Kersti Vaks “Meri ja loodus” Vabaduse galeriis

Klaasikunstnik Kersti Vaks on kogu elu armastanud katsetada. Näitusel “Meri ja loodus” Tallinnas Vabaduse galeriis on eksponeeritud nii värskelt klaasiahjust tulnud teosed kui ka 40 aastat tagasi valminud klaasvormid.
“Hülgepoja portree”, “Millimallikas”, “Tõotab tormi” ja “Laevahukk” – Kersti Vaks on meretemaatikat avanud näitusel eri nurkade alt.

Vaks ütles “Aktuaalse kaamera” kultuuriuudistele, et kasutab põhiliselt puhumistehnikat, aga armastab uusi tehnilisi lahendusi välja mõelda.

Väljapaneku kõige varajasemad teosed tegi Kersti Vaks 1976. aastal ja viimane valmis alles mõned nädalad tagasi. Näitus Vabaduse galeriis on avatud uue aasta alguseni.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10209604462326157&set=pcb.1751337021857067&type=3&theater
http://kultuur.err.ee/v/kunst/dcbd7a0d-fce8-4922-ba61-259f5f9da20a/vabaduses-naeb-kersti-vaksi-klaasikunsti

Rahvusvaheline klaasikunsti biennaal “2D”

Rahvusvaheline klaasikunsti biennaal
“2D”
klaasist objektid, installatsioonid, skulptuurid, vitraazhid jpm

29.10 – 4.12.2016

2D on juba kolmandat korda toimuv traditsooniline rahvusvaheline klaasikunstinäitus, kus rõhk on lehtklaasi võimaluste ärakasutamisel ja eksponeerimisel.
Seekord eksponeerime eelkõige installatiivset ja suuremõõtmelist klaasikunsti, mis muudab näituse ka rahvusvahelises plaanis väga eriliseks.

Idee sai alguse Vilniusest ja põhikorraldus on olnud Leedu kunstniku Dalia Truskaite poolt, aga juba eelmisel korral kaasati ka teiste riikide kuraatorid Lätist, Eestist ja Soomest ning näitust eksponeeriti nii Leedus, Lätis kui Eestis (Pärnus).
Ka seekord liigub näitus ringi alustame Vilniusest ja sügiseks jõuame Pärnusse. Ja kui varem on näitusel osalenud Balti- ja Põhjamaade kunstnikud, siis seekord on fookus Läänemeremaadel.
Esimene näitus 2D toimus 2012.aastal, siis osales 32 kunstnikku Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja Rootsist.
Töid eksponeeriti tookord Vilniuses ja Klaipedas. Teisel korral – 2014 osales 38 klaasikunstnikku Leedust, Lätist, Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Islandilt ning näitus liikus trajektooril Vilnius Jurbarkas Pärnu Riia. Seekord nagu juba öeldud – on kutsutud Läänemeremaade kunstnikud.
Ka tänavuse näituse ideeks on esitleda kahemõõtmelise lehtklaasi võimalusi, jätkuks ja edasiarenduseks Vilniuse klaasikoolkonna traditsioonidele. Anda lehtklaasile nö. uus elu, leida ja eksponeerida selle erinevaid muutusi ruumis, luues nii kahemõõtmelisi kui kolmemõõtmelisi objekte. Näitusel on esindatud kõikvõimalikud kuum- ja külmtöötlustehnikad.

Veel toimus näitus:
Vilnius, Dailinink sjungos galerija (Artists Association Gallery)
Ðv. Jono gatvs galerija (St. Jono Street Gallery)
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=526152924248811&set=a.526154400915330&type=3&theater

2017 Pilvi Ojamaa näitus „Cloud Gotland“

14. jaanuaril avas eesti klaasikunsti klassik Pilvi Ojamaa Harjumaa Muuseumis Keilas oma näituse „Cloud Gotland“, kus saab näha tema aastatel 1965-1992 tehase „Tarbeklaas“ jaoks kavandatud loomingut.

Näitusel eksponeeritud tarbeklaas pakub äratundmisrõõmu ilmselt paljudele. Seda eelkõige erimõõduliste ja –vormiliste joogiklaaside näol, millest midagi omal ajal peaaegu igas kodus kasutati. Eesti klaasidisaini klassikasse kuuluvad joogiklaaside komplektid „Mi“ 1966 ja „Re“ 1966, konjakiklaasid „Trips Traps Trull“ 1967, veiniklaasid „Juta“ 1971, serviisid „Elle“ 1978 ja „Sandra“ 1987 ning lauanõude komplekt „Adam“ 1990. Niisiis tasub praegugi oma kodune klaasikogu üle vaadata ja näituse abiga saab Pilvi Ojamaa loomingu hulka kuuluvate esemete nimedki teada.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse auliige Pilvi Ojamaa lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1956. aastal ja diplomitööna valmis graveeritud kristallkarikas „Võimlejad“. Tööd alustas noor kunstnik Leningradi Kunstilise Klaasi tehases graveerija ja kunstnikuna. Pärast paariaastast tööstuses töötamise kogemust jätkas Ojamaa tehases „Flora“ ning aastal 1965 sai temast peaaegu kolmekümneks aastaks tehase „Tarbeklaas“ kunstnik-disainer, kes kujundas silmapaistva osa nii tehase toodangust kui ka kogu selleaegse perioodi kohaliku klaasidisaini olemusest.

