20.07. – 07.08. 2012
Hop galerii, Tallinn
Näituse avamine neljapäeval 19.07.2012 kell 17.00.
Kõik olemasolev peidab endas erinevaid mõõtmeid. Igast elluviidud ideest võime midagi ka TÕDEDA. Vahel viivad erinevad teed sama TÕDEMUSENI.
/Eve Koha/ Jätka lugemist
Mare Saare “Defining chaos II” 2012; d 35cm h 9cm
European Glass Context (EGC) 2012 on Taanis Bornholmi saarel toimuv sümpoosion, mille käigus nii näituste, töötubade, meistriklasside kui ka loengutega avaneb võimalus tutvuda Euroopa kaasaegse klaasikunstiga. Näitustel osalevad 95 klaasikunstnikku 30-st Euroopa riigist. EGC toimub teist korda (I klaasisümpoosion EGC2008 toimus 2008. a.). European Glass Context 2012 on osa biennaalina toimuvatest sümpoosionitest kaasaegse klaasi ja keraamika alal Bornholmil. Jätka lugemist
Näitus avatud 22.5 – 29.6.2012
Uus tn. 17, Tallinn
Näituse avamine 8. juunil kell 18.00.
Eesti klaasikunst tähistab tänavu oma 75. juubelit, mille kulminatsioonina toimub Tallinna Kunstihoones suuremahuline klaasikunsti näitus “SUUR HAPRUS”. Jätka lugemist
Mare Saare “Spiraal I”
Euroopa Kaasaegse Klaasi Muuseum, Rosenau, Saksamaa
Pâte de Verre – juugendstiilist stuudioklaasini
10. mai – 28. oktoober 2012
Pâte de Verre, klaaspulbri, sideaine ja metallioksiidide segu klaasobjektide valmistamisel, on tuntud iidsetest aegadest alates, ent tema kõrgaeg kuulub juugendperioodi, mil tehnika taasleiutati prantsuse meistrite poolt. Uus kõrgaeg sai alguse 1980-tel aastatel briti ning prantsuse klaasikunstnike töödes. Jätka lugemist
Mare Saare “Heidab varju” 2010
4. veebruar – 15. aprill 2012
Ernsting Foundation’i Klaasimuuseum, Alter Hof Herding, Saksamaa
„Klaas on nagu idee: esineb erinevais vormides, kord raske kui plokk, siis jälle õrn, nagu liblikatiib. Tema läbipaistvus lubab vaadata asjade sisemusse ja tasakaalustada nähtava ja nähtava maailma olemust“, kirjeldab eesti naiskunstnik Kairi Orgusaar poeetiliselt oma suhet klaasiga. Jätka lugemist
Seto Linna Kunstimuuseumis Jaapanis 3. – 25. märtsini 2012. aastal toimunud näitusel esinesid viis nädalat sealses Keraamika ja Klaasikeskuses residentuuris viibinud Mare Saare kümnest klaasobjektist koosneva kollektsiooniga „Lõputa maailm“ („World without end“), austraalia keraamik Sally Walk portselanist valgusobjektide ning mere lähedusest inspireeritud vormidega ning USA keraamik Brian Benfer monumentaalsete valmisobjektidest lähtuvate teostega.
Seto Kultuurkapitali poolt rahastatav residentuuriprogramm sai alguse aastal 2000, sellest ajast peale on seal töötanud 50 keraamikut ja klaasikunstnikku maailma eri paigust. Jätka lugemist
30. 04. 1944 – 17. 01. 2012
Vilja Volens sündis 30. aprillil 1944. aastal Lätis Rujienas tuntud skulptor Martin Saksa tütrena.
Aastail 1966 – 1971 õppis ta ERKI-is klaasehistöö erialal professor Maks Roosma käe all. Diplomitööna valmis tal tehases “Tarbeklaas” sari puhutud klaasfiguure, mille puhul oli juba tunda tema püüdlust naljatleva alatooniga dekoratiivvormide loomiseks.
