2023 Kalli Sein ÜLEMINEK

Kunstiaknas avati klaasikunstnik Kalli Seina aknanäitus “Üleminek.”

Info: Kunstiaken

Autori selgitus:
Üleminek tähistab ühelt poolt värvivalikut – looduse värvimängu muutust sügisesest küllusest talve diskreetsesse gammasse, rohelised-punased taanduvad mustvalgesse. Teisalt saab üleminekut mõista ka igapäevaelu suundumuste tähendues – üleminek pillavast tarbimisest taas- ja uuskasutusse.

Klaas on üsna energiamahukas materjal, tema töötlemine nõuab suurt temperatuuri ja lihvimine kõvu tööriitu ning tublisti aega. Kuid klaas on lõputult taaskasutatav – seda materjali saab ikka ja jälle üles sulatada, ’ümberkeeta’ ja taas peaaegu samas kvaliteedis uuesti luua.
Oma stuudios olen juba mitu aastat pühendanud tähelepanu jäägivabale loomingule ja taaskasutusele.

Siinsed klaasvormid on küll loodud uuest materjalist, kuid kõik jäägid-killud, mis klaasi lõikamisel jäävad, on ka ära kasutatud. Seda võimaldab erinevate tehnikate kombineerimine, klaasvormidel olevad triibud-lehekesed on valmistatud lõikamisel jäänud kildudest. Akna ees rippuvad kuulikesed samuti. Ka klaastopsid on valmistatud kõik klaasistuudio jääkidest.

Üleminek tarbimiselt hoidmisele. Kui kodune klaasese puruneb, siis tasub uurida, kuidas saab sellele anda uue elu. Sest klaasil on elusid palju. Nagu kassidelgi.

2023 Maret Sarapu VOOG

Maret Sarapul valmis pannoo VOOG Mustamäe Riigigümnaasiumis.

Vooks nimetatakse psühholoogilist seisundit, kus inimene on täielikult keskendunud ning tunneb, et aeg möödub kiiresti. Oskuste ja väljakutse vahel valitseb ideaalne tasakaal. Selline tunne võiks koolis olla sagedane.

Aitäh Andres Sykiäinenile Inseneribüroost AR Engineering Office ning Urmas Sepale ja tervele Klaasissepa perele!
Foto: Karel Koplimets

2023 Kateriin Rikken KOGUM

Klaasikunstnik Kateriin Rikken esitleb Disainiöö raames Okapi galeriis uut joogiklaaside ja karahvinide seeriat „Kogum“.

Aegamisi küpsenud idee kätkeb endas vastandlikkust – osalt on tõukunud puhtalt praktilisest vajadusest hoida kätt soojas, teiselt soovi pakkuda alternatiivi, isikupära ning julgust olla omamoodi erinev.
Kõik klaasid on kunstniku poolt Eestis puhutud.
Klaasidele on trükitud Keiti Vilmsi, kuu.elina ja Aleksandra A. T. hingvistikat.

2023 Sigrid Luitsalu KORDUSE SISEMUSTRID

24.08. – 19.09.2023 toimus HOP galeriis Sigrid Luitsalu isikunäitus „Korduse sisemustrid“.

Kordus on mitmekülgne. See on samasus ja erinevus, mäng lihtsate ja keeruliste variatsioonidega, mis on varjatud ja varjamata, staatilised ja dünaamilised – peites tähenduse ja samal ajal tuues selle esile. Kordus nii kurnab kui loob tähendust. Erinevuste ja korduste mäng muutub just kui labürindiks, millesse on lihtne eksida. Kordused meie sees ja väljaspool võivad tunduda automaatsete ja stereotüüpsetena, ometigi on neis lõpmatud erinevused, variandid ja teisendused – ilu. Vahel on erinevus nii peen, pannes korduse näima lõpmatu ja samana. Erinevuse lakkamatu nihkumine käivitab korduse. Kiht kihi haaval muutub kordus ettearvamatu efektiga jõuks. Ehk on see, mis kordub, erinevus ise?

Näitus kutsub vaataja teekonnale korduse sisemustritesse, milles pate de verre tehnikas loodud õhkõrnad klaasist teosed peegeldavad kordusest esile kutsutud emotsioone ja mõtisklusi.

Sigrid Luitsalu (s 1988) on Tallinnas tegutsev klaasikunstnik ja loovuse coach. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (klaasikunst BA 2016), varasemalt õppinud ka filosoofiat ja Aasiamaade kultuurilugu ning alates 2021. aastast on ta ka akrediteeritud coach. Kunstnikuna huvitub to mustritest, mis esinevad nii looduses kui ka meis endis, ammutades inspiratsiooni inimese sisemaailma ja looduse pidevast muutumisest ja arengust.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

2023 GENIUS LOCI Reigi pastoraadis

1. juulil avati Reigi pastoraadis, Hiiumaal järjekordne näitus seeriast Genius Loci.
GENIUS LOCI IV: „Elu. 1628. 1928. 2023”
17.saj. ELU Hiiumaal. Reigi Õpetaja. Hüti klaasikoda. Aino Kallas. Kaasaegne klaasikunst.