Tööstustoodangule disainilahenduste väljatöötamise kõrval on Pilvi Ojamaa loonud unikaalseid üksikvorme ja esinenud tarbekunstinäitustel. Graveerimistehnika on kunstnikule jäänud üheks hingelähedasemaks väljendusviisiks ning eesti klaasikunsti tähtteoste hulka kuuluvad vaasid „Vaikus“ 1973, „Lennule“ 1994, „Pääsenud“ 1999, „Laine loomine 2002, „Elaan“ 2006 ja „Lendstart“ 2008.

Miks on Pilvi Ojamaa oma näituse pealkirjaks valinud „Cloud Gotland“, jäägu igaühele endale nuputada.

Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 12. veebruarini 2017.

https://www.facebook.com/Keilalinn/photos/a.10154183742516863.1073742760.178847901862/10154183745066863/?type=3&theater

Meeli Kõiva PARASITE BEACH

allmaaEesti Kaevandusmuuseumis avati 4.08.2016 Meeli Kõiva (Mery Crystal Ra) interaktiivne näitus-meditatsioon „Parasite Beach“.

Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva) näitus on oma olemuselt innovatiivne valgusinstallatsioon kaevanduskäikudes, mis mõtiskleb energiate muutumise ja vahetumise üle, maailmas kasutusel olnud energiaallikatest, uutest energialiikidest　ning energiatest ja sünergiatest inimeste vahel.　Näituse keskpunktiks on inimene, keda tehnoloogilise üliarengu juures maailm aina vähem vajab.

Näituse tehnilise poole looja on Anton Jegorov ja installatsiooni helikujunduse autor helilooja Margo Kõlar.

Näitusel kasutab Mery Crystal Ra nüüdisaegset infotehnoloogiat ja valgusseadistust, samuti video ja valgustehnikat. Kunstnik otsib vastust küsimusele, kas vanade tegevuste hääbumine jätab inimese üksnes maa-alustesse tunnelitesse pimeduse kätte või inimkonna päästab hoopis loovus, mis toob ta taas valguse kätte?

„Tegemist on parasiitpagulase meditatsiooni-residentuuriga, kus ristuvad tegelikkus ja nägemused, mõtted robotite ülemvõimust ja lootus inimeste vahelise sünergia-energiaga tulevikku kujundada“, ütles Mery Crystal Ra näitust korraldavale muuseumi kuraatorile.

Videotelt näeb tema mitmetelt konkurssidelt Euroopas ja Ameerikas　auhindu toonud töid. Mery Crystal Ra on näituse üheks keskseks objektis võtnud ka kaevanduses voolava salajõe. Näitus leiabki aset muuseumi　kahes kaevanduskäigus.

Kunstiinstallatsiooni raames toimub kaks Kunstniku Kõnet, millest esimese peab kunstnik näituse avapäeval Eesti Kaevandusmuuseumis, Kohtla-Nõmmel.

Olete palavalt palutud osa saama ainulaadsest kunstielamusest kuni 1. oktoobrini!

parasite

Eha-Pilvi Jõgi juubelinäitus “Elu lugu”,

jogi1Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avati 7. septembril klaasikunstnik Eha-Pilvi Jõgi näitus “Elu lugu”, millega tähistab kunstnik oma 80. sünnipäeva.
Eha-Pilvi Jõgi on Eesti üks staažikamaid klaasikunstnikke, kes on jätnud Eesti disaini ajalukku olulise jälje. Tema suurim panus eesti klaasikunsti on unikaalne kuumtöötlustehnikas teostatud barokse iseloomuga looming, vahendab Eduard Vilde muuseum.

“Ma läksin instituuti, sest ma tahtsin astuda maali, kuid siis oli just väljas Silvi Raudvee näitus – kui ma nägin Silvi Raudvee klaase, siis ma ütlesin, et ei, klaasil on nii palju võimalusi ja värve,” ütles Eha-Pilvi Jõgi “Aktuaalsele kaamera” ja selgitas, miks ta otsustas ikkagi klaasikunsti kasuks.

Keerulistel 50ndatel aastatel leidsid vähesed ERKI klaasikunsti eriala lõpetanud rakendust kodumaal. Nii suundus ka Eha-Pilvi Jõgi Venemaale Kalinini oblasti klaasitehasesse Krasnõi Mai, kus ta disainis tööstuskunstnikuna 1969-1975 aastail eelkõige tarbenõusid.

