Tunnustatud klaasikunstniku tiitliga vast pärjatud Sofi Aršas avab laupäeval 8. veebruaril  kell 16.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses oma personaalnäituse “ Näha läbi udu”.

“Videvikus sõites varjab vaatevälja ühtäkki udu, vähendad kiirust, lülitad sisse udutuled, kuid nähtavus ei parane. Vaimusilmas tekivad ohustsenaariumid, mis sind tee peal tabada võivad – kokkupõrge mõne looma, inimese või tundmatuga, äkiline kurv või vesiliug. Su meeled on kontsentreeritud vaid vajadusele näha läbi udu.”  Aršase sõnul kogeme igapäevaselt sarnaseid olukordi ülekantud tähenduses. Teadmatus homse ees, suutmatus või vajadus mõista teisi, tihe meediaudu – need on vaid mõningad näited sellest, kuidas me kulgeme eluteel valgustamaks tulevikku udutuledega.
Aršas püüab oma näitusel näidata väljavõtteid olukordadest, kus ta keskendub tahtele teravamalt ja kaugemale näha. Ta vaatleb kogemusi, mis vaid piiratud vaateväljaga oludes visioone ja meelepetteid võivad tekitada. Vahel need meelepetted ja visioonid on huvipakkuvamad kui elu ise. Vahel võivad enda poolt konstrueeritud udused segajad luua reealsusega hoopis intrigeerivamaid kooslusi, millesse takerdumine võib luua eriskummalisemaid vaatevälju.

Sofi Aršas on visuaalkunstnik, kelle peamisteks väljendusvahenditeks on klaas, video, foto ja installatiivsed vahendid. 2024. aastal pälvis Sofi 2022 – 23 a. tunnustatud klaasikunstniku aunimetuse. Oma loomeprotsessi kohta on ta öelnud: “Selleks, et mahutada ühte objekti kogu vajalik informatsioon, on asendamatuteks komponentideks klaas ja valgus, mis optiliste omaduste tõttu võimaldavad kujutada samaaegselt mitut motiivi – mõtet, emotsiooni, mälupilti ja kohta, põimides need läbikumavad kihid üheks tähendusruumiks.”

Sofi on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli (praegune Eesti Kunstiakadeemia) klaasikunsti eriala 1992 aastal. Ta on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja välismaal alates 1994. aastast. Kureerinud mitmeid klaasikunstinäituseid. On Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2007 aastast ning aastatel 2013–2017 juhatanud Eesti Klaasikunstnike Ühendust. Aastatel 1994-2018 Tallinna Ülikoolis klaasikunsti lektor. Alates 2018 aastast tegutseb oma stuudios https://stuudiomustvalge.eu/ ja on õpetaja Tallinna unstikoolis. Aršase töid omavad Tallinna Linnamuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.
Kõik on oodatud näituse avamisele laupäeval, 8. veebruaril, kell 16:00, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse!

Tallinna mnt 3b, Rapla. https://raplakunst.eu/?lang=et
Keskus on avatud näituste ajal:
teisipäevast reedeni kell 15.00 – 18.00,
laupäeval ja pühapäeval 12.00 – 15.00. Esmaspäeval suletud
Näitus on avatud kuni 2. märtsini, 2025.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kontaktid: Sofi Aršas 56957052; sofiarchas [at] gmail [dot] com
Kairi Orgusaat: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

LAYERS – kaasaegne Baltimaade klaasikunst
15.02 – 18.05.2025 Riia tarbekunsti- ja disainimuuseumis

https://lnmm.gov.lv/en/museum-of-decorative-arts-and-design/exhibitions…

Näitus toob esile klaasi kui kunstimeediumi kaasaegsed võimalused ja kontseptuaalse potentsiaali.
Autorite nutikad lahendused, tehnilised avastused ja materjali olemusse süüvimine asetavad nende loomingu interdistsiplinaarsesse konteksti. Suhestumine varasemate ajalooliste kihistustega kajastub näituse pealkirjas: traditsiooni kihtidest on osalevad autorid leidnud kaotatud aardeid ja loodimata sügavikke, mida tõlgendavad tänase päeva perspektiivist.
Kihistusi leiame nii atmosfäärist, maakoorest kui taju toimemehhanismidest. Looduses pole miski
eraldiseisev asi iseeneses – kõigel on kontekst ning ka alltekst. Ajalugu kujuneb kihtidena sadestuvaist sündmustest. Oma arengutee on nii liikide tekkel kui üksikul lilleõiel.
Baltimaade kunstnike kohtumine toob esile nii ühisosa kui erinevused: jagatud ajalugu, sarnane
looduskeskkond, põhjasuunas süvenev valgusenälg. Piimjalt udune või jäiselt sillerdav klaas on sobilik materjal edastamaks meie maanurga meeleolusid.
Käesoleva näitusega soovimegi näidata siinse klaasimaastiku mitmekihilisust, milles iga autor on
omaette mikrokosmos oma atmosfääri ja keskkonnaga, seda nii materiaalses kui poeetilises
dimensioonis. Peame oluliseks ka vastastikku rikastavat ideedevahetust ning ülevaadet eriala
hetkeseisust, mis võivad olla aluseks uutele loomingulistele impulssidele.

