Eesti noored klaasikunstnikud Andra Jõgis, Sigrid Maria Luitsalu ja Maarja Mäemets osalesid Veneetsia klaasinädalal 9.09-17.09 Itaalias.

Info:
The Venice Glass Week HUB under35: https://theveniceglassweek.com/…/the-venice-glass-week…/

24.08. – 19.09.2023 toimus HOP galeriis Sigrid Luitsalu isikunäitus „Korduse sisemustrid“.

Kordus on mitmekülgne. See on samasus ja erinevus, mäng lihtsate ja keeruliste variatsioonidega, mis on varjatud ja varjamata, staatilised ja dünaamilised – peites tähenduse ja samal ajal tuues selle esile. Kordus nii kurnab kui loob tähendust. Erinevuste ja korduste mäng muutub just kui labürindiks, millesse on lihtne eksida. Kordused meie sees ja väljaspool võivad tunduda automaatsete ja stereotüüpsetena, ometigi on neis lõpmatud erinevused, variandid ja teisendused – ilu. Vahel on erinevus nii peen, pannes korduse näima lõpmatu ja samana. Erinevuse lakkamatu nihkumine käivitab korduse. Kiht kihi haaval muutub kordus ettearvamatu efektiga jõuks. Ehk on see, mis kordub, erinevus ise?

Näitus kutsub vaataja teekonnale korduse sisemustritesse, milles pate de verre tehnikas loodud õhkõrnad klaasist teosed peegeldavad kordusest esile kutsutud emotsioone ja mõtisklusi.

Sigrid Luitsalu (s 1988) on Tallinnas tegutsev klaasikunstnik ja loovuse coach. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (klaasikunst BA 2016), varasemalt õppinud ka filosoofiat ja Aasiamaade kultuurilugu ning alates 2021. aastast on ta ka akrediteeritud coach. Kunstnikuna huvitub to mustritest, mis esinevad nii looduses kui ka meis endis, ammutades inspiratsiooni inimese sisemaailma ja looduse pidevast muutumisest ja arengust.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Ilmunud on mahukas kataloog, mis võtab kokku klaasikunstnik Pilvi Ojamaa elutöö ja loomingu. Kataloogi koostasid Anu Volmer ja Riste Lilleorg.

Kevadnäituse publikupreemia võitis Kati Kerstna teosega „Alter ego“, palju õnne! Samuti rõõmustab, et Kevadnäituse publikulemmiku valimisel anti seekord lausa rekordilised 1516 häält.
Publikupreemia võitja Kati Kerstna (1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti eriala. Ta on ligi 15 aastat töötanud reklaamialal graafilise disainerina ning kureerinud ja korraldanud mitmeid rahvusvahelisi näituseid nii Eestis kui ka mujal. Samuti tegeleb kunstnik aktiivselt näituste kujundamise ja valguskujunduste loomisega. Kerstna peab oma loomingus oluliseks sõnumi edastamist eelkõige visuaalses keeles ning teeb seda läbi erinevate materjalide ning meediumite sidumise, tehniliselt unikaalsete 3D-modelleeritud ja lehtklaasis teostatud skulptuuridega.
Viimastel aastatel valminud teostes käsitleb Kerstna keskkonnareostust, kliima soojenemist ja metsade raiet. Klaas materjalina on valdavalt taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Klaasikunsti esitab autor kineetiliste installatsioonidena, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika, mootorite ja valgusega. „Pean eluliselt tähtsaks mitmekesisust ja sealhulgas ka väiksemate ning vaiksemate hoidmist, mõistmist, aktsepteerimist ja austamist,“ ütles Kerstna.
Publikuhääletuse võitjale panid kunstitoetajad Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm välja 6000-eurose preemia, mis anti üle auhinnatseremoonial. Samuti on publikupreemia võitjal võimalus oma loomingut eksponeerida isikunäitusel ArtDepoo galeriis.
Kevadnäitus on Eesti Kunstnike Liit traditsiooniline aastanäitus, mis tänavu leidis aset 23. korda.

Foto: Mati Hiis

Merle Kannus / Jeff Zimmer
A SHIMMERING HOME
The Glass Factory
29.04 – 8.10.2023

The Glass Factory galeriis (Boda Glasbruk, Rootsi) avati 29. aprillil Merle Kannuse (Eesti) ja Jeff Zimmeri (USA/Šotimaa) näitus “A Shimmering Home.” Näitus jääb avatuks 8. oktoobrini.

