2002 EESTI DISAINI ÜLEVAATENÄITUS HELSINGIS

Pressiteade: 28.10.2002
Eesti disaini ülevaatenäitus Helsingis

Neljapäeval, 31. oktoobril kell 16 avatakse Helsingis Design Forum Finland’is näitus  EESTI DISAIN 2002, mis esitleb Eesti tänase tootedisaini paremikku.

Tallinnas Pärnu mnt 6 tegutsev nn Laste Maailma disainigalerii on viimase poole aasta jooksul tutvustanud läbi näituste tootedisaini olukorda Eestis. Eesti ettevõtete uusi tooteid tutvustavate väljapanekute kõrval on suurt rõhku pandud ka disainerite järelkasvu esitlemisele. Eesti Kunstiakadeemia head tööd noorte disainerite ettevalmistamisel näitasid menukad
suveväljapanekud disaini-, sisearhitektuuri- ja klaasikunsti kateedrilt.

Seekordne väljapanek “Eesti disain 2002” saab teoks Design Forum Finland´i ja disainigalerii koostööna. Tegemist on ühe võimaliku valikuga andmaks ülevaadet Eesti kaasaegsest tootedisainist. Valiku aluseks on tootmine, st eksponaadid on põhiosas kas seeriatootmises või tootmisse minemas. Näitus põhineb kevadisel galerii näitusel “Eesti tootedisain”. Esindatud on nii Eesti tippdisainerite looming kui ka Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste ja vähemtuntud noorte disainerite tööd. Helsingi näitusetoimkonda kuulusid Maile Grünberg, Harry Liivrand, Ebe Nõmberg ja Peeter Mauer.

Näitusel on võimalik näha Martin Pärna büroomööblit MUUV & LOOV ja Igor Volkovi sirmi Solo (Thulema AS), Katrin Soansi kodukontorit @home (Standard AS), Maile Grünbergi painutatud vineerist toole Stak ja riiuleid Mill (TVMK AS), Tarmo Luisu metallist lampe Basic (Rinaldo Marketing OÜ), Tiina Mangi, Eero Jürgensoni ja Tea Tammelaane pehmet mööblit (T & T Mang AS), Gert Nahkuri (Jalax AS) ja Inglismaal töötava Jüri Kermiku toole, Enn Kivi ja Signe Kivi tekstiile (Kreenholmi Valduse AS), Tiia Lena Vilde, Tiina Sarapu ja Merle Hiisi vaase (Skankristalli AS) ning Estoplasti lampe. Lisaks on eksponeeritud Kaarel Sireli, Anneli Tammiku, Julia-Maria Pihlaku, Bruno Lillemetsa, Andrus Rummi ehted, Annike Laigo (Disainvaip OÜ), Monika Järgi
(Tekstiil Ruumis OÜ) vaibad, Kristi Kase, Merle Lobjaka, Anneli Paloveeri, Kai Saarepuu ja Eero Vaikre klaasikunst.

Näitus EESTI DISAIN 2002 on Helsingis (Mannerheiminaukio 3) avatud 1. – 24. novembrini.

Näituse kujundus: Maile Grünberg.
Näituse graafiline disain: Enno Piir
Näituse tekst: Harry Liivrand
Näituse muusika: Hendrik Luuk, Kohvirecords
Projektijuht: Peeter Mauer.

Näitus sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitali ja EAS Ekspordiagentuuri toetusele.

Lisainfo:
Maile Grünberg, tel. 051 11 445
Peeter Mauer, tel. 051 32 462

Pressifotod: http://www.designforum.fi TIEDOTUS > LEHDISTÖKUVAT > EESTI DISAIN 2002

2002 pressiteade – VASTU MERD

Maie Mikof-Liivik - Kala pudelis, pudel kalas

Maie Mikof-Liivik – Kala pudelis, pudel kalas

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus “VASTU MERD”
toimub 20. detsembrist 2002 kuni 31.jaanuarini 2003
Eesti Meremuuseumis.

Merel on salapärane võime tekitada inimestes nii rahu kui rahutust. Oma võimsuse ja eripalgelisusega sisendab ta aukartust; merd ei ole võimalik vallutada – ta lihtsalt on.
On kogu aeg olnud, omaette ja omas rütmis.
Mereäärse rahvana oleme tema juuresolekuga harjunud, kuid keegi ei julge väita, et tunneb merd viimseni. Igas inimeses tekitab ta erinevaid tundeid, ta ei ole mõistetav üheselt. Jätka lugemist →

1992 In memoriam Mirjam Maasikas

10.10.1916-28.09.1992

Oli Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi professori, klaasikunstnik Maks Roosma õpilane. Pärast õpinguid saavutas klaasikunstnikuna kõrgtaseme 1960-ndatel aastatel ja esines mitmete kõrgtasemeliste autoritööde väljapanekutega klaasidisaini näitustel. Töötas klaasikunstnikuna tehases “Tarbeklaas”.

Vt.ka
http://erb.nlib.ee/?kid=13070083&oid=fd69977a

Maks Roosma

487Maks Roosma (1909-1970) õppis kristalli- ja klaasieriala Haida (Novy Bor) rakenduskunstikoolis Tšehhoslovakkias. Alates 1938. aasta sügisest sai Roosma Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli klaasikaunistuseriala juhatajaks, kunstiakadeemia õppejõuna töötas ta kuni 1970. aastani.

Maks Roosma andekus leidis kiiresti tunnustust – 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel hinnati tema vaase “Vesineitsid” ja “Põllul” kuldmedaliga. Maks Roosma saatus oli keeruline, tal õnnestus muutuva riigikorra tingimustes tellimustööna portreteerida 1938. aastal Konstantin Pätsi, kümme aastat hiljem aga Jossif Stalinit. Mõlema juhul oli tegu riiklike kingitustena üleantud juubelivaasidega. Lisaks originaalteoste loomisele tegi Roosma Teise maailmasõja järgsel perioodil kavandeid ka vabrikule “Tarbeklaas”, tuues ettevõtte toodangusse üleliiduliste näidiskavandite kõrval ka eestipärasemaid motiive.

483Samavõrd kui klaasikunsti on Maks Roosma on panustanud ka Eesti klaasiajaloo uurimisse. Ta uuris 17. ja 18. sajandil Eestis tegutsenud väikeseid klaasitöökodasid ning viis läbi ulatuslikke arheoloogilisi kaevamisi. Nende käigus kogutud materjalid on tänapäeval ainulaadseks allikaks Eesti klaasitööstuse ajaloo uurimisel.

 

Maks Roosma virtuaalmuuseum:
http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/

 

 

485 486 482 484