Maks Roosma (1909-1970) õppis kristalli- ja klaasieriala Haida (Novy Bor) rakenduskunstikoolis Tšehhoslovakkias. Alates 1938. aasta sügisest sai Roosma Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli klaasikaunistuseriala juhatajaks, kunstiakadeemia õppejõuna töötas ta kuni 1970. aastani.

Maks Roosma andekus leidis kiiresti tunnustust – 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel hinnati tema vaase “Vesineitsid” ja “Põllul” kuldmedaliga. Maks Roosma saatus oli keeruline, tal õnnestus muutuva riigikorra tingimustes tellimustööna portreteerida 1938. aastal Konstantin Pätsi, kümme aastat hiljem aga Jossif Stalinit. Mõlema juhul oli tegu riiklike kingitustena üleantud juubelivaasidega. Lisaks originaalteoste loomisele tegi Roosma Teise maailmasõja järgsel perioodil kavandeid ka vabrikule “Tarbeklaas”, tuues ettevõtte toodangusse üleliiduliste näidiskavandite kõrval ka eestipärasemaid motiive.

Samavõrd kui klaasikunsti on Maks Roosma on panustanud ka Eesti klaasiajaloo uurimisse. Ta uuris 17. ja 18. sajandil Eestis tegutsenud väikeseid klaasitöökodasid ning viis läbi ulatuslikke arheoloogilisi kaevamisi. Nende käigus kogutud materjalid on tänapäeval ainulaadseks allikaks Eesti klaasitööstuse ajaloo uurimisel.

Maks Roosma virtuaalmuuseum:
http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/