Pilvi Ojamaa juubelinäitusele Olustvere klaasigaleriis on koondatud tema suurepärane klaasilooming “Tarbeklaasis” aastaist 1965 kuni 1992.
Pilvi Ojamaa eriline anne on leidnud väljenduse graveerimiskunstis, milles on ta ületamatu tänapäeva Eesti klaasikunstis ja see osa tema loomingust väärib eraldi näitust.name=uudised]

Kogemata veel „ruume“ (nii füüsilisi- kui ka vaimuruume) tervikuna, annab see võimaluse oma fantaasiaruumide tekkimiseks, mis ei pruugi vastata üldse hiljem tervikuna kogetud ruumidele.“

Eve Koha

Eve Koha on kunstnik, kes on pikki aastaid andnud kristalli ja klaasi kaudu edasi ideed olemasolevast ruumist ja selle mitmeti tajumisest, tegeledes läbipaistva materjali optika uurimisega lihvimistehnikat kasutades. Kunstniku viimaste aastate fookuses on lasergraveerimise võimalused, millega ta Eesti klaasikunstikest ainsana on nii järjekindlalt tegelenud.

Teosed koosnevad läbipaistvatest klaaskuupidest, mille sees olev graafika on valminud 3D- lasergraveerimise tehnoloogiat kasutades. Graveeringud on valgustatud LED-valgusega. Tehniliselt joonistatakse olemasolev ruumiline idee 3D-lasergraveerimiseks erinevaid vaateid tehes kahemõõtmeliselt. Seejärel kantakse joonised ruumiliseks projekteerimiseks mõeldud arvutiprogrammi, mida loeb spetsiaalne 3D-laser. Järgnevalt toimub graveerimine laserkiire abil, mis lööb klaasi sisse imepeened matid punktid, millest koosnebki kogu kujutaju. Peegelduste ja korduste tekitamiseks on kasutatud läbipaistvatele klaaskuupidele omaseid füüsikalisi omadusi.

ETDM-i trepigaleriis on näha kunstniku seitse uut teost.

Eve Koha lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia, EKA) klaasikunsti eriala 1981. aastal. Jätkates mõne aasta vältel vabakunstnikuna, on ta 1984. aastast töötanud kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas õppejõuna, praegu dotsendina. Aastatel 2004–2009 õppis ta EKA muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna doktorantuuris.

Näitustel on ta osalenud nii Eestis kui ka mujal alates 1983. aastast. Lisaks on ta ise kureerinud näitusi ning osalenud klaasieriala õpitubades ja sümpoosionidel. Eve Koha on koostanud kaks albumit Eesti klaasikunstist: „Eesti klaasikunst 60“ (1997) koos Mare Saarega ja „Kümme aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007“ (2011).

1981. aastast on ta tegelenud Eesti ajalooliste klaasimaalide konserveerimise ja restaureerimisega ning on mitme Eesti kiriku vitraažide ennistaja (Tallinna Pühavaimu, Oleviste, Ruhnu, Paide jt kirikutes).

1990. aastast on ta üks ON-grupi asutajaliikmetest, 1991. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1998. aastast Glass Art Society (USA) liige. E. Koha tööd kuuluvad ETDM-i, Tallinna Kunstihoone ja Frauenau Klaasimuuseumi (Saksamaa) kogudesse ning erakogudesse USA-s ja Saksamaal.

Teate koostas

Ketli Tiitsar

ketli [at] etdm [dot] ee

627 4602, 552 8904

Lisainfo:

Eve Koha

evekoha [at] gmail [dot] com

5554 0790

27. novembril 2015 avati Tartu Ülikooli kunstimuuseumis klaasikunstnik Ivo Lille näitus „Mälukiri – Memory Code”.

Ivo Lill ütleb, et teda on alati köitnud ornamendid ja etnograafilised märgid. Üliõpilasena võttis ta osa Koola poolsaare ekspeditsioonist, kus uuris soome-ugri rahvaste peremärke. Kaljo Põllu särav isiksus oli nii kaasakiskuv, et ekspeditsioonilt naastes jäädvustas ta end vallanud mõtted maalidesse. Reljeefpasta ja korduvate maalikihtidega üritas ta enda sõnul lõuendist välja väänata sügavust ja ruumi, kuid lõpuks leidis ikkagi, et tasapinnaline formaat on selle pärandi tõlgendamiseks liialt ahistav ning hakkas otsima võimalusi peremärkide ruumiliseks talletamiseks klaasis.

Klaasi müsteerium seisnebki selles, et uues miljöös ja valguses alustab ta oma elu, kus kõige olulisem on avatud meelega vaataja–nägija, kes ei näe klaasis vaid nipsasjakest ning leiab aega süvenemiseks ja järelemõtlemiseks.

„Väravate“ sari toob vaataja ette karged ja lakoonilised klaasvormid, mis tõmbavad vaataja oma kõverpeeglisse ja meelitavad väravatagusesse maailma. Petlikud „Kameeleonid“ muudavad end vaataja suva järgi. „Kassikuld“ pakub toretsevat kullasära ja sädelust, kõike inimlikku, millest olete salamisi unistanud ja just nii nagu soovisite – kohe ja palju.

Olete oodatud näituse avamisele!

