16 eesti disainerit, nende seas ka klaasikusnstnikud Kalli Sein (Ideeklaas) ja Anne-Liis Leht (HYTI) osalesid Canvas disainipoe väljapanekus New Yorgi moenädalal 12-14-09.2024.

Kajastusi:
https://www.forbes.com/sites/nadjasayej/2024/09/11/the-canvas-nyc-celebrate-sustainable-fashion-design-from-estonia/

KUJUTA
Klaasi ja graafika näitus
ARS Projektiruum
13.09. – 4.10. 2024, E-R 12-18
Avamine 12. septembril kell 17.00
Kunstnikud: Sofi Aršas, Britta Benno, Sirje Eelma, Maria Erikson, Anu Juurak, Erki Kannus, Merle Kannus, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Maarja Mäemets, Pilvi Ojamaa, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Kerttu Rannik, Lembe Ruben, Torsten Rötzch, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Liina Siib, Eili Soon, Andres Tali, Helen Tago, Kadri Toom, Mirjam Varik

ARS Projektiruumis leiab aset ekperiment, milles otsivad ühist keelt klaasikunsti ja graafika spetsialistid. Vaadeldakse kujutise kujunemist ühes ja teises meediumis, ning seda, kas piip on mõnikord ka lihtsalt piip. Julgemad osalejad teevad sissepõikeid vastaspoole tööpõllule.
Nagu selgub, on neil kunstiliikidel palju ühist. Klaas ja graafika sobivad kokku nagu pudel ja silt. Mõlemad on keerukate tehnoloogiate vahendada – kunstnike kaasloojad on füüsikalised ja keemilised stiihiad. Tuli ja vesi, liiv, päike, valgus ja vari, sulamine ja söövitumine ning õnnelikud tehnilised viperused ehk looduse sekkumine võivad käänata kunstniku esialgsed plaanid täiesti uuele teeotsale. Kas inimesel on vaba tahe või juhib meid paratamatus?
Klaas on kameeleon, kes kord kehastub staariks, kord teose tagasihoidlikuks raamistajaks, kord nähtamatuks lõuendiks kujutise all. Klaasobjektilt ja raamitud graafikalt peegeldub vaataja, kes otsib teosest omaenda kuju ehk metafoore.
Kujuta kujutis võtab kusagil kuju ja saab nähtavaks kunstniku käe läbi, tardudes ühel hetkel lõplikult, aga tõelise kuju annab talle maailma hetkeseisu peegeldus. Kus on autor, kas tal on kuju?

Kuraatorid: Merle Kannus ja Lembe Ruben
Näituse kujundus: Merle Kannus
Graafiline disain: Lembe Ruben
Valgus: Kati Kerstna
Installeerimine: Ian Simon Märjama, Erki Kannus
Näituse algidee: Rait Prääts ja Sirje Eelma
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Klaasikunstnike Ühendus, Eesti Vabagraafikute
Ühendus, Eesti Kunstnike Liit
Info: Lembe Ruben tel: +372 56626022; Merle Kannus tel: +372 56664452

Fotod: Mati Hiis

9.08.2024 toimunud Pop-up näitus Niine 11 maja II korruse aatriumis andis ülevaate vitraažiprojektist, mis on valminud Kai Kiudsoo-Värvi käe all Tallinnas, jaanuar 2023 – juuli 2024. Vitraažide asukoht saab olema Roomas, dominiiklaste ordu Santa Sabina peakloostri sissepääsualas.

Vitraažidel on kujutatud 11 dominiiklastele olulist isikut, kelle hulgas on orduvendi ja -õdesid, aga ka ilmikuid. Kujutatud persoonide hulgas on mõned pühakud, mõned õndsakskuulutatud ja ka neid, kelle õndsaks- või pühakuks kuulutamise protsessid alles käivad.
Vitraažidel on kujutatud: püha Dominicus, Georgius La Pira, Johannes Macias, Franciscus de Vitoria, Apaktone, Theresia Chikaba, Joseph Maria Lagrange, Samuel Mazzucchelli, Agnes de Langiaco, Titus Horten ja Vincentius Liêm koos oma kaasmärtritega.
Teosed on valminud Kai Kiudsoo-Värvi autoritehnikana väljatöötatud sulatustehnikas ja maalitud. Lisaks vitraažidele saab heita pilgu ka teoste loomise “köögipoolele” – näitusel on eksponeeritud ka kavandeid ja tööprotsessi kirjeldavaid materjale.

