Heli Press-Ruthe “Vabana sündinud” Purtse linnuses 10.06 – 31.08.2022.
Heli Press-Ruthe “Vabana sündinud” Purtse linnuses 10.06 – 31.08.2022.
Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu
MUST PEEGEL
31.05 – 25. 06. 2022 Draakoni galeriis
Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindususse ja kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste peegeldustesse on sama suur kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud maailmad.
Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorrain’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.
Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.
Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.
Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.
Tiina Sarapu (1971) loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel. Perfektselt teostatud vorm on peaaegu alati äärmiselt lihtne ja mõtestatud. Olles viimastel aastatel üles astunud peaaegu eranditult installatsioonikunstnikuna, on ta sageli muutnud ühe algidee tähendusi eri kontekstidesse viimisega (mitmed installatsioonid noodipultide ja peeglitega), loonud nii illusoorseid ruume, visualiseerinud helisid, avardanud tajupiire. Kontseptuaalse kunstnikuna kasutab ta klaasi elu mitmekihilisuse idee väljendamiseks, tegeldes klaasis kui materjalis olevate opositsioonidega. (Reeli Kõiv)
Tiina Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille ta lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996–2017 oli ta samas osakonnas õppejõuks, aastatel 2003–2017 dotsent. Ta on osalenud paljudel näitustel, sümpoosionidel ja töötubades nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetus „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005” ja „Tunnustatud klaasikunstnik 2018–2019”, Kristjan Raua preemia 2007, Kultuurkapitali aastapreemia 2019, ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Kati Kerstna VÄÄRTUSED 1 ja 2
1.07 – 26.07.2022
Kati Kerstna on klaasi-, valgus- ja kujunduskunstnik, kes loomingu fookuses on keskkonnaga seotud teemad. Oma mõtete ja sõnumi edastamiseks kombineerib kunstnik erinevaid materjale ning meediume. Viimastel aastatel valminud tööde sisuks on olnud keskkonnareostus, kliima soojenemine, metsade raie jms.
Avatava näitusega esitab Kati Kerstna küsimuse, mis on päriselt väärtuslik, mis on päriselt väärtused? Võti võimalike vastuste leidmiseks võiks olla terviklik ning tulevikku suunatud kujutluspilt elust ilma hinnatava nähtuse või objektita.
Kui väärtuslik, rikas, vaene või üleüldse võimalik oleks maailm või kasvõi ainult lähikond kui sealt puuduks …? Või kui oleks hoopis rohkem…?
Kunstnik tõdeb, et rikkuse mõiste mitmekesistamiseks võikski seda automaatselt tõlgendada elu- ja liigirikkusena, vaimu- ja meelerikkusena. Mitte materiaalsete asjade kuhjana.
“Väärtused 1” hoiab endas mesilasi – tegelased, kellest rääkimine on muutunud juba tüütuks klišeeks, aga – nagu me kõik ehk kuulnud oleme – ilma kelleta ei oleks ka meie endi elu planeedil võimalik. Ning ellujäämine sõltub liigirikkusest.
“Väärtused 2” esitleb Laelatu puisniidu kuulsa ruutmeetri taimi. Aastal 2001 loendati seal kokku 76 erinevat taimeliiki, mis on oma liigirikkuselt maailmas teisel kohal olev ruutmeeter (esimesel kohal on 89 erineva liigiga Argentiina mägismaal asuv ruutmeeter). Laelatu puisniidul tervikuna on teadaolevalt nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus.
Klaas materjalina on Kati Kerstna loomingus taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Enamasti väljendab Kerstna end läbi kineetiliste installatsioonide, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika ja valgusega. Valguse kaasamine on märgiline osa terviku loomisel – nii üksikute installatsioonide puhul kui ka erinevate näituste valguskujunduste puhul.
Kati Kerstna (s. 1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala. 1995. aastast alates on ta osalenud näitustel erinevates galeriides ja muuseumites Eestis ja kaugemal.
Samuti on Kati Kerstna kureerinud mitmeid suuri nii eesti kui rahvusvahelisi näituseid Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Venemaal.
Tänud: Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Eesti Kultuurkapital ja Erki Kannus (EKDesign)
Rait Prääts
KIIBIKRIIS
6.05.- 31.05.2022
Neljapäeval, 5. mail kell 17.00 avati HOP galeriis klaasikunstnik Rait Präätsa näitus ”KIIBIKRIIS”.