Eestit esindavad näitusel Tiina Sarapu, Maret Sarapu, Rait Prääts, Piret Ellamaa, Merle Kannus, Erki Kannus ja Kati Kerstna.

Näituse Eesti-poolne kuraator on Kati Kerstna
Tel: 529 0779

Riigi Kinnisvara koostöös Siseministeeriumiga korraldas kevadel kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Kilingi-Nõmme Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone peasissepääsu juures oleva varjualuse seinale. Žürii tegi valiku 27 kavandi hulgast ja valis võitjaks klaasikunstniku Maret Sarapu kavandi „Süsinik ja kevlar“.

Hoone peasissepääsu ilmestav klaaspannoo on nüüd valminud. Teos suhestub hästi Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti spetsiifikaga ning sobitub säravalt siseturvalisuse ühishoone seinale. Sulatatud klaasplokkidest teoses võib näha viiteid rahvuslikule kaheksakannale, teenetemärgile ning erakordselt vastupidavale süsinik- ja kevlarkanga tekstuurile ja kamuflaažmustrile.
Värviline teos laoti kokku 154-st erikujulistest 25 mm-paksustest valgusti toel helendavatest ja mittehelendavatest klaasplokkidest. Valminud teose kõrgus on 2,9 meetrit ning laius 1,4 meetrit ning kogukaal ligi 350 kg.

Pannoo autor Maret Sarapu on Kilingi-Nõmmest pärit klaasikunstnik ja Tallinna rakenduskunsti triennaali üks korraldajatest ning tänavuse peanäituse kuraator. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal ning täiendanud end nii Eestis kui välismaal. Maretit peetakse üheks edukamaks tegijaks monumentaalkunsti vallas, kuid ta on samavõrd andekas ka intiimsete väikevormide ja kontseptuaalsete installatsioonide loojana. Tema töid võib leida klaasi-, tarbekunsti ja disainimuuseumeis Eestis, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Türgis ja Belgias ning mitmetes avaliku ruumi hoonetes Eestis.
29. novembril toimud Kilingi-Nõmme siseturvalisuse ühishoone avamisel rõhutas kunstnik, et tema üks eesmärkidest oli teha teos, mis ennast kiiresti ei ammendaks.

Päästeameti Lääne päästekeskuse juhi Heiki Soodla sõnul on reaalne tulemus kavandist veelgi parem ja efektsem. „Kunstiteos toob hoonele soojust ja kutsub hoidma tasakaalu inimese ja keskkonna vahel. See on inspireeriv element, mis rõhutab meie missiooni olla kogukonna kaitseks alati valmis,“ lisas Soodla.

Klaaspannoo kogumaksumus 40 200 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Kilingi-Nõmme ühishoone arhitekt Reino Rass, Siseministeeriumi nõunik Jüri Triletski, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Johannes Luik ja Vergo Vernik Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Kädi Talvoja ja Anu Allas. Lisaks osalesid žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefekt Kaido Kõplas, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla, Saarde valla abivallavanem Külli Karu ning Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Aigo Keskküla.

Veel pilte: https://rkas.ee/et/uudised/kilingi-nomme-uhishoonet-ehib-maret-sarapu-klaaspannoo

Sigrid Maria Luitsalu töö “Gender is Doing” osutus valituks konkursile European Prize for Applied Arts. Näitus konkursil osalevatest töödest on avatud 23.11.2024 – 16.2.2025, Belgias, Mons Anciens Abbatoirs’.