Mässavad klaaskärbsed võidutsevad Jaapanis

Eesti klaasikunstnik Birgit Pählapuu pälvis oma teosega „Kärbeste mäss“ hõbeauhinna 13. juulist kuni 14. oktoobrini Jaapanis Toyama Klaasimuuseumis toimuva Toyama rahvusvahelisel klaasinäitusel (TIGE). Avatud kutsetega ehk konkursi alusel toimuv triennaal esitleb silmapaistvaid kaasaegse klaasikunsti teoseid kogu maailmast.

Esimest korda korraldati konkurss 2018. aastal. Tänavusele, kolmandat korda toimuvale konkursile laekus 780 tööd, mille seast valiti näitusele välja 60 tööd, millest omakorda üheksa pärjati erinevate auhindadega. Birgit Pählapuu võidukas konkursitöö tegeleb kärbse sümboolikaga, mis on inspireerinud paljusid loojaid: vaenu ja verejanu või tüütuse ja vastikuse sümbolina, sümpaatse vestluskaaslasena või kõikenägeva silmana seinal. Pählapuu puhul tähistab kärbes mässu kõige ja kõigi vastu, kuid ka üleskutset teineteise mõistmiseks.

Kuigi Pählapuu on eelkõige klaasikunstnik, on tema looming tihedalt läbi põimunud fotograafia ja installatsiooniga. Installatiivne “Kärbeste mäss” koosneb leekpõleti- ja neoontehnikas valminud tiivulistest. Seda on tervikliku näitusena eksponeeritud HOP Galeriis ning selle üksikuid osi on esitletud nii grupinäitusel Gruusias, Iiri Klaasi Biennaalil kui ArtVilniuse kunstimessil Leedus. Mässu teema on Pählapuud inspireerinud varemgi: seerias “Minu vaikiv protest” väljendas ta inimloomuse sisemist ja vägivallatut vastuhakku, mõttejõudu, mis võib olla võimsam kui protestimarss tänaval.

Kaasaegse klaasikunsti juured ulatuvad uue kunstiliikumiseni 1950.-1960. aastatel endises Tšehhoslovakkias ja USAs, kui klaasi hakati kasutama kunstilise väljenduse vahendina. Alates sajandivahetusest on kaasaegse klaasikunsti maailm muutunud aktiivsemaks ja atraktiivsemaks ning selle väljendusviisid rikkalikumaks. Triennaali korraldajate ootuseks ongi olnud demonstreerida selle väljenduse perspektiivide üleminekuid ja lõputuid võimalusi.

Tänavu kuulusid triennaalikonkursi žüriisse New Yorkis asuva Corningi klaasimuuseumi stuudio direktor Amy Schwartz, rahvusvahelise kunsti- ja arhitektuuri ajakirja „Neues Glas – New Glass“ peatoimetaja Uta Klotz, Shanghai klaasimuuseumi asutaja, direktor ja tegevjuht Zhang Lin, Osaka riikliku kunstimuuseumi direktor Shima Atsuhiko ja Toyama klaasi kunstimuuseumi direktor Tsuchida Ruriko.

Birgit Pählapuu (1981) on omandanud nii magistri- (2016) kui bakalaureusekraadi (2010) Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal, lisaks täiendanud end Praha Kunstide, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (2008) ning omandanud bakalaureusekraadi (2002) ka Estonian Business School’is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal.
Kodu- ja välismaistel näitustel on Pählapuu osalenud alates 2008. aastast, sealjuures ise näituseid korraldanud alates 2017. aastast. Ta on ka OKAPI Galerii üks asutajatest ja galerist.

Lisainfo:
Toyama muuseumi koduleht info konkurssi kohta
Link Piltidele Hop galeriis toimunud näitusest

+37256601004
info [at] okapi [dot] ee

Eeva Käsper
VAIKUSES
HOP galeriis 17.05–11.06.2024

Klaasikunstnik Eeva Käsperi klaasskulptuurid ja peegelfotod võtavad kokku tema viimase aasta loomingu, väikeste põigetega ka varasemasse. Samas on aines nendeks teosteks kogunenud kuue aasta vältel, mil kunstnik on elanud Lõuna-Eestis. Ta kirjeldab oma igapäevaelu ja loomeprotsessi järgmiselt:

Elu loodusega kooskõlas erineb linnaelust. See on loodusnähtuste ja aastaaegade lummuses olemine, ühtmoodi nii kartes kui ka nautides nende jõudu ja vääramatust. Pidev muutumine ja samas püsiv teadmine sellest, kuidas looduse ringkäik aasta-aastalt kordub. Foto kui ühe hetke jäädvustaja saab klaasi ja valguse peegelduste kaudu olla galeriiruumis taas muutumises ning avaneda mitmel erineval moel. Õhtuvalgus, mustrid, jäljed, õhk, kordus. Meelerahu, vaikne kulgemine, paus, süvenemine, eraldatus. Ilu, rahulolu, meelte erksus.

