2024 Erki Kannus RADA66

Raplamaa Kaasegase Kunsti Keskuses on 3.-25.02.2024 avatud EKKÜ värske liikme erki Kannuse isiknäitus Rada66. Selle näitusega tähistab maali-ja multimeediakunstnik Erki Kannus oma 66. juubelit. Autor ütleb:

– Esitlen paarikümmet sel ja möödunud aastal valminud maali ning mõningaid kolmemõõtmelisi objekte.

– 2023. aasta kevadel jõudis minuni Matti Miliuse laiali kantud kogudest üks mu esimesi näitusel olnud teoseid aastast 1977 või ’78. See on mul ainuke säilinud eksemplar tolleaegsest loomingust. Toona olime punt noori kunstikooli lõpetajaid, vaimustuses konstruktivismist ja suprematismist. Leo Lapin oli meie sõber ja suur õpetaja. Olen mitmel korral pöördunud nende teemade juurde, kuid nüüd, inspireerituna oma vanast teosest, maalisin terve seeria.

– Sürrealism ja DADA on mind tohutult võlunud. Olen püüdnud aru saada, kuidas selliseid teoseid luuakse – mis on see meeleseisund, mis niisugust fantaasiat toidab. Olen katsunud leida ka minu enda sürreaalseid visioone, sest see maailm tundub mulle loomupärane, ahvatlev ja turvaline. Vahel see isegi õnnestub.

2024 Kati Kerstna VÄÄRTUSED Bergenis

9.veebruaril avas Kati Kerstna oma isiknäituse “Väärtused” / “Values” Bergeni S12 galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 17.03.

Selle näitusega tõstatab eesti kunstnik Kati Kerstna (b.1970) küsimuse sellest, mida tuleks pidada tõelisteks väärtusteks. Mille kadumine vaesestaks maailma enim? Mille lisandumine rikastaks? Kas elu oleks ilma nendeta võimalik?

2024 Kateriin Rikken SÕÕM vol 3

Kateriin Rikkeni isiknäitus “Sõõm” on edasi rännanud Taltechi raamatukokku, kus näitus on avatud 15. jaanuarist kuni märtsi keskpaigani.

2024 Kati Kerstna ÕRN.HABRAS.ÕRN

Neljapäeval, 18. jaanuaril kell 18.00 avatI ArtDepoo galeriis klaasikunstnik Kati Kerstna isikunäitus “ÕRN, HABRAS, ŌRN”. Näitus on avatud kuni 18. veebruarini, K-R kell 12-18 ja L kell 12-16.

ArtDepoo galerii poolt 2021. aastal ellukutsutud projekt-pakkuda Tallinna Kunstihoones toimuva traditsioonilise kevadnäituse publikupreemia võitjale võimalust teha isikunäitus ArtDepoo galeriis, on leidnud suure poolehoiu külastajate seas. Kati Kerstna klaasist teos “Alter ego” oli 2023. aasta kevadnäituse publikulemmik.

Kati Kerstna isikunäitus “ÕRN, HABRAS, ÕRN” on vihje tasakaalule, mis peaks valitsema inimkonna ja teiste planeedi elanike vahel ning tugevdab arusaama, et ilma nende teisteta me tegelikult eksisteerida ei suudaks.
Kuigi välja pandud klaasobjektid, mis kujutavad looma- või pigem putukariigist pärit esindajaid, võib neid käsitleda ka allegooriana, tuues nad inimeste ja nendevaheliste suhete tasandile. Luubi alla võetud ja hiiglaslikeks suurendatud ning samas läbipaistvateks muudetud tegelased on just need, keda tihtulugu ei märgata, kuid kelle kadumine suruks inimkonna lõpuks rohkem või vähem käpuli.

Kati Kerstna (s. 1970) on kunstnik, kelle loomingut iseloomustab varjamatu huvi looduse ja keskkonnaga seotud probleemistiku vastu. Viimastel aastatel valminud teostes käsitleb Kerstna keskkonnareostust ning klaas materjalina on valdavalt taaskasutatud ja kohati pärit varasematest töödest. Samuti võimaldab kasutusele võetud 3D modelleerimine luua imepäraseid ruumiga harmoniseeruvaid optilisi objekte, mis on pälvinud ka rahvusvahelise tähelepanu.