Info: https://www.becraft.org/event/maestria
Kataloog töödele:
https://www.becraft.org/…/eyJfcmFpbHMiOns…/Catalogue.pdf

VIDEVIKUTSOONIS
Klaasinstallatsioonid, heli, valgus, liikumine.
Valgusele pühendatud näitus VANA-VÕROMAA KULTUURIKOJAS aasta kõige pimedamal ajal
6.12.2024 – 2.02.2025

Kunstnikud: Sofi Aršas, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna
Külalisena: Erki Kannus

Videvikutsoon on ookeanides pindmise veekihi ja süvaveekihi (pimedusetsooni) vahel asuv ala, mis ulatub 200 meetrist kuni 1000 meetrini.

Selles sügavuses on päikesevalgus väga nõrk ja tsoonisisesed temperatuurimuutused suurimad.

Videvikutsoon on külm ja selle valgus hämar, kuid bioluminestsentssähvatustega – elusorganismide poolt tekitatud valgusega. Piirkond kubiseb elust – tõenäoliselt on videvikutsooni biomass suurem kui kogu ülejäänud ookeanitsoonides kokku.

Videvikutsooni kummastavat vahepealsust saab tuua ka meie nähtavasse kaasaegsesse maailma – küsimused, otsused ja arusaamised et kas mingi isik, nähtus, emotsioon, vms. on must või valge, hea või halb, õige või vale ei leiagi tihti muud lahendust kui paigutumist videvikutsooni salapärasesse kooslusesse.

Kõiki näitusel osalevaid kunstnikke ühendab lisaks materjali peenkasutusele ka kirg valguse ja liikumise vastu. Erinevate meediate kasutamine, klaasist ja valgusest tõukuv installatiivsus on see, mis meid ühendab.

Erinevused ilmnevad teemades ja kujutamise viisis – Sofi Aršase puhul on oluline tema töödes peituv isiklik läbielamine, isiklik täpne tunnetus, millele sekundeerib pisut kaootiline ja vaba loomeprotsess leidmaks õiget väljendusmeetodit.

Kairi Orgusaare jõulised skulpturaalsed vormid muutuvad valguse lisandudes hõrkudeks, isegi poeetilisteks mõtteavaldusteks.

Kati Kerstna loodusest ja keskkonnast rääkivates töödes peitub kontrast läbipaistva, hapra materjali ja robotliku vormikeele vahel.

Külalisesineja Erki Kannuse installatsioon “Õhtune lüps” toob kauge nostalgiahõngu kaasaegsesse konteksti.

Näitusel eksponeerime nii videvikutsooni hämarust kui rikkalikkust.

Kõike võib juhtuda. Kõik on olemas.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Kati Kerstna
katikerstna.ee

Kajastus Postimehes

Kajastus ERR-is

Alates 15. novembrist 2024 on Jēkabpilsi piirkonnas Rubene kihelkonnas asuvas Kaldabruņa/Červonka luteri kirikus avatud klaasinäitus „Ühendused“.

Näitus „Ühendused“ Kaldabruņas on justkui vestlus eesti kunstniku Kati Kerstna ja läti kunstniku Marta Ģibiete maailmade vahel, kes mõlemad on süvenenud oma loomingulisse protsessi ja toonud selle Sēlija külla. Külla, mille elanikud maeti nõukogude okupatsiooni varemete alla. See on lugu Kaldabruņas asuvast Červonka kirikust ja kogukonnast.

Valgusemängu välgatusi jälgides, olevikku ette kujutades sisenetakse kahe kunstniku, kahe naise loodud visuaalsete kujundite maailma. Kaldabruna kiriku remondiootel, suured tühjad ruumid muudetakse vaatluste ja peegelduste laboriks. Kunstnikud loovad oma isiklikud ühendused ja peegelpildid vastandsümbolitena, otside kontakti nii omavahel kui ka ruumi ja ajalooga, kõike seda ümbritsevas novembrikaamoses.
Kiriku siseruumide renoveerimistööd jätkuvad 2025. aasta kevadel ning uued interjöörid valmivad juba Riia Kunsti- ja Meediatehnikumi töökojas. Muudatused on ambitsioonikad, koht sünnib uuesti täiesti teistsuguses kvaliteedis.

Näitus koosneb kolmest suureformaadilisest kunstiteosest: Kati Kerstna teosest „Väärtused 1 ja 2“ ning Marta Ģibiete teostest „Mõtisklused“ ja „Sõela otsingud“.
Kati Kerstna “Väärtused 2”, mis on inspireritud Laelatu puisniidu liigirikkusest haakub otseselt ja ootamatult kiriku naabruses asuva unikaalse niidumuuseumi väljapanekuga ühendades meie regiooni väärtused.
Marta Ģibiete toob samuti kirikusse looduse oma peegeljärvedega ja kiriku akendele loodud värviküllase valgust igatseva installatsiooniga.
Tööde omavahelised ja ka ruumi kaasavad peegeldused ning ühendused loovad kummastava argipäevase pidulikkuse,
omamoodi suveootuse keset halli ja tuulist sügistalve.