Pop-stiilist lähtuv naljatlev-groteskne loomelaad kujunes Vilja Volensi edasises loomingus valdavaks ja on jäänud ainulaadseks eesti klaasikunstis. Üllatavalt ja mänguliselt mõjuvad tema hiigelmõõtmetes puhutud “Kommid” (1982) või kuumtöötlustehnikas valminud klaasist “Suusad, saapad, kepid” (1977), mis rohelisel murul eksponeerituna näitusel sürrealistliku efekti saavutasid. Huumorimeelega on loodud klaasist “Kübarad ja kaabud” (1980), loomutruud “Praetud munad” ja “Keedetud munad” (1983). Samasse laadi kuulusid ka tema tööd viimaselt Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäituselt.
Vorm keedetud muna, kuumtöötlus, 1983. Foto: Kunstihoone
Omaette grupi tema fantaasiarikkas loomingus moodustavad laboratoorsest klaasist leekpõletitehnikas klaasripatsid 1984.aastast, mis kujutavad miniatuurseid pasunaid, antiikseid kannukesi, vaase, aga ka kummalise kujuga võtmeid ja tabalukke.
Tema töid on tänaseks talletatud mitmetes kogudes: Eesti Tarbekunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstifond, Tallinna Linnamuuseum.
Aastail 1992 – 2011 jagas Vilja Volens oma rikkalikke klaasikunstialaseid teadmisi ja oskusi Tallinna Kopli Kunstikooli õpilastele, olles sõbraliku ja lahke olekuga üks armastatumaid kunstipedagooge. 2011. aastal saavutasid tema õpilased üle-eestilisel õpilaste klaasikunsti konkursil MINU KLAAS 2011 mitmeid auhindu, mis on viimaseks kõrgeks tunnustuseks tema elutööle kunstiõpetajana.
„Kaabu”. 1980. Klaas, kuumtöötlus. Foto: ETDM
Teoseid:
“Suusad, saapad, kepid” (1977, kuumtöötlustehnikas)
“Kübarad ja kaabud” (1980)
“Kommid” (1982, puhutud klaasist)
“Praetud monad” (1983)
“Keedetud monad” (1983)
Klaasripatsid (1984, laboratoorsest klaasist, leekpõletitehnikas)
Plätud
Helga Kõrge pärand Eesti klaasikunstis ja klaasitööstuses on hindamatu.
Ta sidus oma elutee klaasiga juba 1947. aastal, millal astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, kus Maks Roosma õpilasena omandas suurepärase klaasi graveerimise ja klaasnõude kujundamise ning proportsioneerimise oskuse. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetas Helga Kõrge 1953. aastal. Tema rikkaliku figuraalse graveeringuga diplomitöö – karikakujuline vaas „Noored naturalistid“ on hoiul Eesti Ajaloomuuseumis. Jätka lugemist
Eesti professionaalse klaasikunsti juubeliaastale rahvusvahelist mõõdet andev klaasikunstinäitus Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis
27. aprill – 31. mai 2012
Näituse avamine reedel, 27. aprillil kell 16.00
2007. aastal tegi Gernheimi klaasimuuseum Saksamaal ettepaneku tuua Eesti kaasaegse klaasikunsti näitus Saksamaale ja 2010. aastal läkski lumepall veerema – esinesime Gernheimi klaasimuuseumis 26. septembrist 2010 – 27.märtsini 2011 “Estnisches Glas / Estonian Glass” ja seejärel Soome klaasimuuseumis Riihimäel 13.maist.-18.septembrini 2011 “Viron lasitaide 2000-luvulla / Estonian Glass Art in the 2000s” ning näituse uuendatud variant Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis “Kaasaegne Eesti Klaasikunst” 10. veebruarist 8. aprillini 2012. Kogu selle tuuritamise käigus tundus, et peaks ka teisi endale külla kutsuma. Nüüd ongi Pärnus tulemas arvestatava rahvusvahelise osalusega klaasikunstinäitus “Tervitades, Teie…”, kus on osalejaid Saksamaalt, Soomest, Inglismaalt, Lätist, Leedust, Hollandist ja Eestist. Jätka lugemist