2019 In memoriam Ivo Lill

24.06.1953 – 04.08.2019

Eesti klaasikunsti on tabanud väga valus kaotus, üks ainulaadse käekirjaga loometee on saanud viimase kõrgläike. Meie hulgast on lahkunud armastatud kolleeg, särav isiksus ja suurepärane kunstnik Ivo Lill (24.06.1953-04.08.2019).

Ivo Lill lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi klaasikunsti eriala 1985. aastal ja valis keerukaid ülesandeid lahendada armastava loojana vabakutselise sõltumatuse.

Näitustel hakkas ta osalema alates 1986. aastast ja juba mõne aasta pärast sai tiivad rahvusvaheline särav lend. Ivo oli ja on Eesti rahvusvaheliselt hinnatuimaid klaasikunstnikke.

Ivo Lille loomingu omapära ja võlu peitub tehnikas – keerulises ja väga töömahukas lehtklaasi külmtöötluses, mida ta koos varalahkunud sõbra ja juhendaja Vello Soaga juba õpingute ajal viljelema hakkas. Tehnika töömahukus oli Ivo jaoks hinnatav ja nauditav protsess. Tema teoste sisemaailm avaldub pärast lehtklaasi lõikamist, liimimist ja lõputut lihvimist. Siis, kui klaasi pind viimase poleerimise käigus saavutab sära ja läbipaistvuse ning töö käigus tehtud maalingud, lõiked ning murrud valguskiirtes oma elu elama hakkavad. Raske, pika ja määriva tööprotsessi tulemusel sünnib särav, valgust murdev ja peegeldav, vaataja pilku enesesse neelav teos.

Ivo jaoks oli sisu alati olulisem kui vorm. Kõiges. Tegemata hinnaalandusi. Tema sõnad – „Klaas on väga sõbralik, pehme, kõva, kapriisne – täpselt selline nagu ise oled“ – võivad olla keerukad mõista eemalseisjal, kuid Ivo arvukal sõpruskonnal, kolleegidel ja teistel, kel oli võimalus tema ja tema loominguga lähemalt kohtuda, on öeldu sügavus mõistetav. Sama sügav, ühtaegu kirgas ja värviline, peegeldav ja pilkupüüdev, jahe ja tuline nagu Ivo looming, oli ka autor ise.

Ivo on enam kui 30 väga viljaka loomeaasta jooksul pälvinud arvukalt tunnustusi, sealhulgas on ta pälvinud riikliku kultuuripreemia, kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia, Eesti Kunstnike Liidu aastapreemia, Kristjan Raua kunstipreemia, tunnustusi ja auhindu rahvusvahelistelt näitustelt ja konkurssidelt. Aastal 2013 valiti Ivo Lill Venemaa Kunstide Akadeemia auliikmeks.

Ivo Lille tööd on väga hinnatud ja imetletud nii Eestis kui ka välismaal. Tema töid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Corningi Klaasimuuseumis Ameerika Ühendriikides, Frauenau Klaasimuuseumis ja Müncheni Saksa Teadus- ja Tehnoloogiamuuseumis Saksamaal, Ebeltofti Klaasimuuseumis Taanis ning arvukates teistes kollektsioonides ning erakogudes. Ivo Lill oli Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ning üks „ON grupi“ asutajatest. Samuti kuulus ta rahvusvahelistesse liitudesse Glass Art Society (USA) ja Centro Studio Vetro (Murano-Veneetsia).

Ivo Lille ootamatu lahkumine katkestas andeka ja väga suure töövõimega kunstniku kirka loometee, viis suure pere keskelt abikaasa, isa, vanaisa, venna. Avaldame perele sügavat kaastunnet.

Ivo Lille unikaalne looming jääb hindamatu panusena meiega ja on sügavalt graveeritud eesti klaasikunsti loosse.

2019 Merle Kannus osales European Glass Festivalil Wroclawis

20.10. 2019 avati Wroclavis järjekordne European Glass Festival ja näitus, kuhu oli kutsutud osalema 16 klaasikunstnikku üle Euroopa. Eestit esindas Merle Kannus. Lisaks põhinäitusele Wroclawi keskraudteejaamas toimusid mitmed satelliitnäitused (Krista Israel, Jamex & Einar de la Torre jt), osalejaid tutvustav sümpoosion, ekskursioonid klaasistuudiotesse, muuseumidesse Legnicas ja Jelena Goras, ringkäik Gepperti Kunstiakadeemias.
Selle aasta festivali teema – “Beauty and His Beast” – keskendus muutuvaile soorollidele tänapäeva ühiskonnas ning visuaalse meedia osale soorollide esitamises. Jätka lugemist

Haapsalu klaasipäevade näitus KOOSMÕJU

29. juuli – 3. august toimus Haapsalus taaskord kuuma klaasi sümpoosion,  sellel aastal märksõnaks “Koosmõju” – klaas ja valgus. Tegeleti eelkõige klaasi ja valguse koosmõjuga – peegeldused, varjud, optika – kõik see, millega klaasikunstnikud igapäevaselt kokku puutuvad;  materjali maagia kõige paremas tähenduses.

