10. aprillil avati Euroopa kaasaegse klaasikunsti näitus The Coburg Prize for Contemporary Glass 2022. Seda loetakse üheks olulisimaks konkursiks Euroopa klaasikunstis, kus paljude andekate klaasikunstnike seast leiab seekord meie klaasikunstnikud Kristiina Uslar´i ja Tiina Sarapu teosed.
Näitus on avatud 25. septembrini Euroopa Kaasaegse Klaasikunsti Muuseumis Kunstsammlungen der Veste Coburg´is.

2022 INIMFAKTOR Kärdlas
Merle ja Erki Kannuse näitus “Inimfaktor” oli Kärdla Nelja Nurga Galeriis avatud 1.-30.04.2022.
Kahe autori dialoogis on vaatluse all inimene, tema käitumised ja tajud, koos- ja eraldiolek, sisemaailma tõlkimatus.
Merle Kannuse (s. 1972) autobiograafilistes pildiseeriates “Umbrohi,” “Eelaeg” ja “Väikesed konfliktid” pendeldab autor külaidülli ja nõuka-aja olme vahet, rõhuga piiripealseil momentidel, kus kibedus sisaldab alati tilga magusust, magus kibedat.
Erki Kannuse (s. 1958) isevärki muusikariistad lubavad publikul väljuda passiivse vaataja rollist ja katsetada, mis kõlasid pillidest välja võluda õnnestub. Nii kujundab inimfaktor ka näituselt saadavat elamust, muudab selle ndividuaalseks igaühe jaoks.

2022 KÕNELUSED KLAASIGA (Tiiger on puhkusel)
HOP galeriis toimus 8.04.2022 – 4.05.2022 näitus Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel).
Autorid: Aleksandra Ehrensvärd, Andra Jõgis, Kristiina Oppi.
/Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub./
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.
Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.
Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Liviko AS.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
tel: +372 646 2887
gsm: +372 511 2350
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

2022 Sofi Aršas LÄBIVAATUS Vabaduse galeriis
Sofi Aršase näitus “Läbivaatus” oli Vabduse galeriis avatud 26.03 – 20.04. 2022.
Fotod: Mati Hiis

2022 Kati Kerstna AKSESSUAARID Raplas
Kati Kerstna AKSESSUAARID
Näitus on avatud 30. jaanuar – 27. veebruar 2022
T – P kell 15.00 – 18.00
Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.
ÜRO nimetas käesoleva 2022. a. klaasi aastaks (https://www.iyog2022.org/) ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus alustab oma programmi selle vääriliselt täiesti uute klaasinstallatsioonide näitusega – 29. jaanuaril avame näituse “Aksessuaarid”, mis läbi klaasi ja valguse kajastab keskkonna teemasid.
————————————————————————
Me suhtume ümbritsevasse nagu aksessuaaridesse –
kui midagi kaob või laguneb, siis reageerime sellele u. “p…, jälle …” ja longime poodi järgmiste kinnaste, vihmavarju, käekoti, salli vms. järele. Aga järjekordse kadunud liigi järele ei ole enam kuhugi minna, järgmist väljakujunenud ja toimivat elukeskkonda – metsa, nõmme, merd vms. – tuleb oodata aastakümneid või koguni aastasadu.
Esitlen kolme uut selle näituse jaoks valminud installatsiooni:
“Käpuli” vihjab meie olukorrale kaasaegses maailmas ning jätkuvas kliimakriisis – seis, mida me kõik ilmselt päris lõpuni ei adugi.
“Väärtused” 1 ja 2 tõstavad fookusse meie liigirikkuse teema; loodan nende abil pöörata tähelepanu ja panna vaataja rõõmu ning uhkust tundma meie kahjuks ohustatud, kuid siiani siiski veel säilinud loodusväärtuste üle.
“Kokkulepe. Ükskord Pariisis” väljendab meie ühiste otsuste tähtsust ning kokkulepetest kinnipidamise möödapääsmatust.
Installatsioon “Kokkulepe. Ükskord Pariisis” pälvis IRMA Collaborative´i 2021. a. grant´i
https://www.irmacollaborative.com/…/irma-collaborative…
- Kati Kerstna
Klaas materjalina võimaldab oma läbipaistvuse ja peegeldustega ning kaasneva valgusmänguga muuta keerulise teema visuaalselt kuidagi poeetiliseks või isegi maagiliseks, fluidumlikuks, mis loodetatavasti tekitab tavapärase tüütamise asemel natuke rohkem huvi ja hoolimist. Tahtmist olla osaline, tahtmist olla heatahtlik.
Praeguses ajas ja kontekstis võiks isegi öelda, et tahtmist olla kaasaegne.
Kati Kerstna
http://katikerstna.ee/
————————————————————————
Kati Kerstna on kunstnik, kes võtab sõna keskkonna teemadel. Ta peab oma loomingus oluliseks mõtete ja sõnumi edastamist ning teeb seda läbi erinevate materjalide ning meediumite sidumise. Viimastel aastatel valminud tööde sisuks on olnud nt. keskkonnareostus, kliima soojenemine, metsade raie jms. Klaas materjalina on tihti taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Enamasti väljendab ennast läbi kineetiliste installatsioonide, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika, mootorite ja valgusega.
Valguse kaasamine on märgiline osa terviku loomisel – nii üksikute installatsioonide puhul kui ka erinevate näituste valguskujunduste puhul. Samuti on Kati Kerstna kureerinud mitmeid suuri nii eesti kui rahvusvahelisi näituseid Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Venemaal ning korraldanud Haapsalu rahvusvahelisi klaasisümpoosione.
————————————————————————
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, IRMA Collaborative, EK Design, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus.
Meediakajastusi:
Triinu Soikmets: Kättpidi klaasi sees (Sirp)

