VIDEVIKUTSOONIS
Klaasinstallatsioonid, heli, valgus, liikumine.
Valgusele pühendatud näitus VANA-VÕROMAA KULTUURIKOJAS aasta kõige pimedamal ajal
6.12.2024 – 2.02.2025
Kunstnikud: Sofi Aršas, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna
Külalisena: Erki Kannus
Videvikutsoon on ookeanides pindmise veekihi ja süvaveekihi (pimedusetsooni) vahel asuv ala, mis ulatub 200 meetrist kuni 1000 meetrini.
Selles sügavuses on päikesevalgus väga nõrk ja tsoonisisesed temperatuurimuutused suurimad.
Videvikutsoon on külm ja selle valgus hämar, kuid bioluminestsentssähvatustega – elusorganismide poolt tekitatud valgusega. Piirkond kubiseb elust – tõenäoliselt on videvikutsooni biomass suurem kui kogu ülejäänud ookeanitsoonides kokku.
Videvikutsooni kummastavat vahepealsust saab tuua ka meie nähtavasse kaasaegsesse maailma – küsimused, otsused ja arusaamised et kas mingi isik, nähtus, emotsioon, vms. on must või valge, hea või halb, õige või vale ei leiagi tihti muud lahendust kui paigutumist videvikutsooni salapärasesse kooslusesse.
Kõiki näitusel osalevaid kunstnikke ühendab lisaks materjali peenkasutusele ka kirg valguse ja liikumise vastu. Erinevate meediate kasutamine, klaasist ja valgusest tõukuv installatiivsus on see, mis meid ühendab.
Erinevused ilmnevad teemades ja kujutamise viisis – Sofi Aršase puhul on oluline tema töödes peituv isiklik läbielamine, isiklik täpne tunnetus, millele sekundeerib pisut kaootiline ja vaba loomeprotsess leidmaks õiget väljendusmeetodit.
Kairi Orgusaare jõulised skulpturaalsed vormid muutuvad valguse lisandudes hõrkudeks, isegi poeetilisteks mõtteavaldusteks.
Kati Kerstna loodusest ja keskkonnast rääkivates töödes peitub kontrast läbipaistva, hapra materjali ja robotliku vormikeele vahel.
Külalisesineja Erki Kannuse installatsioon “Õhtune lüps” toob kauge nostalgiahõngu kaasaegsesse konteksti.
Näitusel eksponeerime nii videvikutsooni hämarust kui rikkalikkust.
Kõike võib juhtuda. Kõik on olemas.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Kati Kerstna
katikerstna.ee