Rubriigiarhiiv: Uudised

VITRUM FESTIVAL 2020 Kaunases

Eeva Käsper “On the Other Side”

Eesti kunstnikud Eeva Käsper, Maret Sarapu, Merle Kannus ja Tiina Sarapu on valitud osalema Balti riikide ühel olulisemal klaasikunsti näitusel “Clear Space”. Näitus toimub Kaunases ja on osaks laiemast klaasikunsti sündmusest Vitrum Festival 2020.

Jätka lugemist

Piret Meose isikunäitus Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis

Ateljeemuuseumis on 01.09 – 30.09 avatud Piret Meose isikunäitus Tulest ja Tuulest.

Piret kirjutab näituse kohta järgmist:

“3 abstraktset klaasipuhumistehnikas valminud teost pealkirjaga “Tulest” on valminud Haapsalu klaasipäevade raames. Minu isetehtud puitvormi sai puhumiseks kasutada 3 korda ja neid kolme tulest tulnud teost te näitusel näetegi. Kuigi vorm oli üks, on iga teos omaenda nägu.

Graafiline sari Tuulest on valminud samuti kuuma klaasi kasutades. Need on kuuma klaasiga kujutatud graafilised liikumised. Sõna “joonistama” on siin kindlasti vale kasutada, sest kuuma klaasiga kujutamine ei võimalda liikuda etteantud joont mööda. Naabli otsast vallanduv klaasniit valib suures osas ise oma tee ning kunstnik saab olla vaid suunaandja – õige hetke tabaja. Mõned tabamused õnnestuvad ja mõned põlevad läbi – sõna otses mõttes.”

Piret Ellamaa SAGEDUS Hop galeriis

Piret Ellamaa “Sagedus”, foto: Tiina Sarapu

30.01.- 18.02.2020

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus. Sagedust mõõdetakse hertsides (Hz). Herts väljendab ühte sündmust ühes sekundis. Ellamaa isikunäituste toimumise sagedus on 0,0000000126839 Hz.

Käesoleva näituse töödes olen mänginud erinevate võnkesagedustega. Paljud võnked ja lained, näiteks heli- või WIFI lained, on silmale nähtamatud. Mina olen võnked toonud nähtavaks klaasi kaudu. Olen saputanud liiva ja peent klaasijahu vaheldumisi vormi. Üks materjal toetab teist. Liiva loomulik valgumine annab kuju klaasi kihtidele. Klaasijahu valgumine omakorda liivakihtidele. Tekib sümbioos kahe loomult küllaltki sarnase materjali vahel. See sümbioos saab lõhutud kui kooslus on kogenud suurt keskkonnamuutust ehk 820  kraadist kuumust.  Klaas on sulanud kompaktseks kokku, liiv on aga ikka liiv, see pudeneb klaasikihtide vahelt välja ja jätab enda asemele tühjuse.

/P. Ellamaa/

Piret Ellamaa on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe klaasikunsti erialal (2009). Aastatel 2013–2019 oli ta Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna lepinguline õppejõud ja meister spetsialiseerudes klaasi sulatustehnikatele. Näitustel osaleb Piret Ellamaa alates 2007. aastast. Ta on osalenud enam kui 40. näitusel Eestis ja mujal Euroopas. Piret Ellamaa kuulub Eesti Kunstnike Liitu (aastast 2015), Eesti Klaasikunstnike Ühendusse (aastast 2009) ja on MTÜ Nõmme Klaasi- ja Keraamikastuudio juhatuse liige. Talle on omistatud Maks Roosma nimeline loominguline stipendium (2010) ja Glass Art Society 2019. aasta konverentsi näitusel Floridas tunnustus honorable mention (2019).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.

Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 5112350

2019 In memoriam Ivo Lill

24.06.1953 – 04.08.2019

Eesti klaasikunsti on tabanud väga valus kaotus, üks ainulaadse käekirjaga loometee on saanud viimase kõrgläike. Meie hulgast on lahkunud armastatud kolleeg, särav isiksus ja suurepärane kunstnik Ivo Lill (24.06.1953-04.08.2019).

Ivo Lill lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi klaasikunsti eriala 1985. aastal ja valis keerukaid ülesandeid lahendada armastava loojana vabakutselise sõltumatuse.

Näitustel hakkas ta osalema alates 1986. aastast ja juba mõne aasta pärast sai tiivad rahvusvaheline särav lend. Ivo oli ja on Eesti rahvusvaheliselt hinnatuimaid klaasikunstnikke.

Ivo Lille loomingu omapära ja võlu peitub tehnikas – keerulises ja väga töömahukas lehtklaasi külmtöötluses, mida ta koos varalahkunud sõbra ja juhendaja Vello Soaga juba õpingute ajal viljelema hakkas. Tehnika töömahukus oli Ivo jaoks hinnatav ja nauditav protsess. Tema teoste sisemaailm avaldub pärast lehtklaasi lõikamist, liimimist ja lõputut lihvimist. Siis, kui klaasi pind viimase poleerimise käigus saavutab sära ja läbipaistvuse ning töö käigus tehtud maalingud, lõiked ning murrud valguskiirtes oma elu elama hakkavad. Raske, pika ja määriva tööprotsessi tulemusel sünnib särav, valgust murdev ja peegeldav, vaataja pilku enesesse neelav teos.