Näitust saadavad laste ja noorte kunstitunnid koostöös Maru Karu laste kunstistuudioga.
Näitust toetavad Eesti Kultuurikapital ja EKDesign.

2023 Maie-Ann Raun KLAASI VALGEL

Alates neljapäevast, 7. detsembrist näeb ETDM-i tarbekunsti püsinäitusel “Kogutud teosed” klaasikunstnik Maie-Ann Rauni loomingu laiendatud väljapanekut “Klaasi valgel”, mida saadab värske videointervjuu autoriga.

Maie-Ann Raun (1938) on olnud klaasiga seotud kogu elu. Ta on klaasikunstnik, pikaaegne õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja suurepärane Eesti klaasiajaloo spetsialist. Erakordselt aktiivse õpetajana on ta õpetanud tundma klaasi nii materjali kui ka valdkonnana, hoides elus ja äratades ellu eriala ajalugu ning kasvatades mõistmist ka oma loomingu kaudu.

Oma loomingus on Maie-Ann Raun rakendanud erinevaid tehnoloogilisi võtteid ja teemakäsitlusi. Ta on loonud nii selgelt geomeetrilisi kui ka orgaanilisemaid teoseid ja sarju, millest mitmed kuuluvad nii ETDMi kui ka teiste muuseumide kogudesse. Ta on ka mitme monumentaalteose autor, ühe osana tema lõputööst valmis pannoo „Galaktikad“ Tõravere observatooriumile (1964), hiljem vitraažid Tallinna Matkamajja (1984, 1986). Ta on uurinud Eesti klaasiajalugu, koostanud selleteemalisi näitusi ja kirjutanud artikleid.

Tarbekunsti- ja disainimuuseumi kollektsiooni kuulub täna veidi üle 70 Maie-Ann Rauni teose. 2023. aasta kevadel oli muuseumil võimalus täiendada oma klaasikogu Maie-Ann Rauni 1960.–1970. aastatest pärineva loominguga. Nende seas on Venemaal J. Sverdlovi nimelises klaasitehases kavandatud ja teostatud tööd, kus Raun töötas pärast riiklikku kunstiinstituudi lõpetamist klaasikunstnikuna. Täiustusid ka juba olemasolevad komplektid, sealhulgas „Kihlusõhtu“ (1969) ja „Maleauhind“ (1980), lisandus ka väike valik 1993. aastal Taanis Bornholmil residentuuris olles valminud teostest.

Rauni tööd on lihtsad ja poeetilised, tema teoseid iseloomustab läbivalt õrn, pehme ja voogav materjali- ja värvikäsitlus ning sageli poeetiline lähenemine.

Väljapanekut saadab värske videointervjuu autoriga, kus ta räägib klaasi kui materjali juurde jõudmisest, väljakutsetest pedagoogi ja kunstnikuna ning avab oma loomingu tagamaid. Video on valminud Eesti Klaasikunstnike Ühenduse ja ETDMi koostöös ning Eesti Kultuurkapitali toetusel.
Väljapanek jääb avatuks 10. märtsini 2024.
Näituse meeskond: Tiina Sarapu, Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner
Graafiline disain: Meelis Mikker

2023 aastanäitus LEGENDIDE AEG

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus LEGENDIDE AEG
Kondase keskuses, Pikk tänav 8, Viljandi
Avatud 12.11.2023 – 9. 03.2024, K-P 10.00-17.00
Avamine 11.11.2023 kell 16.00

Maailma telg on paigast lahti loksunud. Elame jälle kord legendide ja muinasjuttude ajal. Meie silme ees sünnivad uued kangelased ja uued kaabakad; kuri kokk keerutab Kremlis supikulpi ja Kiievi taevas tuhiseb tont.

Legend võib olla õudne ja painajalik, ent tema ülesanne on anda lootust – tükeldada segane aeg arusaadavaiks, alguse ja lõpuga lugudeks, anda mõte kaotatud eludele, heita sild üle rahutute vete, näidata valgust tunneli lõpus. Nii sõjas kui armastuses on kõik mõnes mõttes muinasjutt, ja võidab see, kes jutustab usutavamaid lugusid.