Külliki Saldre on ühes intervjuus öelnud: “See on üks ilusamaid asju – paus, vaikus, võimalus tajuda, mida sa tunned. Kuulata, mida sa mõtled.“
Paus ja kohalolu – kuulamiseks ja vaatlemiseks, iseendale lähemale jõudmiseks.

Selline meelelisus kajastub avatava näituse valgusmängus – sümbioosis taju ja kõrgemate meistrioskustega klaasikunstis.

Eeva Käsper lõpetas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna 1998. aastal ja pärast magistrikraadi kaitsmist 2003. aastal töötas ta samas osakonnas assistendi ja õppejõuna kuni 2015. aastani. Ta on üks Klaasiklubi stuudio asutajatest (2009) ja Lõuna-Eestis asuva Serene OÜ klaasistuudio omanik (2018). Eeva Käsper on osalenud näitustel, konverentsidel ja sümpoosionitel paljudes Euroopa riikides, aga ka Türgis ja Koreas. Tema tööd on leidnud tunnustust mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja leidnud koha nii institutsioonide kui ka erakollektsionääride kogudes.

Näituse graafiline disain: Meelis Mikker
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Tänu: Tsenter, Serene OÜ, Raimond Russak,Veiko Iliste, Hans-Otto Ojaste.

HOP galerii
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

TᕼIᖇᔕT Iᑎ ᗷEᖇᒪIᑎ
Berlin Design Week 27.04.–5.05.
foto: Triinu Kööba.

Erki Kannus
KLAASKEHA
Okapi galeriis 5-27.04.2024

Erki Kannuse näitus “Klaaskeha” vaatleb intiimse keha muutumist steriilseks klaasobjektiks. Väljapanek koosneb kahest suuremast mitmeosalisest klaasteosest: interaktiivsest heliobjektist “Õhtune lüps” ja kuuma klaasiga joonistatud naisaktide-krokiide seeriast “Nimeta – aeg pärast.”

“Nimeta – aeg pärast” mõtiskleb bioloogilise keha haavatavuse ja kaduvuse üle, maalides düstoopilise pildi tuumasõja-järgsest maailmast. Eksponeeritakse ka videot teose loomise / hävingu protsessist.

“Õhtune lüps” edastab rahulikku, peaaegu pastoraalset õhtumeeleolu, kus kostuvad mõtlikud suupillihelid, vee sulin ja ämbrite kolksumine. Orgaanilise vormiga klaasobjekte saab külastaja veeämbrites üles-alla liigutada ning sel teel luua meditatiivseid helisid.
Näituse toimumist toetas Kultuurkapital.

Simone Fezer / Kati Kerstna / Kai Koppel
KONFLATSIOONID
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
7-31.03.2024

