Eesti esimese professionaalse klaasikunstniku, klaasikunsti eriala alusepanija ja koolkonna rajaja Maks Roosma 100. sünniaasta puhul korraldab Eesti Ajaloomuuseum 29. jaanuaril Maarjamäe lossis tema pärandit tutvustava ettekannetepäeva ja avab näituse „KLAASILASTE ÜRGISA. Klaasikunstnik Maks Roosma 100“, kus paljud eksponeeritavad esemed on vaatajate ette toodud esmakordselt.
 PÕLLUL 1937 Kristall, plastiline graveering; h 17 cm; hävinenud |
 MUHU LAUL 1957 Suitsukristall, plastiline graveering; h 15 cm EAM |
 KALEVIPOJA VÕITLUS SORTSIDEGA 1959 Kristall, plastiline graveering; h 22 cm TLM |
 VIRGO 1956 Sinine ja värvusetu kahelisklaas, plastiline graveering; d 28 cm ETDM |
Maks Roosma elule, loomingule ja akadeemilisele tegevusele pühendatud ettekannetepäev toimub kell 14-16 Maarjamäe lossi kinosaalis, kus esinevad Anne Ruussaar ja Krista Sarv Eesti Ajaloomuuseumist ning Maie-Ann Raun ja Pilvi Ojamaa Eesti Kunstiakadeemiast.
KALAD 1955 Kristall, plastiline lihv, plastiline graveering; h 38 cm ETDM
Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti tudengid kinkisid 1969. aastal oma armastatud õppejõule Maks Roosmale tema 60. juubeliks karika, millele nad graveerisid pühenduse „M. ROOSMA KLAASILASTE ÜRGISA“. See vahva pühendus sobib Eesti klaasikorüfee mälestusnäituse pealkirjaks ka 40 aastat hiljem. Näitusel on eksponeeritud Eesti Ajaloomuuseumi esemete kõrval Maks Roosma loomingut Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest ning perekond Kappo erakogust.
Maks Roosma (1909-1970) õppis kristalli- ja klaasieriala Haida (Novy Bor) rakenduskunstikoolis Tšehhoslovakkias. Alates 1938. aasta sügisest sai Roosma Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli klaasikaunistuseriala juhatajaks, kunstiakadeemia õppejõuna töötas ta kuni 1970. aastani.
Maks Roosma andekus leidis kiiresti tunnustust – 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel hinnati tema vaase “Vesineitsid” ja “Põllul” kuldmedaliga. Maks Roosma saatus oli keeruline, tal õnnestus muutuva riigikorra tingimustes tellimustööna portreteerida 1938. aastal Konstantin Pätsi, kümme aastat hiljem aga Jossif Stalinit. Mõlema juhul oli tegu riiklike kingitustena üleantud juubelivaasidega. Lisaks originaalteoste loomisele tegi Roosma Teise maailmasõja järgsel perioodil kavandeid ka vabrikule “Tarbeklaas”, tuues ettevõtte toodangusse üleliiduliste näidiskavandite kõrval ka eestipärasemaid motiive.
Samavõrd kui klaasikunsti on Maks Roosma on panustanud ka Eesti klaasiajaloo uurimisse. Ta uuris 17. ja 18. sajandil Eestis tegutsenud väikeseid klaasitöökodasid ning viis läbi ulatuslikke arheoloogilisi kaevamisi. Nende käigus kogutud materjalid on tänapäeval ainulaadseks allikaks Eesti klaasitööstuse ajaloo uurimisel.
Näitus „Klaasilaste ürgisa. Klaasikunstnik Maks Roosma 100” avatakse 29. jaanuaril kell 16. Näitus jääba avatuks kuni 3. maini 2009.
Näituse kuraator on Anne Ruussaar, kujundaja Aime Andresson.
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Eesti Ajaloomuuseumi teadur-koguhoidja Anne Ruussaar:anne [dot] ruussaar [at] eam [dot] ee, gsm 5122592
Maks Roosma virtuaalmuuseum:
http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/