Rait Prääts tõdeb, et looduslikult evolutsioneerunud maailma sisse on tekkinud kiiresti arenev tehisintellektne maailm. Sündinud on liitreaalsus. Näitus „Kiibikriis“ üritab seda uut reaalsust uurida ja leida kokkupuuteid ning erinevusi. Kunstniku uurimistöö ei ole tänaseks veel lõppenud, aga esimesi järeldusi võib juba avaldada. Enamus naudingutest ja osa kiusatustest kuuluvad ainult looduslikku maailma. Näiteks tehismaailmas ei ole lõhnade küllust, maitseelamusi, puudutuste mõnu, looduse nautimist, kevadtuule paitust, suudluste kirglikkust, sigimiserutust, surelikkuse teadvustamist, suitsetamise lõdvestust, narkootiliste ainete ja alkohoolsete jookide naudinguid. Samas on märgatav tehisintellekti järjest suurenevaid katseid siseneda ka loodusliku maailma evolutsiooni. Tõdeda võib, et näiteks liik inimene vaatab ajaliselt järjest rohkem loodust ja muud infot erinevatelt ekraanidelt, liigi geneetika muutmine teeb esimesi arglikke samme, palju liike on juba muudetud ja osa hävinud. Veel ei ole selge, kas algoritmid ja kiibid arenevad rohkem arengu või hävingu suunas. Tänaseks on looduslikul ja tehisintellektsel maailmal palju kokkupuuteid, mida võiks nimetada liitreaalsuseks. Liitreaalsuses võib täheldada enneolematut arenguhüpet, mis on toonud kaasa palju positiivset, aga ka tõekriisi, suureneva rahahimu, eetikakriisi, sõdu, hübriidsõdu, tehnika ja looduse purustuse, energiakriisi, toormekriisi ja kiibikriisi, võimaluse kõik ühe nupuvajutusega kustutada. Kui mainitud kriisidest otsida ka midagi positiivset, siis kiibikriis pärsib hetkel tuntavalt verise VF agressori võimekust Ukraina Vabadussõjas ja on märke, et Ukraina suudab kaitsta oma iseseisvust, kuna ta saab kõrgtehnoloogilist abi. Lõplike järelduste tegemiseks on uurimine veel liiga varajases staadiumis. Kindlasti võib väita, et liitreaalsus on sündinud jääma ja arenema.
Rait Prääts (1952) on lõpetanud Eesti Riiklik Kunstiinstituudi 1975. On Eesti Kunstnike Liidu liige, Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ning Eesti Kujurite Ühingu liige.
Ta osaleb näitustel aastast 1975 nii Eestis kui ka välismaal. Sealhulgas on tal olnud 21 isikunäitust. Koos graafikust abikaasa Sirje Eelmaga on toimunud 16. osaline näitustesari „Ühes Majas“. Rait Präätsa töid võib leida avalikus ruumis nii Eestis, Soomes, Gruusias ja Prantsusmaal. Ta on olnud Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja festivali Kunstisuvi üks korraldajaid (1995-2008). Tema teoseid on erinevates muuseumides ja paljudes erakollektsioonides.
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Liviko AS.
27-28.05.2022 toimus koostöös Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooniga Fotografiska ja Sõltumatu tantsu Lava ruumides Tallinnas pop-up näitus “Mitte Ainult hedonistlik,” mille osalejad katsetaśid võimalusi vahuveinipudelite taaskasutuseks.
EKKÜ poolt osales näituse žüriis Maret Sarapu.
Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valges saalis
15.05 – 11.06. 2022
Mööda Eestimaa erinevaid näitusepaiku rändav Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus teeb sel aastal oma debüüdi Ida-Virumaal. Tegu on jätkuga EKKÜ 2020. aastanäitusele „Värv – PUNANE“, mis toimus Tallinnas ARS projektiruumis.
Osalevad kunstnikud: Aleksandra Ehrensvärd, Anna-Maria Vaino, Birgit Pählapuu, Eili Soon, Kai Kiudsoo-Värv, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna, Kersti Vaks, Malle Karik-Hallimäe, Maret Sarapu, Merle Kannus, Piret Ellamaa, Piret Uibotalu, Rait Lõhmus, Riho Hütt, Tiia Põldmets, Tiina Sarapu, Sofi Aršas.
Kuraator ja peakorraldaja: Maarja Mäemets.
Näituse toimumist toetas Kultuurkapital.
Fotod: Rait Lõhmus
Maarjamäe tallihoones avatud näitus “Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu” annab tervikliku ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest. Külastajal saab tutvuda klaasiga kogu tema ilus – ekspositsioon algab vanimate Eestist leitud klaasesemetega ning lõpeb tänase klaasitoodanguga.
Näitusel on eksponeeritud kõigi Eesti olulisemate klaasikodade ja –vabrikute toodang, mis võimaldab vaatajal jälgida nii klaasitootmise tehnoloogilist kui kunstilist arengut ning näha, kuidas hägusatest klaasitahvlitest säravate peeglite ja kristallesemeteni jõuti. Ulatuslik esemeline väljapanek lähtub Eesti Ajaloomuuseumi unikaalsetest kogudest, kuid kaasab ka parimad näited teistest muuseumidest ja erakollektsioonidest. Lisaks esemelisele osale, on võimalik osa saada klaasitootmise arengut tutvustavatest unikaalsetest arhiivikaadritest ja sellestki, kuidas valmistatakse klaasi tänapäeval Järvakandi klaasitehases.
