Riigi Kinnisvara korraldas aasta alguses konkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuse fuajeesse. Rekordilise 71 kavandi seast võitjaks valitud Tiina Sarapu klaasikunstiteos „Ilm ja maa“ on hoonega samaaegselt valminud.
Ilmakeskuse fuajees asuv kahest kujundist koosnev taies jutustab paeluvalt ilma keerulistest sisemistest mehhanismidest. Alumine, mustast klaasist ristkülik, võiks tähistada maapinda, viidates tahkele, kindlale ja materiaalsele meie keskkonnas. Ülemine vabakujuline osa sümboliseerib kõike dünaamilist ja õhulist, sh pilvi kui ilmastikunähtusi, aga ka virtuaalsetes pilvedes talletatud muutuvat teavet ja teadmisi.
Žürii sõnul mõjub erinevate meediumite ja klaasmaterjalide intrigeeriv kooskasutus värskelt ja pilkupüüdvalt. Ruumi väärikalt esile toovas kunstiteoses on olemas nii põnevat detaili kui ka elegantset üldistust.
Tiina Sarapu on kontseptuaalne klaasikunstnik, kes viimastel aastatel on pälvinud tähelepanu oma installatiivsete teoste ja näitustega. Sarapu on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialal ning aastaid töötanud sealsamas ka õppejõuna. Tema teosed on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning kuuluvad mitmete muuseumide ja erakogude kollektsioonidesse. Sarapule on omistatud Kultuurkapitali aastapreemia, kahel korral Kristjan Raua preemia ning kahel korral ka „Tunnustatud klaasikunstniku“ aunimetus. Alates 2017. aastast tegutseb Tiina Sarapu vabakutselise kunstnikuna, jagades stuudiot oma õe ja hea kolleegi, mitmete protsendikunsti konkursside võitja, Maret Sarapuga.
Valminud klaasikunstiteose kogumaksumus on 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Vaata lähemalt:
https://rkas.ee/…/keskkonnaagentuuri-harku-ilmakeskuse…

6. novembril 2025 avati Tallinnas, Okapi galeriis ,Kai Kiudsoo-Värvi isikunäitus „Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…”, mis uurib inimese sisemist teekonda tõe ja tajude piiril. Näitus jääb avatuks kuni 29. oktoobrini 2025.
„Kuid ka see on teaduslik tõde, et kõige mõõdetava kõrval on määramatu lõpmatus reaalselt olemas. Selle lõpmatuse poole oleme kõik teel”(preester Rein Õunapuu).
See mõte on olnud lähtepunktiks kunstnikule, kelle näitus „ Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…” uurib inimese sisemist rännakut. Näitus käsitleb tõde mitte kui kindlat sihtpunkti, vaid kui liikumist ja protsessi.
Kai Kiudsoo-Värv esitleb galeriiruumis valgusküllast klaasigraafikat, milles on põnevalt kombineeritud klaasimaal ja peenetundeline reljeefne joon klaasil.

„ Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…” ei anna vaatajale lõplikke vastuseid, vaid kutsub teda kogema olemise avarust ja märkama neid hapraid hetki, mil inimesele antakse armu hingata koos määramatu lõpmatusega.

Okapi galerii, Niguliste 2, Tallinn
Näitus on avatud 6.10 – 29.10. 2025
K-R kl 12.00 – 18.00
L kl 12.00 – 16.00
Näituse plakat: Kaia Rähn
Fotod: Sille Riive
Autor tänab südamest: Sume Elisabeth Värv, Indrek Värv, Tiina Sarapu, Maret Sarapu, Birgit Pählapuu, Kultuurkapital

Katariina käigus avati 22.oktoobril uus klaasigalerii Katariina Klaas. Perenaine Kati Kerstna tervitas kohaletulnuid ja kutsub klaasikunstnikke oma töid galeriisse müügiks tooma. Samal pinnal aastakümneid tegutsenud klaasistuudio asutajad Kai Koppel ja Viivi-Ann Keerdo andsid pidulikult üle majavõtmed ning head soovid alustavale galeristile. Soovime ka EKKÜ poolt Katile edukat ettevõtmist!

Kairi Orgusaar osaleb Veneetsia klaasinädala programmi raames toimuval grupinäitusel The Venice Glass Week HUB Palazzo Loredan’is installatsiooniga “Harmoonia valem.”