Jätka lugemist

2019 RESONANTS Vana-Võromaa Kultuurikojas

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus
16.08- 29.09.2019

Ivo Lill “Resonants”

Sel korral on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.
Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).
Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.
Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Näitus toimub Vana-Võromaa Kultuurikojas 17.augustist – 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Mare Saare, Tiina Sarapu ja Eili Soon Soome Klaasimuuseumis Riihimäel

Soome Klaasimuuseumis Riihimäel avati augusti lõpul Euroopa kaasaegset klaasigraveeringut tutvustav näitus “Back on Tour – Riihimäki to Coburg”, kus oma töödega esineb 43 klaasikunstnikku. Eestit esindavad Mare Saare, Tiina Sarapu ning Eili Soon. Näha saab väga erinevaid graveerimistehnikaid ning kõrvuti klassikalise graveeringuga on üha enam kontseptuaalset lähenemist ning ka uudseid tehnilisi ning visuaalseid väljundeid. Näitus on teine tuuride sarjast – esimene toimus aastatel 2015-2016 seitsmes Euroopa riigis, sh 2016. aastal ka Tallinna (Eesti Rahvusraamatukogu).

Näitustesarja korraldab Glass Engraving Network, kelle eesmärgiks on kadumisohus klaasigraveerimistehnikate säilitamine ja propageerimine. Eesti klaasikunsti algusperioodil oli graveerimine esmatähtis nii klaasikunstis kui klaasiõppes, klaasieriala esimese professori Maks Roosma eestvõttel.

Lisainfo

Maret Sarapu KAPIJAANALIND Hop galeriis

Maret Sarapu “Kapijaanalind”

2.-21.05.2019

Mind huvitab ilu — nii esteetika kui headuse tähenduses. 

Kas poliitikavaba esteetikaga tegelemine on eskapism või enda eest hoolitsemine? Kas oma aia harimine on egoistlik tegevus või sügavalt vastutustundlik? Ma hoolitsen enda ja oma aia eest, et mul hästi oleks, aga ka selle pärast, et keegi teine võiks nautida minu aia ilu, saada sealt inspiratsiooni, seemet ja varjupaika. Ja et minu umbrohi ei roniks naabri aeda.

Seda näitust luues meeldis mulle tegeleda erinevate hõrkude vaadetega. Luua kooslusi, näha, kuidas tuhmi pinna tagant pärast läike andmist uus maailm vastu vaatab. Mis juhtub, kui valgus sinna langeb, sealt peegeldub? Mis juhtub, kui see võimendub? Kuidas suhtlevad väike originaal ja tema suur koopia? Ning kui palju räägib detail tervikust?

/Maret Sarapu/

Näitusel on eksponeeritud väikesed klaasobjektid ning suured lentikulaarpildid samadest esemetest.

 

Piret Ellamaa pälvis tunnustuse GASi poolt korraldatud näitusel

Piret Ellamaa pälvis honorable mention tunnustuse Glass Art Society poolt korraldatud näitusel Floridas.

Glass Art Society 2019. aasta konverentsi raames toimuval näitusel The Morean Art Center´is St. Petersburg´is , Floridas (09.03 – 26.04.2019)  pälvis Piret Ellamaa oma tööga “Resonants” honorable mention tunnustuse.

Rohkem infot siit.

Piret Ellamaa "Resonants"

Piret Ellamaa “Resonants”

KOOSKÕLA Hausis

Klaas ruumis

Reedel, 8. veebruaril 2019 avati Haus Galeriis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse traditsiooniline näitus “Kooskõla”, mis tänavu kannab alapealkirja “Klaas ruumis”.

Kui seni on klaasikunsti esitletud galerii püsiekspositsiooniga ühes näituseruumis, et luua dialoog erinevate kunstivaldkondade vahel, siis käesoleval aastal pakutakse vaatajale võimalust nautida klaasikunsti eraldi saalis ning keskendutakse klaasobjekti mõjule ruumis.