Näituseruumist leiab ka põnevaid kogemusalasid, mis pakuvad võimalust mõelda kaasa klaasi väärtuse ja omaduste üle. Peeglid, seiklemine värviliste klaaside maailmas, klaasikillud – on ju klaas hapra iseloomuga. Lisaks klaasi kui materjali tajumisele pakuvad kogemusalad kindlasti võimalusi ennast klaasi ilu sees jäädvustada.
Klaasitootmine on meie pikima ajalooga tööstusharu. Nelja sajandi vältel on seda keerulise tehnoloogia- ja ainulaadsete omadustega materjali valmistatud peaaegu kõigis Eestimaa nurkades. Tööstuslik klaasi tootmine algas 1628. aastal Hiiumaal Rootsi päritolu mõisnikule Jakob de la Gardie`le kuulunud Hüti klaasikojas, 18. sajandil rajati sarnaseid töökodasid aga juba kõikjale Eestis. Meie klaasitööstuses kuldaeg saabus peale omariikluse sündi, kui asutati kohalikul kapitalil põhinevad vabrikud ja koolitama hakati eesti rahvusest meistreid. Maailmatasemele jõudis kodumaine klaasitoodang 1934. aastal, kui edumeelne tööstur Johannes Lorup asutas Tallinnasse moodsa tehase, kus lisaks klaasile hakati esmakordselt valmistama ka poolkristalli ja kristalli. Pärast nõukogude korra kehtestamist Lorupi ettevõte natsionaliseeriti ja see sai uueks nimeks Tarbeklaas.
Kaasajal on Eestis ainsaks klaasitootjaks peamiselt klaastaarat valmistav Järvakandi Klaasivabrik.
Näitus on Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones avatud alates 11.2.2022
Näituse kuraator: Anne Ruussaar
Näituse kujundus: Anne Määrmann, Kristi Prinzmann, Bob & DokoDoko
Graafiline disain: Marje Eelma, Martin Eelma, Tuumik Stuudio
Teostus: Motor
Meeskond: Krista Sarv, Kärt Kelder, Laura Kipper, Peeter Mauer, Galina Zaitseva, Tiina Sakermaa, Theodora Kormpaki, Aime Andresson, Riho Ints, Helene Tedre, Ruth Laidvee, Piia Sinisalu, Sigrid Huik ja teised tublid muuseumitöötajad
Koostööpartnerid:
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Tallinna Linnamuuseum
Tartu Linnamuuseum
Tallinna Ülikool
Järvakandi Klaasimuuseum
Järvakandi Klaasitehas
Erakogujad – Kalle Kimsto, Epp Eelmaa, Sylvia Kesa, Kalle Oja, Toomas Plaan, Toomas Zupping, Marek Kuul, Ilona Ringas, Silja Põder, Sigrid Huik, Ene Hiio, Salme Jugaste, Maie-Ann Raun
Täname:
Järvakandi klaasitehas
10. aprillil avati Euroopa kaasaegse klaasikunsti näitus The Coburg Prize for Contemporary Glass 2022. Seda loetakse üheks olulisimaks konkursiks Euroopa klaasikunstis, kus paljude andekate klaasikunstnike seast leiab seekord meie klaasikunstnikud Kristiina Uslar´i ja Tiina Sarapu teosed.
Näitus on avatud 25. septembrini Euroopa Kaasaegse Klaasikunsti Muuseumis Kunstsammlungen der Veste Coburg´is.
Merle ja Erki Kannuse näitus “Inimfaktor” oli Kärdla Nelja Nurga Galeriis avatud 1.-30.04.2022.
Kahe autori dialoogis on vaatluse all inimene, tema käitumised ja tajud, koos- ja eraldiolek, sisemaailma tõlkimatus.
Merle Kannuse (s. 1972) autobiograafilistes pildiseeriates “Umbrohi,” “Eelaeg” ja “Väikesed konfliktid” pendeldab autor külaidülli ja nõuka-aja olme vahet, rõhuga piiripealseil momentidel, kus kibedus sisaldab alati tilga magusust, magus kibedat.
Erki Kannuse (s. 1958) isevärki muusikariistad lubavad publikul väljuda passiivse vaataja rollist ja katsetada, mis kõlasid pillidest välja võluda õnnestub. Nii kujundab inimfaktor ka näituselt saadavat elamust, muudab selle ndividuaalseks igaühe jaoks.
HOP galeriis toimus 8.04.2022 – 4.05.2022 näitus Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel).
Autorid: Aleksandra Ehrensvärd, Andra Jõgis, Kristiina Oppi.
/Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub./
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.
Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.
Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Liviko AS.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
tel: +372 646 2887
gsm: +372 511 2350
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee