Eino Mäelt. Foto: ETDM

8.9.1940-30.12.2021

Eesti kunstimaastik on vaesem ühe suurepärase looja võrra. 29. detsembril lahkus meie seast klaasikunstnik ja disainer Eino Mäelt.

Eino Mäelti looming on uhke ja mitmekülgne. Ta on tuntud nii suurejooneliste unikaalteoste ning erakordselt mahuka tööstustoodanguks kavandatud loomingu poolest. 

Mäelti teekond klaasmaastikul algas juba 1958. aastal kui ta noore mehena liitus Tarbeklaasi kollektiiviga töötades seal viis aastat klaasilihvijana ning asus tehase stipendiaadina õppima ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasi erialal Maks Roosma käe all. Peale kooli lõpetamist 1968. aastal jätkas ka Tarbeklaasis juba eksperimentaalpuhumis- ja kujunduskunstnikuna tehase lõpuni 1993. aastal.

Tänu oma oskustele ja kogemustele kujunes Mäeltist tehnoloogiliselt sõltumatu kunstnik, kes suutis juba 1960. aastatel lõpust ise oma loomingulised ideed ka teostada. Mäelti unikaallooming on monumentaalne, tema teosed on valdavalt klaasi kui materjali massiivsust ja plastilisust ning sageli ka selle sisemist struktuuri rõhutavad kujutades sageli põgusaid momente ning mälestusi nagu näiteks Suvised õhtupoolikud Meleskis (1974, ETDM) ja Punased planeedid (1980, ETDM).

Mäelt on mitmete tellimustööde autor. 1983. aastal Tallinna Onkoloogiakeskuse monumentaalne vahesein. Üks tema tuntumaid töid avalikus ruumis on rahvusraamatukogu 5. korrusel paiknev mõtlik ja paratamatust tunnistav teos Teise aega, teise ruumi (1995, ETDM), milleni viib läbi hoone mitme korruse ulatuv sulatatud klaasist paneelide maastik. 

Kindlasti on Mäelt oma loominguga argisel tasandil kõige lähemal Tarbeklaasile kavandatud toodangu kaudu. Varasematest aastatest on tema esimesed tuntumad tooted veekarahvinikomplekt Akva (1974) ja vaas Ama (1975). 1970. aastate teisel poolel töötas ta korduvalt voolava vormiga esteetika ja tehnoloogiaga, mille käigus sündisid komplekt Rock ja vaasid sarjast Aster (mõlemas aastast 1978) ja Ira (1980). 1980. aastatest on ikoonilised jäised vaasid Põhjarannik (1985) ja Kuru (1986), komplekt Kütis (1985). 1980. aastate keskel avanenud tehnoloogilised võimalused lubasid töötada tsentrifugaalmeetodiga, mida kasutades valmisid teiste seas legendaarsed kausisarjad Kaali (1985) ja Kraater ning komplekt Pööris (mõlemad 1990).

Eino Mäelt oli Eesti Kunstnike Liidu ja Klaasikunstnike Ühenduse liige, ta on esinenud isikunäitustega 1969. aastast. Tema teoseid kuulub nii Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Riihimäe klaasimuuseumi kogudesse. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on Mäelti loomingu suurim kollektsioon, mille põhjal valmis 2005. aastal sarjas Klassikud tema loominut tutvustav ulatuslik retrospektiivnäitus. Mäelti looming on eksponeeritud muuseumis nii tarbekunsti kui disaini püsinäitustel. 

Eino Mäelt on liikunud teise ilma ja teise ruumi jäädes meelde suurepärase kunstniku ja võluva inimesena ning püsib meiega jätkuvalt oma erakordse loomingu kaudu. 

Kai Lobjakas