2022 KUULA JA SA NÄED Rakvere galeriis
Klaasinäitus KUULA – JA SA NÄED!
Rakvere Galeriis
18. jaanuar – 19.veebruar 2022
Osa võtavad Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liikmed
Mare Saare
Eve Koha
Kai Koppel
Piret Ellamaa
Riho Hütt
Merle Kannus
Näituse kuraator – Riho Hütt
Muusika autor – Henri Hütt

2022 Malle Karik-Hallimäe ja Eili Soon Võrus
11.12.2021 – 23.01.2022
Vana-Võromaa Kultuurikoda
10. detsembril kell 17 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Eili Soone ja Malle Karik-Hallimäe klaasikunsti näitus „Kimbatus“.
„Oleme kimbatuses oma olukorrast, kuhu me sattunud oleme. Hõljume roosade ponide maailmas ja jookseme ummisjalu oma lilleliste vihmavarjudega vikerkaare alguse poole, et seda kaudu igavesti õnnelikuks saada. Samas leiame end sageli ka olukorrast, mille tekkimist ei olegi hoomanud.
Raske on jääda vastuvõetud otsuste juurde, kui on sinna maani jõutudki. Vaatajatele variatsioone õnnest ja rõõmust, mõtteainet ja silmailu, küllust ja kasinust, värve ja kahvatust, seda kõike on palju ja samas nii vähe.“
Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe. Alates 2010. aastast juhib ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudiot. Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 12-aastane klaasipuhumise kogemus.
Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna. Ta on osalenud erinevatel klaasikunsti näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure. Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud Olustvere Klaasikojas.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Taevas külalistemaja, Indrek Kits, Lauri Kütt, Kristjan Sisa, Kalmer Vulla.
Lisainfo:
Stella Mõttus
Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist
Tel: +372 55 999 609
E-post: stella [dot] mottus [at] wi [dot] ee
Vana-Võromaa Kultuurikoda
Katariina allee 11, Võru linn
K–P 10.00–18.00
www.vorumuuseum.ee