Legend võib sind viia eemale argipäevast, mõistatuslike paikade ja tegelaste keskele. Legend aitab näha seoseid olnu ja oleva vahel, laseb vaadelda maastikku nii kotka kui konna perspektiivist, õppida vahelduseks ka teiste tehtud vigadest. Nii kujundab ta iga inimhinge erakordset maailma ja sünnitab samas uusi legende.

Osalevad Sofi Aršas, Aleksandra Ehrensvärd, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Erki Kannus, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Kai Koppel, Maarja Mäemets, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Kateriin Rikken, Kai Roosaar, Torsten Rötzch, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Piret Uibotalu, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Kuraatorid Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Sofi Aršas.
Valgustus Kati Kerstna.

Näituse toimumist toetavad Kultuurkapital ja Kondase keskus.

Meediakajastusi:
https://kultuur.err.ee/1609170727/galerii-viljandis-avati-eesti-klaasikunstnike-uhenduse-aastanaitus
https://kultuur.err.ee/1609193014/kunstielamus-klaasi-valatud-maitse
https://sakala.postimees.ee/7892670/klaasikunstnikud-toovad-oma-tood-kondase-keskusesse

2023 Kristjan Raua preemia pälvis Tiina Sarapu!

Selgunud on Kristjan Raua nimelise preemia 2023 laureaadid.

