Valga keskväljakul avati 21.07.2026 Maret Sarapu mosaiikteos, mis jääb möödajalutajaid rõõmustama loodetavasti pikaks ajaks.

Maret kirjutab enda teosest nii:
“Valka tulles tahtsin luua mosaiiki, mis kujutaks midagi Valgale olemuslikku, mõtlesin taimedele, mis siinsetes aedades võiksid kasvada. Tahtsin kasutada võimalikult palju olemasolevat jääkmaterjali ning näidata ka materjalis korraga lihtsust ja ilu. Esimestel nädalatel sõitsin palju rattaga ringi, otsides nii teose asukohta kui ka selle sisu. Samal ajal avastasin linna ennast.
Minu esmamulje Valgast oli üllatavalt helge ja rõõmus. Pedeli jõgi, õitsvad aiad pügatud õunapuudega, jah, palju tühje hooneid, aga mõned neist uhked ja ilusad nagu ausambad. Hiljem märkasin ka tühjust, nukrust ja nõutust, mis linnaruumis peituvad, kuid mosaiigi otsustasin luua just selle esimese kohtumise tunde põhjal – hetkest, mil maailm paistis helde.
Selle meeleolu talletasin kahe lühikese luuletusena:

Sirel
Õunapuuõis
Soe tuul künka tagant
Milline vedamine mul
Jälle

Millal
Eufoorias
Viimati ilmast sa
Ratas veereb allamäge
Ise

Mosaiik ongi katse säilitada seda esimest vaimustust – hetke, mil linn avaneb läbi valguse, õite ja liikumise. Teose loomisel on kasutatud vanu keraamilisi plaate, tellise- ja asfaldikilde ning värvilist klaasi.”

Suur tänu Kaarel Narrole installatsiooniabi eest!
Pildi autor Nika Gabiskiria.
Projekti toetasid Eesti Kultuuriministeerium ja KULKA.