2021 In memoriam Eino Mäelt
8.9.1940-30.12.2021
Eesti kunstimaastik on vaesem ühe suurepärase looja võrra. 29. detsembril lahkus meie seast klaasikunstnik ja disainer Eino Mäelt.
Eino Mäelti looming on uhke ja mitmekülgne. Ta on tuntud nii suurejooneliste unikaalteoste ning erakordselt mahuka tööstustoodanguks kavandatud loomingu poolest.
Mäelti teekond klaasmaastikul algas juba 1958. aastal kui ta noore mehena liitus Tarbeklaasi kollektiiviga töötades seal viis aastat klaasilihvijana ning asus tehase stipendiaadina õppima ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasi erialal Maks Roosma käe all. Peale kooli lõpetamist 1968. aastal jätkas ka Tarbeklaasis juba eksperimentaalpuhumis- ja kujunduskunstnikuna tehase lõpuni 1993. aastal.
Tänu oma oskustele ja kogemustele kujunes Mäeltist tehnoloogiliselt sõltumatu kunstnik, kes suutis juba 1960. aastatel lõpust ise oma loomingulised ideed ka teostada. Mäelti unikaallooming on monumentaalne, tema teosed on valdavalt klaasi kui materjali massiivsust ja plastilisust ning sageli ka selle sisemist struktuuri rõhutavad kujutades sageli põgusaid momente ning mälestusi nagu näiteks Suvised õhtupoolikud Meleskis (1974, ETDM) ja Punased planeedid (1980, ETDM).
Mäelt on mitmete tellimustööde autor. 1983. aastal Tallinna Onkoloogiakeskuse monumentaalne vahesein. Üks tema tuntumaid töid avalikus ruumis on rahvusraamatukogu 5. korrusel paiknev mõtlik ja paratamatust tunnistav teos Teise aega, teise ruumi (1995, ETDM), milleni viib läbi hoone mitme korruse ulatuv sulatatud klaasist paneelide maastik.
Kindlasti on Mäelt oma loominguga argisel tasandil kõige lähemal Tarbeklaasile kavandatud toodangu kaudu. Varasematest aastatest on tema esimesed tuntumad tooted veekarahvinikomplekt Akva (1974) ja vaas Ama (1975). 1970. aastate teisel poolel töötas ta korduvalt voolava vormiga esteetika ja tehnoloogiaga, mille käigus sündisid komplekt Rock ja vaasid sarjast Aster (mõlemas aastast 1978) ja Ira (1980). 1980. aastatest on ikoonilised jäised vaasid Põhjarannik (1985) ja Kuru (1986), komplekt Kütis (1985). 1980. aastate keskel avanenud tehnoloogilised võimalused lubasid töötada tsentrifugaalmeetodiga, mida kasutades valmisid teiste seas legendaarsed kausisarjad Kaali (1985) ja Kraater ning komplekt Pööris (mõlemad 1990).
Eino Mäelt oli Eesti Kunstnike Liidu ja Klaasikunstnike Ühenduse liige, ta on esinenud isikunäitustega 1969. aastast. Tema teoseid kuulub nii Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Riihimäe klaasimuuseumi kogudesse. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on Mäelti loomingu suurim kollektsioon, mille põhjal valmis 2005. aastal sarjas Klassikud tema loominut tutvustav ulatuslik retrospektiivnäitus. Mäelti looming on eksponeeritud muuseumis nii tarbekunsti kui disaini püsinäitustel.
Eino Mäelt on liikunud teise ilma ja teise ruumi jäädes meelde suurepärase kunstniku ja võluva inimesena ning püsib meiega jätkuvalt oma erakordse loomingu kaudu.
Kai Lobjakas

2021 Eesti klaasikunstnikud Bornholmil
Sel aastal osalesid European Glass Context’i biennnaali programmis Eestist Merle Kannus, Kairi Orgusaar ja Tiina Sarapu. Biennaali peapreemia võitis Yorgos Papadopoulos Küproselt, teise preemia Jeff Zimmer Šotimaalt. Näitused olid avatud Bornholmi Kunstimuuseumis ja Gronbechs Gardis 11.septembrist 21. novembrini 2021.
- Yorgos Papadopoulos. Ripples of Time.
- Jeff Zimmer. Shadow / Shelter.
- Tiina Sarapu. Case Study 3 / Shadow Case 1&2..
- Merle Kannus. Hall taevas.
- Kairi Orgusaar. Valgus.
Lisainfo: http://www.europeanglasscontext.com

