Maarjamäe tallihoones avatud näitus “Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu” annab tervikliku ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest. Külastajal saab tutvuda klaasiga kogu tema ilus – ekspositsioon algab vanimate Eestist leitud klaasesemetega ning lõpeb tänase klaasitoodanguga.

Näitusel on eksponeeritud kõigi Eesti olulisemate klaasikodade ja –vabrikute toodang, mis võimaldab vaatajal jälgida nii klaasitootmise tehnoloogilist kui kunstilist arengut ning näha, kuidas hägusatest klaasitahvlitest säravate peeglite ja kristallesemeteni jõuti. Ulatuslik esemeline väljapanek lähtub Eesti Ajaloomuuseumi unikaalsetest kogudest, kuid kaasab ka parimad näited teistest muuseumidest ja erakollektsioonidest. Lisaks esemelisele osale, on võimalik osa saada klaasitootmise arengut tutvustavatest unikaalsetest arhiivikaadritest ja sellestki, kuidas valmistatakse klaasi tänapäeval Järvakandi klaasitehases.

Näituseruumist leiab ka põnevaid kogemusalasid, mis pakuvad võimalust mõelda kaasa klaasi väärtuse ja omaduste üle. Peeglid, seiklemine värviliste klaaside maailmas, klaasikillud – on ju klaas hapra iseloomuga. Lisaks klaasi kui materjali tajumisele pakuvad kogemusalad kindlasti võimalusi ennast klaasi ilu sees jäädvustada.

Klaasitootmine on meie pikima ajalooga tööstusharu. Nelja sajandi vältel on seda keerulise tehnoloogia- ja ainulaadsete omadustega materjali valmistatud peaaegu kõigis Eestimaa nurkades. Tööstuslik klaasi tootmine algas 1628. aastal Hiiumaal Rootsi päritolu mõisnikule Jakob de la Gardie`le kuulunud Hüti klaasikojas, 18. sajandil rajati sarnaseid töökodasid aga juba kõikjale Eestis. Meie klaasitööstuses kuldaeg saabus peale omariikluse sündi, kui asutati kohalikul kapitalil põhinevad vabrikud ja koolitama hakati eesti rahvusest meistreid. Maailmatasemele jõudis kodumaine klaasitoodang 1934. aastal, kui edumeelne tööstur Johannes Lorup asutas Tallinnasse moodsa tehase, kus lisaks klaasile hakati esmakordselt valmistama ka poolkristalli ja kristalli. Pärast nõukogude korra kehtestamist Lorupi ettevõte natsionaliseeriti ja see sai uueks nimeks Tarbeklaas.

Kaasajal on Eestis ainsaks klaasitootjaks peamiselt klaastaarat valmistav Järvakandi Klaasivabrik.

Näitus on Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones avatud alates 11.2.2022

Näituse kuraator: Anne Ruussaar

Näituse kujundus: Anne Määrmann, Kristi Prinzmann, Bob & DokoDoko

Graafiline disain: Marje Eelma, Martin Eelma, Tuumik Stuudio

Teostus: Motor 

Meeskond: Krista Sarv, Kärt Kelder, Laura Kipper, Peeter Mauer, Galina Zaitseva, Tiina Sakermaa, Theodora Kormpaki, Aime Andresson, Riho Ints, Helene Tedre, Ruth Laidvee, Piia Sinisalu, Sigrid Huik ja teised tublid muuseumitöötajad

Koostööpartnerid:

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Tallinna Linnamuuseum

Tartu Linnamuuseum

Tallinna Ülikool

Järvakandi Klaasimuuseum

Järvakandi Klaasitehas

Erakogujad – Kalle Kimsto, Epp Eelmaa, Sylvia Kesa, Kalle Oja, Toomas Plaan, Toomas Zupping, Marek Kuul, Ilona Ringas, Silja Põder, Sigrid Huik, Ene Hiio, Salme Jugaste, Maie-Ann Raun

Täname:
Järvakandi klaasitehas

Merle ja Erki Kannuse näitus “Inimfaktor” oli Kärdla Nelja Nurga Galeriis avatud 1.-30.04.2022.

Kahe autori dialoogis on vaatluse all inimene, tema käitumised ja tajud, koos- ja eraldiolek, sisemaailma tõlkimatus.
Merle Kannuse (s. 1972) autobiograafilistes pildiseeriates “Umbrohi,” “Eelaeg” ja “Väikesed konfliktid” pendeldab autor külaidülli ja nõuka-aja olme vahet, rõhuga piiripealseil momentidel, kus kibedus sisaldab alati tilga magusust, magus kibedat.
Erki Kannuse (s. 1958) isevärki muusikariistad lubavad publikul väljuda passiivse vaataja rollist ja katsetada, mis kõlasid pillidest välja võluda õnnestub. Nii kujundab inimfaktor ka näituselt saadavat elamust, muudab selle ndividuaalseks igaühe jaoks.

HOP galeriis toimus 8.04.2022 – 4.05.2022 näitus Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel).
Autorid: Aleksandra Ehrensvärd, Andra Jõgis, Kristiina Oppi.

/Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub./
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.

Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.

Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Liviko AS.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
tel: +372 646 2887
gsm: +372 511 2350
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

Sofi Aršase näitus “Läbivaatus” oli Vabduse galeriis avatud 26.03 – 20.04. 2022.