Ivo jaoks oli sisu alati olulisem kui vorm. Kõiges. Tegemata hinnaalandusi. Tema sõnad – „Klaas on väga sõbralik, pehme, kõva, kapriisne – täpselt selline nagu ise oled“ – võivad olla keerukad mõista eemalseisjal, kuid Ivo arvukal sõpruskonnal, kolleegidel ja teistel, kel oli võimalus tema ja tema loominguga lähemalt kohtuda, on öeldu sügavus mõistetav. Sama sügav, ühtaegu kirgas ja värviline, peegeldav ja pilkupüüdev, jahe ja tuline nagu Ivo looming, oli ka autor ise.

Ivo on enam kui 30 väga viljaka loomeaasta jooksul pälvinud arvukalt tunnustusi, sealhulgas on ta pälvinud riikliku kultuuripreemia, kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia, Eesti Kunstnike Liidu aastapreemia, Kristjan Raua kunstipreemia, tunnustusi ja auhindu rahvusvahelistelt näitustelt ja konkurssidelt. Aastal 2013 valiti Ivo Lill Venemaa Kunstide Akadeemia auliikmeks.

Ivo Lille tööd on väga hinnatud ja imetletud nii Eestis kui ka välismaal. Tema töid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Corningi Klaasimuuseumis Ameerika Ühendriikides, Frauenau Klaasimuuseumis ja Müncheni Saksa Teadus- ja Tehnoloogiamuuseumis Saksamaal, Ebeltofti Klaasimuuseumis Taanis ning arvukates teistes kollektsioonides ning erakogudes. Ivo Lill oli Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ning üks „ON grupi“ asutajatest. Samuti kuulus ta rahvusvahelistesse liitudesse Glass Art Society (USA) ja Centro Studio Vetro (Murano-Veneetsia).

Ivo Lille ootamatu lahkumine katkestas andeka ja väga suure töövõimega kunstniku kirka loometee, viis suure pere keskelt abikaasa, isa, vanaisa, venna. Avaldame perele sügavat kaastunnet.

Ivo Lille unikaalne looming jääb hindamatu panusena meiega ja on sügavalt graveeritud eesti klaasikunsti loosse.

2019 Merle Kannus osales European Glass Festivalil Wroclawis

20.10. 2019 avati Wroclavis järjekordne European Glass Festival ja näitus, kuhu oli kutsutud osalema 16 klaasikunstnikku üle Euroopa. Eestit esindas Merle Kannus. Lisaks põhinäitusele Wroclawi keskraudteejaamas toimusid mitmed satelliitnäitused (Krista Israel, Jamex & Einar de la Torre jt), osalejaid tutvustav sümpoosion, ekskursioonid klaasistuudiotesse, muuseumidesse Legnicas ja Jelena Goras, ringkäik Gepperti Kunstiakadeemias.
Selle aasta festivali teema – “Beauty and His Beast” – keskendus muutuvaile soorollidele tänapäeva ühiskonnas ning visuaalse meedia osale soorollide esitamises. Jätka lugemist

Haapsalu klaasipäevade näitus KOOSMÕJU

29. juuli – 3. august toimus Haapsalus taaskord kuuma klaasi sümpoosion,  sellel aastal märksõnaks “Koosmõju” – klaas ja valgus. Tegeleti eelkõige klaasi ja valguse koosmõjuga – peegeldused, varjud, optika – kõik see, millega klaasikunstnikud igapäevaselt kokku puutuvad;  materjali maagia kõige paremas tähenduses.

Jätka lugemist

2019 RESONANTS Vana-Võromaa Kultuurikojas

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus
16.08- 29.09.2019

Ivo Lill “Resonants”

Sel korral on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.
Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).
Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.
Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Näitus toimub Vana-Võromaa Kultuurikojas 17.augustist – 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Mare Saare, Tiina Sarapu ja Eili Soon Soome Klaasimuuseumis Riihimäel

Soome Klaasimuuseumis Riihimäel avati augusti lõpul Euroopa kaasaegset klaasigraveeringut tutvustav näitus “Back on Tour – Riihimäki to Coburg”, kus oma töödega esineb 43 klaasikunstnikku. Eestit esindavad Mare Saare, Tiina Sarapu ning Eili Soon. Näha saab väga erinevaid graveerimistehnikaid ning kõrvuti klassikalise graveeringuga on üha enam kontseptuaalset lähenemist ning ka uudseid tehnilisi ning visuaalseid väljundeid. Näitus on teine tuuride sarjast – esimene toimus aastatel 2015-2016 seitsmes Euroopa riigis, sh 2016. aastal ka Tallinna (Eesti Rahvusraamatukogu).

Näitustesarja korraldab Glass Engraving Network, kelle eesmärgiks on kadumisohus klaasigraveerimistehnikate säilitamine ja propageerimine. Eesti klaasikunsti algusperioodil oli graveerimine esmatähtis nii klaasikunstis kui klaasiõppes, klaasieriala esimese professori Maks Roosma eestvõttel.

Lisainfo