Preemiad suurusega 2800 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas pühapäeval, 22. oktoobril 2023 kell 17.00.
Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – preemiat annavad juba 50 aastat – ehk alates 1973. aastast – ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus.
Tallinna Linnavolikogu esimehe Maris Silla sõnul on kiiduväärt, et Kristjan Raua kunstipreemia on juba poole sajandi jooksul olnud väärikaks tunnustusteks suurepärastele kunstivaldkonna inimestele. Ta lisas, et on märkimisväärne, kui palju on sel aastal esitatud silmapaistvaid kandidaate, kelle seast valikut teha polnud kindlasti lihtne. „Kõik neli laureaati paistavad silma suure panusega Eesti kunstiajaloos ning on suurepärane, et saame neid niivõrd väärika preemiaga tunnustada,” lisas Sild.
Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard: „Sel aastal väärikat juubelit tähistava Kristjan Raua preemia nominendid ja laureaadid kuuluvad kaheldamatult eesti kunstnike ja kunstiteadlaste paremikku, nende looming ja tegevus on pälvinud laiema tunnustuse ja tähelepanu ning annab taas võimaluse rääkida pühendunud eesti kunstnikest, nende loometööst ja selle olulisusest.“
Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.
2023. aastal esitati Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 38 kunstnikku ja kunstiteadlast: Kaur Alttoa, Nele Ambos, Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Cloe Jancis, Heigo Jelle, Erkki Juhandi, Kristiina Kaasik, Kai Kaljo, Linda Kaljundi, Flo Kasearu, Mare Kelpman, Kati Kerstna, Kristi Kongi ja Krista Mölder, Raoul Kurvitz, Aime Kuulbusch-Mölder, Kai Lobjakas, Holger Loodus, Urmas Lüüs, Juhan Maiste, Raul Meel, Kaido Ole, Aet Ollisaar, Tõnis Saadoja, Tiina Sarapu, Indrek Sirkel, Taavi Suisalu, Anna Škodenko, Taavi Talve, Diana Tamane, Nele Tiidelepp, Kadri Toom, Ruudu Ulas, Anu Vahtra, Vergo Vernik, Marje Üksine.
Vastavalt preemia statuudile omistatakse Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel 2023. aasta Kristjan Raua nimelised preemiad:
Sirja-Liisa Eelma ‒ isiknäituste „Must peegel“ Draakoni galeriis ja „Peegelduste pealispind“ Tartu Kunstimajas ning näitustel „Korduvad mustrid“ ja „Värv kui idee“ osalemise eest.
Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Tihti kasutab ta korduva kujundi aeglast muutumist, et mõtestada teemasid, nagu tähenduse puudumine, pausi füüsiline kogemus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu piiritlemine. Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.
Juhan Maiste ‒ kogumiku „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ eest.
Juhan Maiste (1952) on pühendunud Eesti kultuuripärandi, eriti mõisaarhitektuuri, inventeerimisele, kaitsmisele ja väärtustamisele. Juhan Maiste on ka hindamatu õpetaja, kelle käe alt on võrsunud Eesti muinsuskaitsemaastikul suunda kujundav Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. Maiste on ka arvukate kunstiajaloo alaste raamatute ja artiklite autor ja on kunstiajaloolasena andnud mõõtmatu panuse Eesti kultuuripärandi uurimisse ja mõtestamisse. Aastatel 1993–2007 oli Maiste Eesti Kunstiakadeemia professor ning 2002–2007 samas muinsuskaitse ja restaureerimise teaduskonna dekaan. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige.
Tiina Sarapu – isiknäituse „Must peegel“ Draakoni galeriis ja aktiivse loomingulise tegevuse eest 2022. aastal.
Tiina Sarapu (1971) on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996–2017 oli osakonna õppejõud ja 2003–2017 dotsent. Ta on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel ja tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetused „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005” ja „2018–2019”, Kristjan Raua preemia 2007, Kultuurkapitali aastapreemia 2019 ja ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023. Tiina Sarapu eelmise aasta loomingulisse pagasisse kuuluvad ühisnäitused „Tolm“ Tartu Kunstimajas, „Melting Borders“ Wroclawis, Poolas; „Coburg Prize for Contemporary Glass 2022”, European Museum of Modern Glass Saksamaal; „Värv – PUNANE 2.0“ Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valge saalis; „Mitte ainult hedonismist” BAM – Bubbles, Art and Music Festival, Sõltumatu Tantsu Lava; „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu“ Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones Tallinnas.
Marje Üksine ‒ isiknäituste „Pilguheit minevikust tulevikku“ Toompea lossi kunstisaalis, „Kimbutab“ Rüki galeriis, „Siit ja sealt“ Luunja vallamaja galeriis ning aktiivse näitusetegevuse eest 2022. aastal.
Marje Üksine (1945) on lõpetanud 1970. aastal Eesti riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas Ljubljana, Krakovi, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel. Kunstniku isiknäituseid on toimunud peale Eesti veel Soomes, Rootsis, USAs, Saksamaal, Venemaal ja Taanis. Üksine on alates 1974. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2014. aastast liidu auliige. Üksine kuulub ka 1992. aastast Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja 2012. aastast Eesti Akvarellis-tide Ühendusse. Lisaks isiknäitustele osales Üksine 2022. aastal ka näitustel Haus galeriis, Türi Kultuurikeskuses ja Tartu Kunstimuuseumis.
Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile.

Fotod:
Sirja-Liisa Eelma (Karel Koplimets)
Juhan Maiste (Remo Tõnismäe, ERR)
Tiina Sarapu (Hedi Jaansoo)
Marje Üksine (Riigikogu fotoarhiiv)

2023 Kateriin Rikken SÕÕM

Alates reedest, 20. oktoobrist näeb Hop galeriis Kateriin Rikkeni näitust „Sõõm“.

Sõõm… sõõm värsket õhku.
Sõõm õhku, mis ei tule värske õhu käes jalutamisest, vaid sõõm õhku, mis tuleb piiride ületamisest iseendas. Sõõm vabastavat energiat, mis voolab veresoontesse improvisatsiooni käigus, sõpradega jämmides, ennastunustavalt tantsides, liueldes juhuslikes absurdsetes olukordades.

Kõik ootamatu, mis mõjub värskendavalt, vabastavalt, teed juhatavalt. Kõik selline, mida arvad, et ei suuda teha, või isegi ei mõtle, et midagi sellist võiks teha, aga siis see lihtsalt juhtub ja märkad tundeid endas. Suunad end teadlikult trajektoorile, kus saab nihutada piire ja tunda seda õhku, mis toidab meeli.

Idee ei tõukunud soovist anda materjalidele uus elu. Oli soov mängida piirideta, tunda end vabalt, lõbusalt ja loovalt, olla hetkes, nautida, võtta sõõmu sellelt vabaduse tundelt. Mõtete jada sai alguse klaasist, kuid on arenenud omasoodu täiesti uudsel viisil kui senises praktikas.