17. sajand Hiiumaal. Elu täis kirge, pettumusi, hommikusi ärkamisi, nälga, täis kõhtu, armatsemist ja igatsust, sentimentaalne ja banaalne ning ainus mida me teame.
Oli ikaldus, katk, näljahäda, söödi raipeid ja lasti aadrit, et ellu jääda. Ja pisut hiljem kaeti peened pidusöögilauad austrite, sidrunite, kapparite, suitsuvorsti ja nisusaiakeste, vasika-, kalkuni-, lambapraega, hollandi juustu ning oliividega, joodi õlut ja veini ja viina.
1628 avati Hiiumaal, Reigi kihelkonnas, Hütil, kohaliku mõisniku-maaomaniku Jacob de la Gardie poolt Eesti alade esimene klaasikoda.
Klaasikojas töötanud meistrid polnud kohalikud, osa toorainet toodi Euroopast ning toodang läks ekspordiks.
Avatud oli regulaarne laevaliin Reigi ja Stockholmi vahel, kohalikud elanikud olid suuremjaolt vabad rootslased, eestlased olid endiselt pärisorjad.
Aasta varem loodud kihelkonda saabus kolmekümnekuue aastane pastor Lempelius koos oma naise ja lastega, et olla oma karjale eeskujuks usus ja armastuses.
1928 ilmub eesti keeles soome-eesti kirjaniku Aino Kalda raamat „Reigi Õpetaja”. Kirjanik meenutab raamatu sündi: „Kuid Hiiu Ungru asemel sattusingi Paavali Antero Lempeliuse, Reigi soome päritolu kirikuõpetaja jälile, ja tema ning Catharina Wyckeni traagiline lugu sidus järgnevaiks aastaiks mu meelekujutuse”(1)
Lugu keelatud armastusest, milles abielunaine hülgab oma lapsed ja mehe, et koos armastatuga põgeneda. Kuniks nad kinni võetakse ning surma mõistetaks pea maharaiumise läbi.
2023.a. suvel on Reigi Pastoraadis klaasikunstnikud Eestist ja mujalt, ajalooliseks taustaks traagiline armulugu, äärmuslik ebausk, usaldamatus ja kius, kosmopoliitne avatus, ilu teenimine, kirgas andumine ja armastus.
„Ärevad ajad Euroopas, sõda, klimaatilised muutused, inimesed liiguvad, kõik see mõjutab igapäevast elu”, nii kirjeldatakse aega 395 aastat tagasi.
Reigi Pastoraat on koht, mis on tühi, vaene ja mahajäetud. Siit on maharebitud, ära lammutatud ja minema viidud kõik, mis väärtuslik, ja ometi tekib igal hoones viibijal tunne, et midagi on veel alles – midagi, mis annab endast märku, kui kuulata.
Laenates Madis Kõivu’lt, ei saa see olla muu, kui “kohavaim” või “kohavaimud” -“Genius Loci”. (“Kohavaimud-Ajavaimud” M.Kõiv Akadeemia 1994/ nr4).

Näitusel osalevad klaasikunstnikud:
Pilvi Ojamaa, Mare Saare, Peeter Rudaš, Rait Prääts, Kersti Vaks, Eve Koha, Kai Koppel, Kai Kiudsoo-Värv, Tiina Sarapu, Eeva Käsper, Merle Kannus, Maret Sarapu, Malle Hallimäe-Karik, Piret Ellamaa, Liisi Junolainen, Eili Soon, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna, Sofi Arshas, Kalli Sein, Kaire￾Leen Varik, Birgit Pählapuu, Anne-Liis Leht, Maarja Mäemets, Andra Jõgis, Sigrid Luitsalu, Anna-Maria Vaino, Kristiina Oppi, Marilin Laas, Tiia Põldmets.
Torsten Rötzsch (Saksamaa), Jennie Jessen (Gotland, Rootsi),
Michelle Ryan (Iirimaa), Julija Pociute (Leedu)

Genius Loci üldkuraator: Maret Kukkur
Kunstiosa kuraator: Kalli Sein
Kujundus: Pille Jänes, Maret Kukkur, Valev Sein.
Valguskujundus: Airi Eras, Helikast OÜ (Taavo Taelma)
Plakati kujundus ja trükkimine – Edward Johansson, Ahvaland
(Ahvenamaa, Soome)
Korraldus: HIKU, Hiiumaa Loovisikute Vabaühendus.
(1) A.Kallas „Mu saatuse maa”-lk 191