Juba üheksas omataoline klaasikunsti festival leiab aset Veneetsia, Murano ja Mestre näitusesaalides  13-21.09.2025. Üle 300 kunstniku igast maailma nurgast esitleb oma teoseid 130 erinevas näitusepaigas; lisaks personaal- ja grupinäitustele toimuvad erinevad töötoad ja konverentsid,

Lisainfo: www.theveniceglassweek.com

Foto: Mati Hiis

Ivo Lille fondi klaasskulptuuride konkursi näitus Viinistu Kunstimuuseumis on tänaseks lõppenud. Näituse jooksul oli publikul võimalus hääletada oma lemmiku poolt. Hääletuse võitis kaaluka häälteenamusega Kateriin Rikkeni töö “Mõeldes ja tuginedes I-le”.

Õnnitleme võitjat ning ka teisele ja kolmandale kohale tulnud Kairi Orgusaart ja Eve Koha!

Foto: Mati Hiis

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivo Lille fond on loodud klaasikunstnik Ivo Lille (1953–2019) mälestuse jäädvustamiseks ning skulpturaalse klaasi loojate toetamiseks.

Ivo Lill oli üks hinnatumaid ja rahvusvaheliselt tunnustatumaid Eesti klaasikunstnikke. Ta lõi külmtöötlustehnikates valminud klaasskulptuure ja installatsioone, mida iseloomustab optiliselt särav, salapärane ja erakordselt tundlik vormikeel. Tema looming on märkimisväärselt töö- ja materjalimahukas ning peegeldab sügavat pühendumust klaasikunsti kui iseseisva kunstimeediumi arendamisele. Tema personaalnäitus „Liigvesi“ toimus Viinistu Tünnigaleriis 2007. aastal. Selle mälestuse jätkuna saab ka käesoleval näitusel konkursiväliselt näha üht Ivo Lille originaalteost.

Konkursi vastu oli suur huvi ning žürii tegi valiku paljude tugevate tööde seast. Tünnigalerii näitusel eksponeeritakse žürii poolt välja valitud nominentide klaasskulptuure.
Nominentideks osutusid:
Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Iohan Figueroa, Emma Haase, Andra Jõgis, Elle Kannike, Erki Kannus, Kati Kerstna, Eve Koha, Kairi Orgussaar, Anne-Liis Leht, Sandra Prami, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Yulia Vakina, Ilo Vill ja Kai Kiudsoo-Värv.

Konkursi võitja kuulutati välja näituse avamisel 2. augustil 2025 Viinistu Kunstimuuseumis. Preemia pälvis Piret Ellamaa teosega “Värav: Ida ja Lääs”.

Klaasi ja graafika näitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 27.04 – 24.06.25

Toimuvad läbirääkimised kahe esmapilgul erineva kunstiliigi vahel. Üks paistab läbi ja teine enamasti mitte. Oma teostega on klaasikunstnikud ja graafikud sellel näitusel mõnedel juhtudel ka üksteise aladele tunginud. Siin, nagu selgub, on olemas ka ühisosa: klaas ja graafika protsess ei allu alati autori tahtele või teeb seda ettearvamatul viisil. Teos kohtub oma autoriga esmakordselt, tulles ahjust, happevannist, trükipressi alt või mujalt, kus keemia ja füüsika on tihti inimesest suurem. Ka inimeste maailmas on mõistmise saavutamine küllaltki keerukas stiihia.
Situatsioonid, millega kunstnik elus kokku puutub, on samuti sageli kontrollimatud.Kõik see kaos korrastub ja loksub oma piiridesse Uue Kunsti Muuseumi 1. korruse näitusesaalis.Näitus jätkab mõtteliselt ja vormiliselt 2024 ARS projektiruumis aset leidnud esimest ühisüritust “Kujuta.”
Osalevad:
Sofi Aršas, Sirje Eelma, Maria Erikson, Riho Hütt, Anu Juurak, Erki Kannus, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Eve Koha, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Kerttu Rannik, Lembe Ruben, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Eili Soon, Helen Tago, Andres Tali, Mirjam Varik, Kai Kiudsoo-Värv, Vello Vinn.
Kuraatorid: Merle Kannus, Lembe Ruben.
Näituse kujundus: Merle Kannus
Graafiline disain: Lembe Ruben
Valgustus: Kati Kerstna

Täname: Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus, Uue Kunsti Muuseum, Eesti Klaasikunstnike Ühendus, Eesti Vabagraafikute Ühendus.

Reedel, 7. märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Sirje Eelma ja Rait Präätsi ühisnäitus „Ühes majas 16./50”.

Näitus sündis kunstnike soovist jätkata ühisnäituste sarja, omal moel tähistada kooselu ümmargust tähtpäeva, eksponeerida uuemaid töid, tuvastada koosluse ühisosa ning kinnitada jätkuvat loomepotentsiaali. Näitusel on eksponeeritud põhiliselt viimaste aastate looming, aga viiteid võib leida ka varasematele kihtidele.