Peale avamist toimus vestlus kunstnikega ning järgnevatel päevadel Jeff Zimmeri töötuba. Näituse avamine oli osa Glass Weekendi programmist, mille raames toimusid erinevad üritused Smålandi klaasitööstuse kunagistes keskustes.

Näituse kuraator Max Syron:

/ Käesoleval paarisnäitusel uurivad Jeff Zimmer ja Merle Kannus identiteedi küsimusi, kasutades – kumbki omal moel – väljendusvahenditena tasapinnalist klaasi ning habrast valguse- varjumängu. Kannuse pildilooming jälgib hulkuvaid inimolendeid Tallinna ehitiste vahel, Zimmer jäädvustab LGBTIQ+ indiviidide lugusid ja katsumusi Šoti kolkakülas. Näitus seab kõrvuti kaks installatsiooni, mis, lähtudes sarnasest salonglikust vormist, avavad vastastikku läbipõimunud küsimusi kuvandist, identiteedist, kuuluvusest ja mälust. /

Info:
https://theglassfactory.se/utstallningar/utstallningar/2023-04-05-29-4—8-10-a-shimmering-home.html
https://glasriket.se/events/portrature/

Alates 28. aprillist avatud Iiri Klaasibiennaalil 2023 osalevad maailma innovatiivseimate klaasikunstnikute ja disainerite seas ka eesti autorid Birgit Pählapuu ja Piret Ellamaa. Näitus leiab aset ajaloolises Dublini kindluslossis asuvas Coach House Galeriis ning sellega kaasneval sümpoosionil esineb ka Pählapuu.

Esitledes kaasaegsete klaasipraktikate tipptaset püüdleb biennaal selle poole, et edendada avalikku arusaama klaasi loovast potentsiaalist ja toimida klaasikeskse kultuuri katalüsaatorina. Euroopast, Põhja-Ameerikast, Kesk-Idast ja Aasiast pärit autorid valis osalema rahvusvaheline žürii ning igaüks neist on toonud kaasa oma kogemused klaasikunsti kureerimisest, praktiseerimisest ja sellega seotud haridustööst.

Birgit Pählapuu on biennaalile viinud oma hiljutise isikunäituse „Kärbeste mäss“. Installatiivne ekspositsioon koosneb leekpõleti- ja neoontehnikas valminud tiivulistest. Kärbes tähistab autori jaoks mässu kõige ja kõigi vastu, kuid ka üleskutset teineteise mõistmiseks. „Kärbsed on tõusnud üles inimkonna kiuslikkuse vastu, nii et mäss on muutunud kahesuunaliseks. Samas sümboliseerib nende piimjas või läbipaistev toon rahu, kuigi ka valge värv võib alati muutuda.“ Pählapuu on õppinud klaasikunsti Eesti Kunstiakadeemias (BA, MA) ning täiendanud end Praha Kunstide, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias. Lisaks kunstnikukarjäärile on ta OKAPI Galerii üks asutajatest ja eestvedajatest.

Piret Ellamaa esineb biennaalil pâte de verre tehnikas sarjaga „Võõrkehad“. Suhkrulaadse sulatustulemusega võõrkehadele kui sümbolitele on autori sõnutsi iseloomulik, et kui need on end kuskile sisse seadnud, siis on neist raske lahti saada. „Mõni võõrkeha võib olla väike ja elada märkamatult päriskehas, teist aga märgatakse ning üritatakse koos sellega edasi eksisteerida. On ka selliseid võõrkehi, mis hõivavad päriskeha nii intensiivselt, et ei saagi aru, kus üks lõppeb ja teine algab.“ Ellamaa on õppinud kunstiõpetust Tallinna Pedagoogikaülikoolis (BA) ja klaasikunsti Eesti Kunstiakadeemias (MA) ning loomingulisele tööle lisaks tegutsenud nii keraamiku, klaasistuudio juhendaja kui klaasisulatustehnikate meistrina.

Biennaali žüriisse kuulusid Põhja-Iirimaa Rahvusmuuseumi vanemkuraator Kim Mawhinney, New Yorkis asuva Heller Galerii juhataja Katya Heller, Shanghai Klaasimuuseumi asutaja ja juhataja Zhang Lin ning iiri kunstnik ja haridusedendaja Karen Donnellan. Näituse kuraator on Dr Caroline Madden Rahvuslikust Kunsti- ja Disainikolledžist Dublinis ehk institutsioonist, mis on ühtlasi biennaali peakorraldajaks.

