Näitus Viinistu Kunstimuuseumi tünngaleriides 4 – 31.august 2016. Avatud iga päev kl 11 – 18.
Klaas: Ivo Lill, kujundaja: Maret Kukkur
Näituse avamine 3.augustil kl 18.
—–

Nii käesolevat näitust, kui Ivo Lille loomingut üldse, on inspireerinud VESI – voolava vee heli, ilu ja dünaamika.
2015. aasta septembris Telliskivi loomelinnakus toimunud näituse „Libavetel“ lavastas Maret Kukkur mahajäetud tööstushoonesse rajatud tehisveekogusse, mis moondus hüljatud industriaalkeskkonnas hõbelevalt tontlikuks libajõeks.
Seekord on näitus rajatud Viinistu avara merevaate ja tünnidesse kängitsetud liigvee kontrastile. Klaasskulptuurid peegelduvad veepinnal ja heidavad roostes seintele varje. Vaataja saab ise madalas vees sumbates muuta „maailmapilti“ ning panna värvilised peegeldused veepinnal tantsima. Lahkudes pinnavirvendus raugeb ning kõik on taas nagu enne.
Näitus on avatud iga päev 11 – 18 ja jääb avatuks 31.augustini.
——-

Vaata panoraami näituselt:

Piret Ellamaa Foto: Reio Avaste / Arhitekturimuuseum

„Väljak Ristteel“
25.06.-28.08.2016

Klaasikunsti näitusel „Väljak ristteel“ kohtuvad Arhitektuurimuuseumi võlvide all neli kunstnikku Sofi Arsaš, Piret Ellamaa, Rait Prääts ja Kateriin Rikken. Nimetatud kunstnikke ajendab looma sarnane sisemine impulss, mis sunnib isiklikult läbi kogetud ja kohati ka valulisi teemasid käsitlema. Näitusele välja pandud teosed on suures osas kannustatud suhete müsteeriumist, nii inimeste kui ka keskkonna vahel.
Kohtumispaigad nagu kunstlikult loodud platsid, pargid, kohvikud, galeriid või looduslikud maastikualad mängivad paljude inimeste elus olulist rolli. Nende paikade olemus võib kohtumistele avaldada suurt mõju ja muuta märgiliseks. On kohtumisi, mille mõju on tuntav silmapilkselt, kuid on ka selliseid, mille võnked jõuavad kohale palju hiljem. Mõnel kohtumisel on selgesti tajutav mõtteväljade ristumine ning põimumine, millest tekkinud sünergia suunab vaistlikult otsima uusi kokkupuutepunkte.
Nende nelja kunstniku peamiseks väljendusvahendiks on põhiliselt klaas, mis annab lõputult võimalusi oma mitmekülgse olemuse ning erinevate töötlemisviiside poolest.

Kunstnike mõtteid oma töödest ja tegemistest saab kuulata sellelt lingilt: 

Pilte näituse avamiselt

Lisainfo:
Kateriin Rikken
+372 554 8611
kateriirnikken [at] gmail [dot] com

Eesti Arhitektuurimuuseum
Rotermanni Soolaladu
Ahtri 2
Tallinn 10151
Eesti
K–R 11.00 – 18.00
L–P 10.00 – 18.00
E–T Suletud
www.arhitektuurimuuseum.ee

7.juulil 2016 kl 16 avatI Vastseliina linnuse muuseumis klaasikunstnik Ivo Lille näitus MAAILMA VEEREKESE PÄÄL.
Näitust tehes mõtlesin oma heale sõbrale, kaks aastat tagasi lahkunud filmirežissöör Peeter Brambatile, kes pühendas olulise osa oma loomingust Setu kultuurile. Me mõlemad leidsime endale maakodud siin maailma veerekese pääl, üks ühel ja teine teiselpool Piusa jõge.

Joogikomplekt KOIT. 1962. Kujundaja Ingi Vaher. ETDM, erakogu Foto: Ülo Josing.

Jätkame erinevate erialade, nähtuste ja ettevõtete kaudu eesti disainiajaloo kaardistamist ja tutvustamist. 3. juunil avatav näitus keskendub klaasitehasele Tarbeklaas.

Tarbeklaas jätkas 1930. aastatel tegutsenud Johannes Lorupi natsionaliseeritud ettevõtte 1941. aastal asutatud järglasena. Ajale omaselt toodeti alguses varem sortimendi hulka kuulunud vorme ning võeti kasutusele üleliidulises klaasvormide kataloogis esinevaid esemeid.