Fotod: Mati Hiis

Kati Kerstna AKSESSUAARID
Näitus on avatud 30. jaanuar – 27. veebruar 2022
T – P kell 15.00 – 18.00
Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla.

ÜRO nimetas käesoleva 2022. a. klaasi aastaks (https://www.iyog2022.org/) ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus alustab oma programmi selle vääriliselt täiesti uute klaasinstallatsioonide näitusega – 29. jaanuaril avame näituse “Aksessuaarid”, mis läbi klaasi ja valguse kajastab keskkonna teemasid.
————————————————————————
Me suhtume ümbritsevasse nagu aksessuaaridesse –
kui midagi kaob või laguneb, siis reageerime sellele u. “p…, jälle …” ja longime poodi järgmiste kinnaste, vihmavarju, käekoti, salli vms. järele. Aga järjekordse kadunud liigi järele ei ole enam kuhugi minna, järgmist väljakujunenud ja toimivat elukeskkonda – metsa, nõmme, merd vms. – tuleb oodata aastakümneid või koguni aastasadu.
Esitlen kolme uut selle näituse jaoks valminud installatsiooni:
“Käpuli” vihjab meie olukorrale kaasaegses maailmas ning jätkuvas kliimakriisis – seis, mida me kõik ilmselt päris lõpuni ei adugi.

“Väärtused” 1 ja 2 tõstavad fookusse meie liigirikkuse teema; loodan nende abil pöörata tähelepanu ja panna vaataja rõõmu ning uhkust tundma meie kahjuks ohustatud, kuid siiani siiski veel säilinud loodusväärtuste üle.

“Kokkulepe. Ükskord Pariisis” väljendab meie ühiste otsuste tähtsust ning kokkulepetest kinnipidamise möödapääsmatust.
Installatsioon “Kokkulepe. Ükskord Pariisis” pälvis IRMA Collaborative´i 2021. a. grant´i
https://www.irmacollaborative.com/…/irma-collaborative…

Klaas materjalina võimaldab oma läbipaistvuse ja peegeldustega ning kaasneva valgusmänguga muuta keerulise teema visuaalselt kuidagi poeetiliseks või isegi maagiliseks, fluidumlikuks, mis loodetatavasti tekitab tavapärase tüütamise asemel natuke rohkem huvi ja hoolimist. Tahtmist olla osaline, tahtmist olla heatahtlik.
Praeguses ajas ja kontekstis võiks isegi öelda, et tahtmist olla kaasaegne.
Kati Kerstna
http://katikerstna.ee/
————————————————————————
Kati Kerstna on kunstnik, kes võtab sõna keskkonna teemadel. Ta peab oma loomingus oluliseks mõtete ja sõnumi edastamist ning teeb seda läbi erinevate materjalide ning meediumite sidumise. Viimastel aastatel valminud tööde sisuks on olnud nt. keskkonnareostus, kliima soojenemine, metsade raie jms. Klaas materjalina on tihti taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Enamasti väljendab ennast läbi kineetiliste installatsioonide, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika, mootorite ja valgusega.
Valguse kaasamine on märgiline osa terviku loomisel – nii üksikute installatsioonide puhul kui ka erinevate näituste valguskujunduste puhul. Samuti on Kati Kerstna kureerinud mitmeid suuri nii eesti kui rahvusvahelisi näituseid Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Venemaal ning korraldanud Haapsalu rahvusvahelisi klaasisümpoosione.
————————————————————————
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, IRMA Collaborative, EK Design, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus.

Meediakajastusi:

Triinu Soikmets: Kättpidi klaasi sees (Sirp)

Klaasinäitus KUULA – JA SA NÄED!
Rakvere Galeriis
18. jaanuar – 19.veebruar 2022

Osa võtavad Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liikmed
Mare Saare
Eve Koha
Kai Koppel
Piret Ellamaa
Riho Hütt
Merle Kannus

Näituse kuraator – Riho Hütt
Muusika autor – Henri Hütt

11.12.2021 – 23.01.2022
Vana-Võromaa Kultuurikoda

10. detsembril kell 17 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Eili Soone ja Malle Karik-Hallimäe klaasikunsti näitus „Kimbatus“.

„Oleme kimbatuses oma olukorrast, kuhu me sattunud oleme. Hõljume roosade ponide maailmas ja jookseme ummisjalu oma lilleliste vihmavarjudega vikerkaare alguse poole, et seda kaudu igavesti õnnelikuks saada. Samas leiame end sageli ka olukorrast, mille tekkimist ei olegi hoomanud.

Raske on jääda vastuvõetud otsuste juurde, kui on sinna maani jõutudki. Vaatajatele variatsioone õnnest ja rõõmust, mõtteainet ja silmailu, küllust ja kasinust, värve ja kahvatust, seda kõike on palju ja samas nii vähe.“

Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe. Alates 2010. aastast juhib ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudiot. Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 12-aastane klaasipuhumise kogemus.

Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna. Ta on osalenud erinevatel klaasikunsti näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure. Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud Olustvere Klaasikojas.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Taevas külalistemaja, Indrek Kits, Lauri Kütt, Kristjan Sisa, Kalmer Vulla.

Lisainfo:
Stella Mõttus
Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist
Tel: +372 55 999 609
E-post: stella [dot] mottus [at] wi [dot] ee

Vana-Võromaa Kultuurikoda
Katariina allee 11, Võru linn
K–P 10.00–18.00
www.vorumuuseum.ee