Näituse avamine 01.07 kell 17.00
AVATUD 2.07 – 20.08. 2023

• Teisipäeviti toimusid ’Õhtud pastoraadis’, kus Pastoraadi ajalooliste seinte vahel rääkisid ajast ja loost teadjanaised –
Helgi Põllo, Anne Ruussaar, Tiina Jõgeda, Monika Reppo
• Laupäevaõhtuti üritused ‘Näitleja loeb’ ja kuraatorituur, kus Maret Kukkur ja Kalli Sein tutvustasid näituse lugu ja oma lugu jutustavat klaasikunsti ja autoreid.

Kontakt ja info:
Maret Kukkur – 5330 3209, kukkur [at] planet [dot] ee
Kalli Sein – 5032246, kalli [at] ideeklaas [dot] ee

Foto: Mati Hiis.

Kajastusi:
ERR uudised
Hiiu leht

2023 kevadnäituse publikupreemia võitits Kati Kerstna!

Kevadnäituse publikupreemia võitis Kati Kerstna teosega „Alter ego“, palju õnne! Samuti rõõmustab, et Kevadnäituse publikulemmiku valimisel anti seekord lausa rekordilised 1516 häält.
Publikupreemia võitja Kati Kerstna (1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti eriala. Ta on ligi 15 aastat töötanud reklaamialal graafilise disainerina ning kureerinud ja korraldanud mitmeid rahvusvahelisi näituseid nii Eestis kui ka mujal. Samuti tegeleb kunstnik aktiivselt näituste kujundamise ja valguskujunduste loomisega. Kerstna peab oma loomingus oluliseks sõnumi edastamist eelkõige visuaalses keeles ning teeb seda läbi erinevate materjalide ning meediumite sidumise, tehniliselt unikaalsete 3D-modelleeritud ja lehtklaasis teostatud skulptuuridega.
Viimastel aastatel valminud teostes käsitleb Kerstna keskkonnareostust, kliima soojenemist ja metsade raiet. Klaas materjalina on valdavalt taaskasutatud ja kohati pärit ka varasematest töödest. Klaasikunsti esitab autor kineetiliste installatsioonidena, kus klaas on kombineeritud nii teiste materjalide, kui ka elektroonika, mootorite ja valgusega. „Pean eluliselt tähtsaks mitmekesisust ja sealhulgas ka väiksemate ning vaiksemate hoidmist, mõistmist, aktsepteerimist ja austamist,“ ütles Kerstna.
Publikuhääletuse võitjale panid kunstitoetajad Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm välja 6000-eurose preemia, mis anti üle auhinnatseremoonial. Samuti on publikupreemia võitjal võimalus oma loomingut eksponeerida isikunäitusel ArtDepoo galeriis.
Kevadnäitus on Eesti Kunstnike Liit traditsiooniline aastanäitus, mis tänavu leidis aset 23. korda.

 

Foto: Mati Hiis

2023 Merle Kannus / Jeff Zimmer A SHIMMERING HOME

Merle Kannus / Jeff Zimmer
A SHIMMERING HOME
The Glass Factory
29.04 – 8.10.2023

The Glass Factory galeriis (Boda Glasbruk, Rootsi) avati 29. aprillil Merle Kannuse (Eesti) ja Jeff Zimmeri (USA/Šotimaa) näitus “A Shimmering Home.” Näitus jääb avatuks 8. oktoobrini.

Peale avamist toimus vestlus kunstnikega ning järgnevatel päevadel Jeff Zimmeri töötuba. Näituse avamine oli osa Glass Weekendi programmist, mille raames toimusid erinevad üritused Smålandi klaasitööstuse kunagistes keskustes.

Näituse kuraator Max Syron:

/ Käesoleval paarisnäitusel uurivad Jeff Zimmer ja Merle Kannus identiteedi küsimusi, kasutades – kumbki omal moel – väljendusvahenditena tasapinnalist klaasi ning habrast valguse- varjumängu. Kannuse pildilooming jälgib hulkuvaid inimolendeid Tallinna ehitiste vahel, Zimmer jäädvustab LGBTIQ+ indiviidide lugusid ja katsumusi Šoti kolkakülas. Näitus seab kõrvuti kaks installatsiooni, mis, lähtudes sarnasest salonglikust vormist, avavad vastastikku läbipõimunud küsimusi kuvandist, identiteedist, kuuluvusest ja mälust. /

Info:
https://theglassfactory.se/utstallningar/utstallningar/2023-04-05-29-4—8-10-a-shimmering-home.html
https://glasriket.se/events/portrature/