2021 In memoriam Silvia Raudvee
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige Silvia Raudvee, klaasikunstnik ning ühtlasi Eesti Klaasikunstnike Ühenduse vanim liige.
Silvia Raudvee sündis 21. augustil 1927. aastal Järvamaal Lehtse alevis. 1929. aastal kolis perekond Jänedale. Raudvee isa töötas Lehtse Tarbijate Ühistus müüjana ning soovis avada kauplust ning ema Lehtse vallavalitsuses sekretäri abina. Ettevõtliku isa plaan sai teoks ning ühiste jõududega ehitati maja ning kauplus. Haridustee kujunes Raudveel keerukaks pidevalt muutuvate ajaperioodide ja poliitiliste sündmuste tõttu. Raudvee alustas kooliteed kaheksa aastaselt Raudla kuueklassilises koolis, kus õppis neli aastat. 1939. aastal suundus Raudvee Tallinna erakolledži progümnaasiumi esimesse klassi, milles sai õppida aasta nõukogude okupatsioonini, millal kaotati kõik erakoolid. Ta läks tagasi maale ja lõpetas Raudla algkooli. Saksa okupatsiooni ajal õppis ta Tallinnas Elfriede Lenderi gümnaasiumis, mille lõpetas 1946. aastal. Edasiõppimise soov oli tugev ja esimeseks valikuks oli õppida moekunsti. Huvi klaasi vastu tekkis tänu internaadikaaslasele Helga Kõrgele, kellega Raudvee kohtus Eesti Rahva Ühisabi internaadis, kes 1943. aastal õppis Riigi Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis klaasehistöö erialal ning kiitis väga klaasikaunistuseriala juhatajat Maks Roosmat. 1946. aastal sooritas Silvia sisseastumiseksamid Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi moekunsti erialale ja valis alternatiiverialaks klaasehistöö. Vastuvõetuks osutus ta just klaasehistöö erialale, mis köitis teda sedavõrd jäägitult, et tõrjus kõrvale unistuse moekunstist. Instituudis sai Raudvee õppida 1949. aastani, mil ta küüditati Siberisse. Asumine kestis kaheksa pikka aastat ning tagasi Eestisse jõudis Raudvee 1957. aastal. Kodumaal jätkusid õpingud klaasehistöö erialal ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1961. aastani. Pärast lõpetamist määrati Raudvee tööle Tallinna Tööstuskaubastu kunstnikuks. Usina tegutsemise ja otsimise tulemusel leidis Raudvee tööd kunstnikuna Valgevene klaasitehases „Neeman‟. Esialgselt plaanitud mõnest aastast kujunes pikem periood, mis lõppes 1975. aastal.
Silvia Raudvee astus Eesti Kunstnike Liidu liikmeks 1967. aastal ning kümne aasta pikkusel perioodil täitis ta ka Eesti Kunstnike Liidu tarbekunsti sektsiooni esimehe rolli. Silvia Raudveele omistati ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus. Praktilised võimalused vabrikus innustasid kunstnikku katsetama erinevaid klaasitehnikaid ja otsima kujutluslaadi. Olles pikema perioodi vältel töötanud värvilise klaasiga, sai tema lemmikmaterjaliks värvitu kristall, materjal milles ta töötas pikemat aega ja lõi suurepäraseid komplekte. Tähelepanuväärse osa Raudvee loomingust moodustasid õrnadele kristallklaasist vormidele teemantnõelaga teostatud graveeringud. Silvia Raudvee on teostanud kolm suuremõõtmelist vitraaži: 1978. aastal Valgevene Ministrite Nõukogu esinduse hotellile Moskvas; 1986. aastal kosmonautide ettevalmistuskeskusele „Galaktika‟ Moskva lähistel Tähelinnas; 1989. aastal Eesti Põlevkivi kombinaadi „Geo‟ Toila profülaktooriumis. Silvia Raudvee võttis osa arvukatest näitustel nii kodu- kui välismaal, tal oli mitmeid isiknäitusi ning tema teosed kuuluvad muuseumi kogudesse Eestis, Venemaal ja Valgevenes.
1990. aastatel ei olnud Silvia Raudveel enam võimalik klaasiga tegeleda ning ta leidis uue võimaluse loominguliseks tegevuseks pastellmaali tehnikas. Silvia Raudvee oli omanäoline ja suurepärane kunstnik, kes jättis siinsesse klaasikunsti isikupärase jälje. Inimesena oli ta sõbralik, rahulik, tasakaalukas ja abivalmis.
Silvia Raudvee