Näitust on toetatud ka Loov Euroopa projekti „Imagining Sustainable Glass Network Europe“ raames. Projekt hõlmab partnereid Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Lätist ja Iirimaalt ning ühendab omavahel 33 organisatsiooni 19 Euroopa riigist. Viieaastase projekti raames on algatatud kultuurisündmusi, töötubasid, näituseid ja publikatsioone, mis keskenduvad klaasile ja selle lõpututele võimalustele immateriaalse kultuuri, visuaal- ja rakenduskunsti ning disaini kontekstis.

Iiri Klaasibiennaal 2023 jääb Coach House Galeriis Dublinis avatuks kuni 20. augustini igapäevaselt kell 10-17, sissepääs tasuta. 

Lisainfo: info [at] okapi [dot] ee
Pildigalerii näituse avamisest
https://irelandglassbiennale.wixsite.com/website
https://www.sofinearteditions.com/ireland-glass-biennale/

ARS Projektiruum
23.03.-16.04.2023

Kui aeg kaob mu käte vahelt. Ja mina kaon ses ajavahes. Siis kuhu ma lähen?

Kuulsin kunagi sümbolit liivalosside ehitamisest rannal. Kuidas me inimestena oleme kõik põlvini liivas, haaratud täielikult oma tegevusest – rajades kraave ja teid, planeerides keerukat siseplaani, ehitades aina kõrgemaid ja uhkemaid torne – et me ei märke suurt lainet lähenemas, mis lõpuks viimsegi endaga kaasa viib. Lossist saab jälle liiv ning kõik jõuab uuesti algusesse. Ning selles peitubki inimeseks olemise paradoks – ehitada ja luua midagi, teades ette selle paratamatut lagunemist. Ja lagunemist dikteerib aeg.

Kui seda sümbolit laiendada ja viia see teadmine oma igapäeva, muutub nägemine asjade osas, mis on ja mis ei ole olulised, eriti teravaks. Argised liikumised, mis kipuvad olema alati poole sammuga tulevikus ning tihti ka minevikus, tahavad oma olemuses täita kohale jõudmise eesmärki. On lihtsam mõelda, et kuskil terendab lõpusirge, pingutused saavad korvatud ja saabub õnnis meelerahu. Ennast ankurdada tulevikku on inimloomulik, ent ajakulgu peatavaid viive ja kohalolu on nii raske leida. Ometi on olevik ainuke ala sellel armutul ajajoonel, mis on päriselt meie, päriselt siin. Kuniks järgmine laine kannab, viib või kukutab.

Loominguline projekt “liivalossid” on püüd aega korraks seisma panna. Tuua vaataja füüsilisse ja kehalisse ruumi läbi tavatu formaadi, mis seob endas erinevad keha-meele praktikad. Nii sünnib ARSi projektiruumi installatsioon, mis ühendab kunstniku loomingu klaasis jooga ja meditatsiooniga. Liivalossi klaaskupli motiiv saab kantud filosoofias ja vormis.

Lisaks tööle kunstniku ja õpetajana on Maarja Mäemets pühendanud viimased paar aastat jooga ja erinevate holistiliste praktikate tundma õppimisele ning omab alates 2022. aasta kevadest joogaõpetaja kvalifikatsiooni. Tema reisid Bali saarele (2022 ja 2023) on innustanud paradigma muutust ning toonud sügavamaid spirituaalseid kihte isiklikku maailmatunnetusse. Mis algas kehaliste harjutustega matil, on nüüdseks laienenud argiste tegevuste, mõtete, suhete, sisekõne joogaks ning selle kaudu toimub pidev püüd hoida fookust olevikus.

Autor soovib tänada: Britta Benno, Aleksandra Ehrensvärd, Rait Lõhmus, Elle Lepik Kannike, Tiina Sarapu, MTÜ Loomekoda, Stockholms Glasbruk.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.

Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.

Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.

Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.

Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.
Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “nahad”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.

Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik [at] gmail [dot] com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.

Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume

Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea.

Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust, kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sageli vaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.

Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.

Lisainfo:
Draakoni galerii
Tel: +372 56 451 591
+372 52 85 324
+372 6 276 777
E-post: galerii [at] eaa [dot] ee
Pikk 18, 10133 Tallinn
http://www.eaa.ee/draakon
E–R 11.00–18.00
L 11.00–17.00