Sild ehk kooskõla galeriis eksponeeritud maali, graafika ja fotoga luuakse pigem mõtteliselt või sümboolselt, kaht korrust ühendava keerdtrepi abil. Haus Galerii on orienteeritud kujutavat kunsti austavale publikule ja sellega on asutusepoolne kontekst loodud. Eesti klaasikunstis on välja kujunenud mitu erinevat suunda. Üks neist liigitub pigem visuaalkunsti valdkonda ning tegeleb samade probleemidega nagu kaasaegne kujutav kunst. Selliselt on klaasmaterjal kunstnikule kui lõuend, paber, savi või mistahes töövahend. Näitus on koostatud põhimõttel, kus ühtne siduv kontseptsioon puudub. Publikule esitatakse võimalus vaadelda klaasist teoseid iga kunstniku personaalset sõnumit omava loominguna, sarnaselt Haus Galerii ülemisel korrusel eksponeeritava kunstiga. Valik töödest lähtub ka eeldusest, et iga teost võib käsitleda kui objekti, mis omab potentsiaali suhestuda kaasaegse sisearhitektuuriga ning ilmestada elu- või bürooruume mitte kujundusliku elemendi, vaid iseseisva kunstiteosena.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse näitused Haus Galeriis on pühendatud Eesti Vabariigi aastapäevale, sel aastal toimub näitusesari “Kooskõla” juba kuuendat korda. Külastajate seas populaarselt näituselt on võimalik meelepärane teos ka kohe koju või kontorisse kaasa osta.

Sofi Aršase isiknäitus “Kihid” Viimsi Püha Jaakobi kirikus

Näituse läbivaks teemaks on eluetapid ja nendega seotud kohtade, objektide, erinevate detailide jms kogum. Peamiselt kajastavad pildid mu elu üht olulisemat ja pikimat tööperioodi viimase kahekümne aasta jooksul. Iga inimese elutee läbib keskkondi, hooneid, ruume, mis moodustavad unikaalse ja kordumatu arhiivi või mustri. Nii ka minul. Nende keskkondade mõju mõistame alles siis, kui oleme neist lahkunud. Igapäevaelus ümbritsevad meid esemed, mis ajapikku muutuvad justkui osakeseks meist. Vahel võib väike pealtnäha tähtsusetu detail meenutada tervet ajajärku ja ka vastupidi – mõni objekt elustub mälestustes vaid ühe hetkega. Kõiki neid hetki, mälestusi, ruume, esemeid võib vaadelda ka kihtidena. Kihid võivad olla tihedalt täis pikitud objekte, aga ka puhastatud kõigest ebaolulises, lastes ülejäänud pinnal säravalt läbi paista. Neid kihte kokku liites, nii et ühe kihi alt paljastub teine, kolmas jne, võime jälgida olukordi mitte lineaarselt, vaid justkui ühes hetkes eksisteeriva tervikuna.
Näituse kuraator Erkki Juhandi lisas: “Klaasikunsti puhul on oluline märksõna „valgus”. Sofi Aršas on taibanud olulist: valgus, mis lähtub Loojast enesest, on läige, mis teeb võimalikuks enesetunnetuse. Ja tema tunnetusel on kaalu. Varjud ja möödunud aeg on eraldatud puhtuse, selguse ja ülevusega, argine saab ajatuks ja mööduv osakeseks tervikust.”
Tööd on teostatud klaasisulatuse ja digitrüki tehnikas
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital

Aunimetuse Tunnustatud klaasikunstnik 2016-2017 pälvis Maret Sarapu

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aunimetuse Tunnustatud klaasikunstnik 2016-2017 pälvis klaasikunstnik Maret Sarapu. Nominentide õnnitlemine ja aunimetuse üleandmine toimus 18. detsembril Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastalõpuüritusel.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aunimetuse Tunnustatud klaasikunstnik 2016-2017 pälvis  klaasikunstnik Maret Sarapu.

Tunnustatud klaasikunstniku aunimetusega tunnustatakse professionaalseid klaasikunstnikke nende kõrgetasemelise erialase loomingulise tegevuse eest kahe eelneva aasta  põhjal.

Tunnustatud klaasikunstniku aunimetusele sellel aastal kandideeris Eesti Klaasikunstnke Ühenduse poolt esitatud neli nominenti   ̶  Kristiina Uslar, Kairi Orgusaar, Sofi Aršas ja Maret Sarapu.

Žürii koosseisus olid Eesti Kunstnike Liidu asepresident Elin Kard, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Urmas Lüüs, Eesti  Ajaloomuuseumi teadur Anne Ruussaar, kunstiteadlane ja -kriitik Karin Paulus ning Eesti Klaasikunstnike Ühenduse juhataja Malle Karik-Hallimäe.  Žürii tunnustas nominentide mitmekülgse loomingulise tegevuse head taset ning valis Tunnustatud klaasikunstnik 2016-2017 aunimetuse laureaadiks klaasikunstnik Maret Sarapu.

Maret Sarapu pälvis tunnustuse oma loomingu ja edukate kunstisündmuste organiseerimise eest. Mareti loomingut iseloomustab tundlikkus ja avatus. Tema poolt loodud tööd avalikes ruumides on hea ruumitunnetusega ja keskkonnasõbralikud.