Varase Tarbeklaasi toodangusse kuuluvad ka mitmed Maks Roosma kavandatud esemed. 1953. aastal asus ühe esimese tööstuskunstnikuna Tarbeklaasi tööle Helga Kõrge, kelle käe all toodangu ilme oluliselt värskemaks muutus. Temaga liitusid peagi, 1955. aastal noorte kunstnikena Ingi Vaher, Mirjam Maasikas ning 1965 Pilvi Ojamaa, kellest kujunes naiskond, kes kujundas eesti kodude ilme mitme kümnendi vältel. 1970.-1980. aastatel andsid Tarbeklaasi toodangule näo peamiselt Eino Mäelt, Tiia-Lena Vilde, Elve Tauts ja Peeter Rudaš. Tarbeklaasi toodangus peegelduvad ajastuspetsiifilised võtted – läbi 1960. aastate suitsuklaas ja lihtsad siluetiga vormid, järgnevatel jääklaasist nõud ja lopsakad värvilisest klaasist kausi- ja vaasivormid ning tsentrifugaalmeetodile kavandatud esemed.

ETDMil on ulatuslik Tarbeklaasi tootenäidiste kogu, mis jõudis siia 1990. aastatel ettevõtte omanikuvahetuse käigus. Seda toetab arhiivimaterjal, mis võimaldab oluliselt täpsustada seniseid atribueeringuid ning selle kaudu ka muuhulgas argiringluses oleva materjali tausta teadvustada.

Et tänaseks on Tarbeklaas kollektsionääride eriti tervadatud tähelepanu all, on eksponeeritud lisaks ETDMile kuuluvate esemete kõrval ka mitmete erakogude materjale, mille abil saab vaatajateni tuua võimalikult tervikliku ja tiheda pildi Tarbeklaasi toodangust ligi viie kümnendi vältel ning tutuvustada nõukogudeaegse tööstuskunstimaastiku eripärasid.

Näituse koostajad on Triin Jerlei, Kai Lobjakas, Kristi Paap, kujundajad Maria Pukk ja Ivar Lubjak arhitektuuribüroost Oaas, graafiline disainer Mikk Heinsoo büroost StuudioStuudio.

Näituse avamine 3. juunil kell 18.00.
Näitus jääb avatuks 25. septembrini 2016.

Galerii avamisest Elu24s

Euroopa nüüdisaegne klaasigravüür
GRAVUR ON TOUR
28. aprill – 22. mai 2016
Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaal

Euroopa nüüdisaegne klaasigraveering – omanäoline, mitmepalgeline, nii traditsioonilist kui ka uudset lähenemist ühendav – on näituse GRAVUR ON TOUR muutnud põnevaks ja rohkelt külastatavaks kõigis paigus, kus ta on tänaseni olnud eksponeeritud. Osalejaid on 31 kümnest Euroopa riigist. Eestit esindavad Eeva Käsper, Mare Saare ja Tiina Sarapu.

Lisaks põhinäitusel esinejatele on Tallinnas esindatud neli klaasikunstnikku Eestist: Pilvi Ojamaa, Eve Koha, Peeter Rudaš ja Riho Hütt. Üldpilti rikastavad ka graveeringud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna initsiatiivil Tallinna esinema kutsutud eesti, iiri, jaapani ja saksa üliõpilastelt, kelle töödes näeb uue põlvkonna julget ja vaba teemade ning materjalide käsitlust.

Näituse eesmärk on tutvustada graveerimise, ühe vanima ja suurt süvenemist nõudva, kuid samas ehk vähem tuntud klaasitehnika rohkeid väljendusvõimalusi tänases klaasikunstis.

Reedel, 20. mail 2016 kell 17.00 avati Eesti Vabaõhumuuseumi Kolga talus Rait Präätsa näitus “Taaskasutatud aeg”, mis annab vanadele esemetele uue elu kunstiteoste osana ning vaatleb seeläbi nii minevikku, tänapäeva kui ka tulevikku.

Näitusel esitletakse teiste tööde hulgas üle kümne taiese, mis on maailmaesiettekanded.

Muuseumi jaoks on see esmakordne kogemus tuua traditsiooniliselt sisustatud rehemajja kaasaegsed taiesed, mis loovad täiesti uue dimensiooni meie ajaloolisesse keskkonda.

Kondase keskusel on hea meel kutsuda teid laupäeval, 2. aprillil kell 16.00 Reet Talimaa ja Kai Kiudsoo-Värvi näituse “Valgus paistab läbi” avamisele. 

Klaasikunstnik Kai Kiudsoo-Värv esitleb näitusel erinevaid klaasobjekte ning tekstiilikunstnik Reet Talimaa piltvaipu ja tekstiile. Mõlema autori loomingut iseloomustab süüvimine oma meelismaterjali väljendusvõimalustesse, mistõttu ei kohta me väljapanekus niivõrd tarbekunsti kui aga esteetilisi arutluskäike. Näituse pealkirjas “Valgus paistab läbi” peitub lihtne tõdemus, et üksnes valgus võimaldab meil näha loodut ja loodust. “Valgus kannab, kasvatab ja kinnitab elu nii otseses kui kaudses tähenduses. Valgus on elu aken, on inimese aken maailma. Looja lootusekiir, see on valguse süda,” leiavad õed.

