoo-Värvi näituse “Valgus paistab läbi” avamisele. 

Klaasikunstnik Kai Kiudsoo-Värv esitleb näitusel erinevaid klaasobjekte ning tekstiilikunstnik Reet Talimaa piltvaipu ja tekstiile. Mõlema autori loomingut iseloomustab süüvimine oma meelismaterjali väljendusvõimalustesse, mistõttu ei kohta me väljapanekus niivõrd tarbekunsti kui aga esteetilisi arutluskäike. Näituse pealkirjas “Valgus paistab läbi” peitub lihtne tõdemus, et üksnes valgus võimaldab meil näha loodut ja loodust. “Valgus kannab, kasvatab ja kinnitab elu nii otseses kui kaudses tähenduses. Valgus on elu aken, on inimese aken maailma. Looja lootusekiir, see on valguse süda,” leiavad õed.

Kunstnikud jutustavad, et segasel ja sõjakal ajal, milles me praegu elame, meenub ikka vahel üks vana lugu maailmalõpust ja Martin Lutheri vastusest küsimusele, mida teeks ta siis, kui teaks, et maailmalõpp saabub homme. Augustiinlasest reformaator vastas, et ta istutaks õunapuu. Talimaa ja Kuidsoo-Värvi jaoks on selleks õunapuuks näituseformaat: “Meie, kunstnikud, teeme elamiseks antud armuajal näitusi. Oleme õed, meie loomingulisi otsinguid ja katsetusi seob teatav ühisosa, mis puudutab ilmselt rohkem mõtlemist ja maailmanägemist kui koheselt hoomatavat kujundikeelt. Seepärast otsustasime erinevatel aegadel ja ajenditel valminud tööd koondada ühise nimetaja alla. See on meie esimene ühine näitus koduses Eestis.”

Reet Talimaa (snd 1964) on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli tekstiili eriala (1990) ja 2012. aastal magistriõpingud Eeesti Kunstiakadeemia kunstihariduse osakonnas. Alates 2005. aastast õpetab ta Viljandi Kunstikoolis joonistamist ja kompositsiooni. Talimaa on oma loomingus eelistanud looduslikke materjale, traditsioonilisi töövõtteid ning unustusse vajunud oskusi. Kai Kiudsoo-Värv (snd 1968) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA 1995, MA 2005). Alates 1995. aastast on ta töötanud vabakutselise kunstnikuna, esinenud oma töödega kümnetel näitustel ning aidanud oma eriala arendamisele kaasa Eesti Klaasikunstnike Ühenduse presidendina. Oma tööde teostamisel on ta kasutanud paljusid klaasitehnikaid, mis võimaldavad välja tuua selle materjali erinevaid omadusi.

Näitus jääb avatuks 15. maini. Kondase keskus (Pikk 8, Viljandi) on aprillis avatud kolmapäevast pühapäevani 10–17. Muuseumi näituseid toetab Kultuurkapital.

Teksti koostas Gregor Taul üheskoos kunstnikega.

Lisainfo:

www.kondas.ee

Gregor Taul
Kondase keskuse näituste kuraator
kondas [at] kondas [dot] ee
55690456

Reet Talimaa
58370973

***