23.09.2022 HOP Galeriis
Kärbse sümboolika on pigem kurjakuulutav, kuid sellest hoolimata või just selle tõttu on ta muusaks ka paljudele kirjanikele: vaenu ja verejanu või tüütuse ja vastikuse sümbolina, sümpaatse vestluskaaslasena või kõikenägeva silmana seinal. Pählapuu puhul tähistab kärbes mässu kõige ja kõigi vastu, kuid ka üleskutset teineteise mõistmiseks.
Soojaga tulevad kärbsed välja. Kas see meeldib meile? Ei! Me hakkame nende vastu mässama, hakkame nendega võitlema, sest nad ei meeldi meile. Nad porisevad! Nad maanduvad meie toidu peale! Nad roojavad igale poole! Nad on parasiidid! Nad tuleb hävitada! Kuid kas alati peab kõige vastu mässama? Mis tunne oleks endal, kui iga päev peaksid elama teadmisega, et keegi võib su lihtsalt piitsaga maha lüüa? Provokatsiooni ja mässu temaatikaga tegelev seeria kasutab unest ärganud kärbse kujundit tõstatades küsimuse, kas saaksime kellegi hävitamise asemel ehk rahulikult koos eksisteerida?
Kuigi Pählapuu on eelkõige klaasikunstnik, on tema looming tihedalt läbi põimunud fotograafia ja installatsiooniga. Ka installatiivne “Kärbeste Mäss” koosneb leekpõleti- ja neoontehnikas valminud tiivulistest, kes on asetatud fototaustale, valgele akrüülile. Galerii erinevatele pindadele paigutatuna tekitavad nad kahtlemata pealevalguva ja ahistava tunde: kärbsed on tõusnud üles inimkonna kiuslikkuse vastu, nii et mäss on muutunud kahesuunaliseks. Samas sümboliseerib nende piimjas või läbipaistev toon rahu, kuigi ka valge värv võib alati muutuda. Nii jäetaksegi vaatajale vabad käed hoopis teiste tõlgenduste ja tähenduste nägemiseks, mis ei ole rangelt raamistatud. Igal juhul ärgitab autor vaatama kaugemale enda ninaesisest, arvestama teistega ja väljuma oma isiklikust mugavusstsoonist.
“Kärbeste Mässu” üksikuid töid on varem esitletud muuhulgas nii grupinäitusel Georgias kui ArtVilniuse kunstimessil, kuid mässu teema on Pählapuud inspireerinud varemgi: seerias “Minu Vaikiv Protest” väljendas ta neoonklaasi ja fotomontaaži kombinatsioonis inimloomuse sisemist ja vägivallatut vastuhakku, mõttejõudu, mis võib olla võimsam kui protestimarss tänaval.
Birgit Pählapuu (1981) on omandanud nii magistri- (2016) kui bakalaureusekraadi (2010) Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal, lisaks täiendanud end Praha Kunstide, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (2008) ning omandanud bakalaureusekraadi (2002) ka Estonian Business School’is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Ta on osalenud leekpõletuse meistriklassides ning videograafia, liivsöövituse ja vitraažakende kursustel nii Eestis, Soomes kui Itaalias. Kodu- ja välismaistel näitustel on Pählapuu osalenud alates 2008. aastast, sealjuures ise näituseid korraldanud alates 2017. aastast. 2007. aastal pälvis ta Maks Roosma nimelise loomingulise stipendiumi ja alates 2010. aastast kuulub Eesti Klaasikunstnike Ühendusse. Lisaks oma isiklikule kunstnikukarjäärile on Pählapuu Okapi Galerii üks asutajatest ja eestvedajatest panustades seeläbi ka oma kolleegide loomingu edendamisse ja arendamisse.