Kunstnikud jutustavad, et segasel ja sõjakal ajal, milles me praegu elame, meenub ikka vahel üks vana lugu maailmalõpust ja Martin Lutheri vastusest küsimusele, mida teeks ta siis, kui teaks, et maailmalõpp saabub homme. Augustiinlasest reformaator vastas, et ta istutaks õunapuu. Talimaa ja Kuidsoo-Värvi jaoks on selleks õunapuuks näituseformaat: “Meie, kunstnikud, teeme elamiseks antud armuajal näitusi. Oleme õed, meie loomingulisi otsinguid ja katsetusi seob teatav ühisosa, mis puudutab ilmselt rohkem mõtlemist ja maailmanägemist kui koheselt hoomatavat kujundikeelt. Seepärast otsustasime erinevatel aegadel ja ajenditel valminud tööd koondada ühise nimetaja alla. See on meie esimene ühine näitus koduses Eestis.”

Reet Talimaa (snd 1964) on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli tekstiili eriala (1990) ja 2012. aastal magistriõpingud Eeesti Kunstiakadeemia kunstihariduse osakonnas. Alates 2005. aastast õpetab ta Viljandi Kunstikoolis joonistamist ja kompositsiooni. Talimaa on oma loomingus eelistanud looduslikke materjale, traditsioonilisi töövõtteid ning unustusse vajunud oskusi. Kai Kiudsoo-Värv (snd 1968) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA 1995, MA 2005). Alates 1995. aastast on ta töötanud vabakutselise kunstnikuna, esinenud oma töödega kümnetel näitustel ning aidanud oma eriala arendamisele kaasa Eesti Klaasikunstnike Ühenduse presidendina. Oma tööde teostamisel on ta kasutanud paljusid klaasitehnikaid, mis võimaldavad välja tuua selle materjali erinevaid omadusi.

Näitus jääb avatuks 15. maini. Kondase keskus (Pikk 8, Viljandi) on aprillis avatud kolmapäevast pühapäevani 10–17. Muuseumi näituseid toetab Kultuurkapital.

Teksti koostas Gregor Taul üheskoos kunstnikega.

Lisainfo:

www.kondas.ee

Gregor Taul
Kondase keskuse näituste kuraator
kondas [at] kondas [dot] ee
55690456

Reet Talimaa
58370973

***

3.-6. veebruarini 2016 toimus Meridas (Mehhiko) UNESCO rahvusvahelise valgusaasta 2015 lõpuürituse raames ka rida valguskunsti näitusi, kus ainsana põhjamaadest esines oma isiknäitusega klaasi-ja valguskunstnik Meeli Kõiva (Mery Crystal Ra).

Üritusele oli ülemaailmse konkursiga valitud 15 tippkunstnikku, nende hulgas ka Meeli Kõiva (Mery Crystal Ra).

Näitusel eksponeeris Meeli Kõiva (Mery Crystal Ra)  oma isiknäitust El Olimpo kultuurikeskuse aatriumis: tegemist oli interaktiivse rahuteemalise klaasi ja valgusvisiooni-meditatsiooniga  „Light for Peace“, millest igaüks üle maailma, kes aga vaid soovis, sai osa võtta, saates oma soovi, millist maailma ta näha tahab, Meeli Kõiva Facebooki, LinkedIN-i või Twitteri kontole.

Näitusel said külastajad oma soovi arvutisse sisestada ja soov lendas siis juba paberilehele trükituna ruumi, soov projitseeriti ka aatriumi põrandale.  Näitusel eksponeeriti ka Meeli Kõiva videoteoseid tema klaasi- ja valgustöödest, millele on helikeele loonud helilooja Margo Kõlar. Ruumis tekkis lummav atmosfäär, mille lõid helid ja ei kusagilt taevast alla hõljuvad klaaslehtedel sõnumid. Meditatiivses,  helist – klaasist – valgusest tekkinud atmosfääris käitusid külastajad ettearvamatult, ilmutades uusi meditatiivseid tegevusi. Meeli Kõiva näituse tehnilise poole eest hoolitses firma Videal Productions, kelle esindaja Anton Jegorov aitas kunstnikul kohapeal näituse tehnika- ja tehnoloogilist poolt ette valmistada.

Meeli Kõiva näitus oli üritusel üks enamkülastatavaid ja menukamaid. Kolme päeva jooksul külastas Meeli Kõiva rahu teemalist massimeditatsiooni tuhandeid külastajaid.