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus on TÜ kunstimuuseumis avatud 29. veebruarini.

Lisainfo:
Jaanika Anderson
TÜ kunstimuuseumi juhataja / kuraator
tel 737 5384
jaanika [dot] anderson [at] ut [dot] ee
kunstimuuseum.ut.ee
facebook.com/tartuylikoolikunstimuuseum/

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasi- ja valguskunstniku Meeli Kõiva monumentaalteosest valminud film pälvis USA-s toimunud CODA rahvusvahelisel konkursil publiku auhinna.

CODAvideo Awards-i puhul on tegemist suure rahvusvahelise konkursiga, kus võistlevad avaliku ruumi kunstiprojektide loomist ja filosoofiat käsitlevad videofilmid. Žürii poolt oli eelnevalt konkursi käigus välja valitud 100 parimat avalikku ruumi loodud kunstitööd üle maailma. Konkursil osales ka näiteks valguskunsti superstaar James Turell. Saja parima hulka jõudnud töid hindas rahvusvaheline žürii, mis koosnes filmimaailma ja juhtivate kunstimuuseumide tippekspertidest. Auhinnad anti välja viies erinevas kategoorias ning lisaks selgusid e-hääletuse teel kaks publiku lemmikut.

Üheks publiku auhinna võitjaks osutus ka Meeli Kõiva, kunstnikunimega Mery Crystal Ra, teosest, Flying sheets of paper, valminud video. Film valmis koostöös Eesti ja Soome tuntud filmitegijatega – Ivar Heinmaa, Rauli Virtanen, Ülari Kirsipuu ja Ekke Lattu. Filmi animatsioonide, idee, kavandite ja režii autor on Meeli Kõiva, filmi helikeele on loonud helilooja Margo Kõlar.

Meeli Kõiva, klaasi- ja valgusteos Flying sheets of paper (Lendavad paberilehed) on eksponeeritud Soomes, firma Glaston Corporation Tamperes asuvas peahoones.

„Mul on hea meel, et minu kunstialane innovatsioonitöö on saavutanud rahvusvahelist tähelepanu. See klaas-valgusskulptuur on sündinud mitme riigi ettevõtete ja tippekspertide vahelises koostöös, mistõttu on mul saadud tunnustuse üle eriti suur rõõm. Minu tänu kuulub kõigile, kes olid selle skulptuuri loomisel ning sellest valminud filmi juures abiks,“ lausus Meeli Kõiva.

Kõik seitse auhinnatud teost olid eksponeeritud ka möödunud nädalavahetusel (6.-8- nov.) USA-s toimunud maailma ühel prestiižsemal kunstimessil SOFA Chicago, kus osalevad pea 70 galeriid ja 800 kunstnikku üle maailma. Messi külastab üle 35 000 inimese ning selle käigus müüakse hinnanguliselt 15-20 miljoni dollari eest kunsti.

Meeli Kõiva (Mery Crystal Ra on rahvusvaheliselt tunnustatud klaasi- ja valguskunstnik. Ta on loonud üle 40 monumentaalskulptuuri. Meeli Kõiva kuulus aastatel 2013 ja 2014 rahvusvahelise konkursi „Light in the City“ võitjate hulka, kuuludes seega maailma klaasikunstnike ja valguskunstnike eliiti.

Videomaterjal:

CODAvideo Awards võitjad

SOFA:

Otselink Meeli Koiva aka Mery Crystal Ra videoga:

Artikkel Postimees kultuuris

ERR artikkel

ERR raadio intervjuu Riina Eentaluga

Lisainformatsioon:

Meeli Kõiva

tel. +37255552737 Eesti; +358414944709 Soome

Sirje Eelma ja Rait Prääts on kunstnikest abielupaar, kelle kõik ühisnäitused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Helsingis, Kuressaares ja Viljandis alates 1999. aastast on kandnud nimetust “Ühes Majas” põhjusel, et kunstiteosed on sündinud nende kodu ateljeedes.

Avatav näitus Rahvusraamatukogus sai teoks 2013. aastal samas toimunud konkurss-näituse “Kunstnikult raamatukogule” tulemusel. Rait Prääts pälvis tookord III preemia, milleks oli võimalus korraldada näitus Rahvusraamatukogus. Jätka lugemist →

Libavetel – On Ghost Waters
Näitus Telliskivi loomelinnaku Punases Saalis 11 – 27.september 2015
Klaas: Ivo Lill, foto: Ülo Josing, kujundaja: Maret Kukkur

Sillerdavalt voolav jõgi moondub hüljatud industriaalkeskkonnas hõbelevalt tontlikuks libajõeks. Kallastel toretsev klaas ja veepinnal värelevad peegeldused meelitavad virvatuledena vetesügavusse, heites räämas seintele pikki värvilisi varje. Libavetel seilates kaob kõle reaalsus avades tee mütoloogilisse fantaasiamaailma, kuid nagu libavetel kombeks – vaid esimese kukelauluni … Jätka lugemist →

6. juunil 2015 avati “Tarbeklaasi” kunstniku Ingi Vaheri loomingu näitus Olustvere klaasi- ja keraamikakojas.

Eksponeeritud on Ingi Vaheri (1930 – 1999) kaunite proportsioonidega klaasnõusid aastaist 1955 – 1974. Jätka lugemist →