Konflatsioon on kahe või enama eraldiseisva asja, eriti tekstitükkide või ideede üheks tervikuks ühendamise toiming või protsess.
Maailm on äärmiselt eripalgeline – erinevad arvamused, vaatenurgad, kultuurid, rassid, religioonid jms. on järjest rohkem segunemas ja tundub, et kõigi meie mugavaks äramahutamiseks ei jätku enam ruumi.
Kitsikuses hakkame põrkuma, näeme, et meie arvamus ei ole enam ainuke ja seega ka automaatselt ainuõige.
Edasieksisteerimiseks tuleb muutuda – kas kapselduda ning kolida oma “mulli”, reageerida jõu ja vägivallaga või proovida mõista ning ehk ka aktsepteerida, et võimalikud ja võib-olla ka vajalikud ongi ka teistsugused arvamused, teised kihistused.
Erinevused võivad rikastada, muuta meie maailma palju põnevamaks ja rohkem elusolevamaks. Mõista soovimine võib tekitada hämmeldust, uudishimu, äratundmist. Ehk mitte alati rõõmu, aga rahu iseendas – mõjub ju kuidagi vabastavalt, kui lubame maailmal mitte olla monokultuurne, mitte koosneda kloonidest.
Oma konflatsioonides uurime ja näitame erinevaid kihte, analüüsime nende minevikku ja tulevikku, nende omavahelist mõju ja kokkusulandumiste võimalusi.
Näitus kuulub NÖFF-i programmi. Kuues Naiste Ööde Filmifestival (NÖFF) toimub 7.- 10. 03 Raplas.
Selleaastase festivali läbivaks teemaks NAISTE VÕIM JA VÄGI
Tutvu NÖFF-i kavaga siin ja osale: https://noff.ee/
Näitus on avatud 08. – 31.03.2024, T-R 15.00 – 18.00
NB! Uued ajad – laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00
Esmaspäeval suletud
———————————
Simone Fezer https://simonefezer.com/
on saksa klaasi- ja installatsioonikunstnik. Ta on töötanud tuntud kunstnike assistendina ja õppinud erinevates rahvusvahelistes koolides, nagu Penland School of Crafts ja Centro Studio Vetro Itaalias. Ta oli 2016. aastal residentuuriks Tacoma klaasimuuseumis Washingtonis USA-s ja 2020. aastal Norras Bergenis galeriis S12. 2019. aastal pälvis ta Philadelphia Kunstiülikooli rahvusvahelise Irvin Borowsky auhinna.
Ta on õpetanud skulpturaalset klaasi Saksamaal Stuttgardi Kaunite Kunstide Akadeemias ning eksponeerinud oma peamiselt suuremahulisi klaasi- ja segameedia installatsioone nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Simone Fezer käsitleb oma töös terviklikult kogu elusolemise ja elukeskkonna üldist haprust ja omavahelist sõltuvust ning loob interdistsiplinaarseid ning kaasahaaravaid keskkondi. Talle meeldib teha koostööd teiste kunstnikega, pannes kokku installatsiooni, performance’i ja multimeedia ning luues omamoodi lavasid või lavastusi, kuhu sisenedes vaataja saaks uurida, avastada ja kogeda.
Kai Koppel http://kaikoppel.ee/
on eksperimenteeriva vaimuga kunstnik ja on alates 1975. aastast töötanud klaasikunstnikuna. Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel rajas noor klaasikunstnik Kai Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodi, milles palju ruumi jäeti juhusele ja kuuma klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest ammendatud eeskujusid, erilist tähelepanu äratasid tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonidena mõjuvad dekoratiivvormid. Ta on kunstnik, kelle jaoks on oluline protsess, klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad.
Kati Kerstna http://katikerstna.ee/
on sotsiaalselt tundlik kunstnik, kelle viimaste tööde fookuses on keskkonnateemad. Talle meeldib kasutada klaasi vastandlikku karakterit oma teemade visualiseerimisel. Hapruse ja tugevuse piire kompav kombinatsioon, läbipaistvad peegeldused, reflektsioonid ja valgus kuuluvad tema töövahendite hulka. Loodud vorme võiks määratleda skulpturaalsete installatsioonidena, objektidena, milles samaaegselt on eksponeeritud nii ruum, vorm, kui illusoorsus.
Kati Kerstna on samuti tegev kuraatorina ja viinud Eesti klaasikunsti näituseid mitmel korral ka Eestist väljapoole. Praegu on ta Balti klaasikunsti näituste korraldamise töörühmas eestipoolne kuraator. Samuti seob teda nii Kai Koppeli kui Simone Fezeriga pikaaegne koostöö Haapsalu Klaasipäevade korraldamisel.

Täname: Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Kultuurkapital, NÖFF.
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla
raplakunst.eu

Raplamaa Kaasegase Kunsti Keskuses on 3.-25.02.2024 avatud EKKÜ värske liikme erki Kannuse isiknäitus Rada66. Selle näitusega tähistab maali-ja multimeediakunstnik Erki Kannus oma 66. juubelit. Autor ütleb:

– Esitlen paarikümmet sel ja möödunud aastal valminud maali ning mõningaid kolmemõõtmelisi objekte.

– 2023. aasta kevadel jõudis minuni Matti Miliuse laiali kantud kogudest üks mu esimesi näitusel olnud teoseid aastast 1977 või ’78. See on mul ainuke säilinud eksemplar tolleaegsest loomingust. Toona olime punt noori kunstikooli lõpetajaid, vaimustuses konstruktivismist ja suprematismist. Leo Lapin oli meie sõber ja suur õpetaja. Olen mitmel korral pöördunud nende teemade juurde, kuid nüüd, inspireerituna oma vanast teosest, maalisin terve seeria.

– Sürrealism ja DADA on mind tohutult võlunud. Olen püüdnud aru saada, kuidas selliseid teoseid luuakse – mis on see meeleseisund, mis niisugust fantaasiat toidab. Olen katsunud leida ka minu enda sürreaalseid visioone, sest see maailm tundub mulle loomupärane, ahvatlev ja turvaline. Vahel see isegi õnnestub.

9.veebruaril avas Kati Kerstna oma isiknäituse “Väärtused” / “Values” Bergeni S12 galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 17.03.

Selle näitusega tõstatab eesti kunstnik Kati Kerstna (b.1970) küsimuse sellest, mida tuleks pidada tõelisteks väärtusteks. Mille kadumine vaesestaks maailma enim? Mille lisandumine rikastaks? Kas elu oleks ilma nendeta võimalik?