Eha-Pilvi Jõgi Venemaal valminud omanäoline kuumtöötlustehnikates looming on olnud tuntud ja hinnatud lopsaka ja ekspressiivse vormikeele poolest. See on olnud eristuv rangelt põhjamaises tarbekunsti raamistikus.

Jõgi on saanud mitmeid tunnustusi nii Eestis kui välismaal. Tema loomingut omavad mitmed muuseumid Eestis ja Venemaal ning erakogud Kanadas ja USA-s.

Juubelinäitusele paneb kunstnik välja läbilõike oma loomingust – on dekoratiiv- ja tööstusvorme, samuti saab näha töid haruldasest klaasist, mis on valminud Krasnõi Mai tehases 70ndatel.

Viimane retrospektiivnäitus toimus 2006. aastal Ardus.

http://kultuur.err.ee/v/kunst/1591db4f-df93-424e-a9fb-47ae21813414/klaasikunstnik-eha-pilvi-jogi-avas-juubelinaituse

Ivo Lill: LIIGVESI Viinistus

lillviinistuNäitus Viinistu Kunstimuuseumi tünngaleriides 4 – 31.august 2016. Avatud iga päev kl 11 – 18.
Klaas: Ivo Lill, kujundaja: Maret Kukkur
Näituse avamine 3.augustil kl 18.
—–

Nii käesolevat näitust, kui Ivo Lille loomingut üldse, on inspireerinud VESI – voolava vee heli, ilu ja dünaamika.
2015. aasta septembris Telliskivi loomelinnakus toimunud näituse „Libavetel“ lavastas Maret Kukkur mahajäetud tööstushoonesse rajatud tehisveekogusse, mis moondus hüljatud industriaalkeskkonnas hõbelevalt tontlikuks libajõeks.
Seekord on näitus rajatud Viinistu avara merevaate ja tünnidesse kängitsetud liigvee kontrastile. Klaasskulptuurid peegelduvad veepinnal ja heidavad roostes seintele varje. Vaataja saab ise madalas vees sumbates muuta „maailmapilti“ ning panna värvilised peegeldused veepinnal tantsima. Lahkudes pinnavirvendus raugeb ning kõik on taas nagu enne.
Näitus on avatud iga päev 11 – 18 ja jääb avatuks 31.augustini.
——-

Vaata panoraami näituselt:

 

VÄLJAK RISTTEEL Arhitektuurimuuseumis

_mg_2744

Piret Ellamaa Foto: Reio Avaste / Arhitekturimuuseum

„Väljak Ristteel“
25.06.-28.08.2016

Klaasikunsti näitusel „Väljak ristteel“ kohtuvad Arhitektuurimuuseumi võlvide all neli kunstnikku Sofi Arsaš, Piret Ellamaa, Rait Prääts ja Kateriin Rikken. Nimetatud kunstnikke ajendab looma sarnane sisemine impulss, mis sunnib isiklikult läbi kogetud ja kohati ka valulisi teemasid käsitlema. Näitusele välja pandud teosed on suures osas kannustatud suhete müsteeriumist, nii inimeste kui ka keskkonna vahel.
Kohtumispaigad nagu kunstlikult loodud platsid, pargid, kohvikud, galeriid või looduslikud maastikualad mängivad paljude inimeste elus olulist rolli. Nende paikade olemus võib kohtumistele avaldada suurt mõju ja muuta märgiliseks. On kohtumisi, mille mõju on tuntav silmapilkselt, kuid on ka selliseid, mille võnked jõuavad kohale palju hiljem. Mõnel kohtumisel on selgesti tajutav mõtteväljade ristumine ning põimumine, millest tekkinud sünergia suunab vaistlikult otsima uusi kokkupuutepunkte.
Nende nelja kunstniku peamiseks väljendusvahendiks on põhiliselt klaas, mis annab lõputult võimalusi oma mitmekülgse olemuse ning erinevate töötlemisviiside poolest.

Kunstnike mõtteid oma töödest ja tegemistest saab kuulata sellelt lingilt: 

Pilte näituse avamiselt

Lisainfo:
Kateriin Rikken
+372 554 8611
kateriirnikken [at] gmail [dot] com

Eesti Arhitektuurimuuseum
Rotermanni Soolaladu
Ahtri 2
Tallinn 10151
Eesti
K–R 11.00 – 18.00
L–P 10.00 – 18.00
E–T Suletud
www.arhitektuurimuuseum.ee

Ivo Lill MAAILMA VEEREKESE PÄÄL

7.juulil 2016 kl 16 avatIveereke Vastseliina linnuse muuseumis klaasikunstnik Ivo Lille näitus MAAILMA VEEREKESE PÄÄL.
Näitust tehes mõtlesin oma heale sõbrale, kaks aastat tagasi lahkunud filmirežissöör Peeter Brambatile, kes pühendas olulise osa oma loomingust Setu kultuurile. Me mõlemad leidsime endale maakodud siin maailma veerekese pääl, üks ühel ja teine teiselpool Piusa jõge.