Nii kirjeldab kunstnik oma vastavatavat näitust. Koos eksponeeritavate klaasobjektidega saab pisteliselt nautida eksperimentaalset saksofonimuusikat. Näituse raames toimub isetekkeline muusika residentuur saksofonist Katariin Raskaga, kes käib nädal aega galeriis pilli harjutamas ja komponeerimas. Kõik huvilised on oodatud kuulama, kaasa mängima ning vaatlema.

Kateriin Rikken (1983) on Eesti klaasikunstnik. Õppinud klaasikunsti osakonnas Eesti Kunstiakadeemias (BA 2005, MA 2023) ja klaasi disaini Taanis Royal Danish Academy´s (BA 2010). Ta on töötanud Rootsi, Taani ja Norra klaasistuudiotes ning aastast 2010 omanimelises klaasistuudios. Kateriin on aktiivselt osalenud ka näituste kureerimises ja õpetab klaasipuhumist Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas ning Olustvere Teenindus- ja maamajanduskoolis. On osalenud rohkelt nii kohalikel, kui rahvusvahelistel näitustel, tema töid leidub era- ja muuseumikogudes Eestis ningTaanis.

Muusikaminutid galeriis toimuvad 6.11. – 13.11.
6.11. vahemikus 16.00-18.00
7.11 vahemikus 15.00.-17.00
9.11 vahemikus 14.00-16.00
10.11 vahemikus 12.00-14.00
11.11 vahemikus 13.00-15.00
12.11 vahemikus 14.00-16.00
13.11 vahemikus 15.00-17.00

13.11 alates 17.00 toimub näituse pidulik lõpetamine.

5.novembril kell 14.00 toimub kohtumine kunstnikuga keda portreteerib Kadi Jaanisoo-Kuld.

Näitus on avatud 14. novemberini 2023.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Lisainfo:
Maria Valdma-Härm
HOP galerii
Tel: +372 646 2887
Gsm: +372 511 2350
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00

 

Meediakajastusi:

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/soom-varsket-klaasipuru/

https://kultuur.postimees.ee/7893397/arvustus-klaasikunstnik-kateriin-rikken-nihutab-piire-lobusalt

Näitust “Sõõm” eksponeeriti teist korda novembris-detsembris 2023 Pelgulinna Riigigümnaasiumis.

2023 Kalli Sein ÜLEMINEK

Kunstiaknas avati klaasikunstnik Kalli Seina aknanäitus “Üleminek.”

Info: Kunstiaken

Autori selgitus:
Üleminek tähistab ühelt poolt värvivalikut – looduse värvimängu muutust sügisesest küllusest talve diskreetsesse gammasse, rohelised-punased taanduvad mustvalgesse. Teisalt saab üleminekut mõista ka igapäevaelu suundumuste tähendues – üleminek pillavast tarbimisest taas- ja uuskasutusse.

Klaas on üsna energiamahukas materjal, tema töötlemine nõuab suurt temperatuuri ja lihvimine kõvu tööriitu ning tublisti aega. Kuid klaas on lõputult taaskasutatav – seda materjali saab ikka ja jälle üles sulatada, ’ümberkeeta’ ja taas peaaegu samas kvaliteedis uuesti luua.
Oma stuudios olen juba mitu aastat pühendanud tähelepanu jäägivabale loomingule ja taaskasutusele.

Siinsed klaasvormid on küll loodud uuest materjalist, kuid kõik jäägid-killud, mis klaasi lõikamisel jäävad, on ka ära kasutatud. Seda võimaldab erinevate tehnikate kombineerimine, klaasvormidel olevad triibud-lehekesed on valmistatud lõikamisel jäänud kildudest. Akna ees rippuvad kuulikesed samuti. Ka klaastopsid on valmistatud kõik klaasistuudio jääkidest.

Üleminek tarbimiselt hoidmisele. Kui kodune klaasese puruneb, siis tasub uurida, kuidas saab sellele anda uue elu. Sest klaasil on elusid palju. Nagu kassidelgi.