Luteri kirik Červonkas
Jēkabpilsi vald Rubene bagasta Kaldabruņa

Festivali Tartu Valgus raames astusid EKKÜ liikmed üles mitmel personaal- ja grupinäitusel:

Birgit Pählapuu näitus Kärbeste mäss” Tartu Botaanikaaias

Grupinäitus “Lendumine” Botaanikaaia Talveaias –  Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Sofi Aršas

Grupinäitus “Päritud valgus” galeriis Pallas – Rait Prääts

Eili Soon ja Elo Sein
TRIACA
Disaini-ja Arhitektuurigaleriis
11 – 23.11.2024

TRIACA – klaasipuhumise jõud. See on kui vaimne ja emotsionaalne vastumürk kaasaegse maailma väljakutsete ja rõhuvate olukordade vastu. Klaas on siin rohkem kui materjal; see on meedium, mille kaudu väljenduvad inimlikud unistused, võitlused ja lepitused. Iga objekt on justkui sümbol teekonnast ja tasakaalu leidmisest. Näitus kutsub külastajaid leidma oma “Triaca” seda ühte tegevust või hetke, mis puhastab hinge ja toob tagasi iseendani. Näitus tuletab meelde, et igal inimesel on võimalus luua oma vastumürk, mis aitab tal püsida enda keskmes

Eesti Kunstiakadeemia 110.sünnipäeval 8.11.2024 leidis aset raamatuesitlus, milles oma värskelt valminud raamatut esitles Eve Koha.

Eve Koha raamat „Klaasimaal – valgusega maalimine“ esitab ülevaate klaasimaali ajaloost ja selle meetoditest. Klaasimaali meetodid, materjalid ja põletusahjud on aja jooksul teinud läbi suure arengu. Eve Koha raamat on eelkõige mõeldud õppematerjaliks, aga sobib tutvumiseks kõigile teistelegi, kes soovivad klaasimaaliga lähemalt tutvuda.

Autor ütleb:
Kirjutasin selle raamatu oma õpilaste tungival soovil, sest klaasimaali tehnoloogiast on suhtelisest vähe tõsiseltvõetavat kirjandust leida. Eesti keeles ei ole seda üldse. Materjali olen kogunud pikki aastaid ja käsikirjaliselt jaganud seda klaasimaalitundides, mida olen EKA klaasiosakonnas pikalt õpetanud.

Raamatu koostamise põhimõtted olid täiesti subjektiivsed. Ajalugu käsitlesin väga lühidalt ja autorite valik oli ka täiesti subjektiivne. Oluliseks pidasin, et autorid oleks toonud midagi erilist ja uut klaasimaali. Lisasin maailma klaasimaaliajaloo ossa kronoloogiliselt omal vabal valikul eesti autoreid ja klaasimaale ning kasutasin kujunduses rohkelt detaile.Teoste suurendatud detaile olen kasutanud meelega, et klaasimaali tehnlisi võtteid paremini nähtavale tuua.

Eriline on ajalooosa selle poolest, et on käsitletud koos maalimist anumatele ja klaasimaali tahvelklaasil, sest ajaloos on need olnud sageli eraldi töökodades, kuid on ka kokkupuute kohti, kus maalija maalis nii anumaid kui tahvelklaasi.

Tähelepanu on raamatus koondunud tehnoloogiale ja erinevatele maalimisviisidele. Selleks on kasutatud nii tõlkematerjali kui ka suures osas ülestähendatud oma enda kogemusi.
Loomulikult vääriks eesti ajalooline klaasimaal eraldi põhjalikku käsitlemist ja analüüsimist ka kunstiajaoolaste poolt.

Raamat on mõeldud kasutamiseks klaasiosakonnas, aga muidugi võivad seda kasutada kõik asjast huvitatud.
Raamat valmis tänu EKA klaasiosakonnale, EKA kirjastusele ja Eesti Kultuurkapitalile.
Raamatut saab osta EKA raamatukogust.

Autor ja koostaja: Eve Koha
Toimetaja ja illustraator: Kai Kiudsoo-Värv
Kujundaja: Anneliis Aunapuu
Keeletoimetaja: Triin Truuvert
Tehniline toimetaja: Heige Peets
Trükk: GRANO

152 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakond, 2024