Remigijus Kriukas

Klaasipuhumine Evald Okase muuseumi õuel on selleks suveks lõppenud. (Kuumemat kui tänavune ei mäleta ka vanema põlvkonna puhujad). Läbivaks ideeks sel aastal oli ühendada klaasi ja luulet. Sümpoosioni tulemused ja tagajärjed on nüüd välja pandud muuseumi ruumides.

Anna Mlasowsky

Eesti luuleklassikas ei ole klaas sugugi tundmatu materjal: toon paar näidet Indrek Hirve loomingust, keda Haapsalusse meelitada seekord ei õnnestunud:

/…Laeruute klirises – neid katki lõikas
Chopini platsilt kostev tremolo…/

/…Hääl tuleb ülalt – lihvijate vile –
teel pihustades raskeid kivikuule;
kuid vesi kanaleis on peegelsile
ja Meister tõstab vaikselt sõrme suule…/

Küll tulid kohale muusikud Tiit Born ja Peep Ojaveski, kes õhkkonnal liiga proosaliseks langeda ei lasknud ning mitu päeva järjest esitasid nii omaloomingut kui igihaljaid viise.
Muusikast innustust saanuina puhusid klaasile hingeõhku sisse Kai Koppel, Viivi-Ann Keerdo, Ivo Lill, Irene Lill, Eve Koha, Katrin Josing, Ülo Josing, Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Kateriin Rikken, Merle Kannus, Erki Kannus, Toomas Riisalu (Eesti), Anna Mlasowsky (Saksamaa), Robert Emeringer ja Zaiga Baiga (Luksemburg), Remigijus Kriukas ja Indre Stulgaite (Leedu), Päivi Kekäläinen (Soome).

Kateriin Rikken ja Anna Mlasowsky

Toomas Riisalu

Lisaks veel üks näide kohapeal improviseeritud klaasipoeesiast (Merle Kannus):

klaasissepa poeg sõi läätsesuppi
tagajärjeks läbipaistetus

Eve Koha

Sümpoosioni-järgne näitus on avatud veel 4. augustini Evald Okase muuseumis, näitusel saab näha Ülo Josingu ja Kati Kerstna fotosid sümpoosionist, lugeda Merle, Erki ja Kaarel Kannuse klaasist inspireeritud luuletusi ja muidugi vaadata klaasi väga erinevates tõlgendustes – suurematest installatsioonidest pisiplastikani, puhutud ja valatud vorme, varjude ja valguste mängu.

Merle Kannus

Vaata ka:
ERR, Kadi Alatalu: Klaasikunstnikud katsetavad Haapsalus uusi tehnikaid
http://uudised.err.ee/index.php?06209331