Sirje Eelma ja Rait Prääts on elanud ühes majas 50 aastat. Sama kaua on paar aktiivselt olnud tegev ka kunstimaastikul – Sirje graafikuna, Rait algul peamiselt vitraažikunstnikuna, hiljem liikudes järjest enam skulptuuri suunas. Alates aastast 1999 on nad teinud Eestis ja Soomes kokku 15 ühisnäitust nimega „Ühes majas“. Iga näitus on kokku pandud vastavalt ajale ja kohale ning tervikut on alati aidanud koos hoida asjaolu, et autorid ei konkureeri omavahel ei tehnika ega ruumi osas. Viimasest ühisnäitusest on möödunud 10 aastat.

„Tartu Kunstimajas toimuva näituse ühisosaks on mõtisklus aja kulgemisest. Sealt leiab viiteid minevikule ja kivide-kivististe kaudu ka tulevikule. Me mõlemad esineme näitusel küll oma teemade ja väljakujunenud käekirjaga, kuid välja joonistuvad ka meie läbipõimunud elud ja aeg oma erinevates kihistustes,“ selgitavad kunstnikud.

Sirje Eelma (s 1950) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi moekunstnikuna. Ta töötas aastatel 1975–1983 Tallinnfilmis kostüümikunstnikuna ning seejärel vabakutselisena. Eelma on Kunstnike Liidu liige alates 1983. aastast ja on näitustel esinenud alates 1970. aastate keskpaigast. Näitustel on ta üles astunud nii kodu- kui ka välismaal, personaal- ja ühisnäitustel. Eelma on mitmel korral pälvinud preemiaid rahvusvahelistel graafika ülevaatenäitustel, seda nii Jaapanis, Lõuna-Koreas, Lätis jne.

Rait Prääts (s 1952) õppis aastatel 1970–1975 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Näitustel osaleb ta alates 1975. aastast ning on alates 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Aastatel 1993–2003 töötas ta Eesti Kunstiakadeemias dotsendina ja aastatel 1995–2008 korraldas ta festivali KUNSTISUVI. Alates 2003. aastast on ta vabakutseline kunstnik.

Graafiline disain: Laura Prääts ja Ülar Linnuste (Joonstuudio)
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

Olete oodatud Kairi Orgusaare isikunäituse HARMOONIA VALEM avamisele reedel 7. märtsil kell 17.00 Tartu Kunstimaja väikesesse saali.

“ Kui maailm oleks täiuslik, puuduks kunstil mõte – inimene ei otsiks sel juhul harmooniat, vaid lihtsalt elaks selles.”
/ Andrei Tarkovski /

Autor ütleb:
“Katsun leida harmoonia valemit, luues maailma kummalistest fantastilistest olenditest, kes kiiguvad valgusvihkudes, heidavad varje ja peegeldusi. Nende olendite ainsaks võimaluseks oma emotsioone väljendada on värvide keel – rõõm, valu või erutus projitseeruvad värvidena nende nahapinnal. Kuna kujutamise materjaliks on klaas, on olendid kohati läbipaistvad, justkui oleksid nad vee all või poolenisti ebamateriaalsed – võib-olla jõudnud siia Lemuurialt, kadunud mandrilt.”

Kairi Orgusaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala (1995), aastal 2002 omandas ta magistrikraadi klaasikunstis. 1996. aastast alates on ta osalenud näitustel erinevates galeriides ja muuseumites Eestis ja kaugemal. Orgusaar on kolmel korral pälvinud Eesti Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia. Tema töid leidub Ernsting Stiftung Alter of Herdingi klaasikogus Saksamaal, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus ning mitmetes erakogudes. Alates 2002. aastast tegutseb Orgusaar oma klaasistuudios OÜ Kunivorm, aastast 2010 on ta Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse asutaja ja juhatuse liige.

Kairi Orgusaar on kunstnik, kelle peamised väljendusvahendid on maal ja klaas. Tema jõulised skulpturaalsed klaasvormid ja installatsioonid muutuvad valguse lisandudes hõrkudeks, isegi poeetilisteks mõtteavaldusteks. Teda köidavad enam igavikulised või isiklikud teemad, aga vahel ka lihtsalt mäng ja fantaasimaailm. Üheks läbivaks teemaks on keskkond: selle mõju inimesele ja vastupidi. Harmoonia ja disharmoonia, kõike siduvad ja mõjutavad seosed.

Näituse kujundus ja graafiline disain: Kati Kerstna
Tänusõnad näituse toetajatele ja abilistele:
Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp, Tartu Kunstimaja, Merle Kannus, Herbert Orgusaar ja Tiina Kõrtsini