Kateriin Rikkeni projekt SÕÕM on leidnud endale uue koha Telliskivi Loomelinnaku Konteiner Galeriis. 8.detsembril avatud n’itus jääb üles 

Klaasikunstnik Kateriin Rikkeni isikunäituse „Sõõm“ lähtepunktiks oli soov võtta paus, vaadelda tehtut ja mõtiskleda, kuhu edasi liikuda. Kunstniku hinge oli pugenud vastandlikke tundeid ning loomerõõm hakkas hääbuma. „Shoshin“ on Jaapani zen-budismi kontseptsioon läheneda asjadele algaja/alustaja mõtteviisiga. „Kui Su pea on tühi, on ta avatud kõigele,“ on öelnud Shunryu Suzuki. Nii tõstiski kunstnik oma senise praktika hetkeks kõrvale ning vajutas „restart“ nupule, et kogeda loomistahet loomistahte eesmärgil.
Näitusel on väljas installatsioon, kus on kasutatud 63 rohelist värvi klaaspudelit, mis on kokku kogutud prügimäelt, Klubi Hall prügikastist, Frenchy Bistroost ja tuttavatelt. Pudelid on purustatud spetsiaalsel meetodil, et killud ei oleks liiga teravad ning oleks võimalikult sarnase suuruse ja kujuga. Põhivormideks on kasutatud leidmaterjale pappkastide ja -torude, katkiste jalgpallide jm näol. Tehnikaks on liimimine.
Kunstnik on näituse kohta öelnud: “Idee ei tõukunud soovist anda materjalidele uus elu. Oli soov mängida piirideta, tunda end vabalt, lõbusalt ja loovalt, olla hetkes, nautida, võtta sõõmu vabaduse tundelt. Mõtete jada sai alguse klaasist, kuid on arenenud omasoodu täiesti uudsel viisil kui senises praktikas.“

Kateriin Rikken (1983) on Eesti klaasikunstnik. Õppinud klaasikunsti osakonnas Eesti Kunstiakadeemias (BA 2005, MA 2023) ja klaasi disaini Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia arhitektuuri-, disaini- ja konserveerimiskooli (The Royal Danish Academy of Fine Arts Schools of Architecture, Design and Conservation in Denmark), klaasikunsti osakonnas Taanis, Bornholmi saar (BA 2010). Ta on töötanud Rootsi, Taani ja Norra klaasistuudiotes ning aastast 2010 omanimelises klaasistuudios. Kateriin on aktiivselt osalenud ka näituste kureerimises ja õpetab klaasipuhumist Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. On osalenud rohkelt nii kohalikel, kui rahvusvahelistel näitustel, tema töid leidub era- ja muuseumikogudes Eestis ning Taanis.
Instagram: kateriinrikkenglass

Neljapäeval, 4. detsembril kell 18 avatai OKAPI galeriis Elle Kannikese isikunäitus „Polüloog: pidupäev“. Näitus jääb avatuks 10. jaanuarini (vahemikus 22.12-4.01 galerii puhkab).

Näitus „Polüloog: Pidupäev“ uurib, milline võiks olla inimesekesksuse-järgsel ajastul looja roll loomises ja töös materjaliga.
Elle Kannikest lummab K (ta omistab klaasile tegelaskuju nime K), materjali ettearvamatu käitumine mõjub kui päästik ja kutsub ta mängule. See mäng ei ole kindlate reeglitega male, see mäng astub reeglitest üle ja rutiinidest välja – materjalist mängukaaslane tõukab inimest kõigutama perspektiive ja avastama uut horisonti. K on agentne partner.
Koosloome agentse materjaliga eeldab, et kunstnik on materjaliga vahetult seotud ja materjalist kui loomekaaslasest sõltuv. Nii inimkunstnik kui materjalkunstnik viibivad koos ülesköetud adrenaliiniseisundis ootel. Nad kumbki ei tea, kuidas täpselt kõik juhtuma hakkab ja kuidas avatud potentsiaalide hõrk hetk, kus nad kokku puutuvad, lahti rulluma asub. Elle Kannikese loomepraktika on kollektiivne looming, kus kunstnik ja K (ning teised kaasarääkijad) on polüloogis kaasautoritena oma loomejõud ühendanud.

Fotod: Temuri Hvingija

Näituse lahtiolekuajad: 5. – 20.12.2025 ja 7.-10.01.2026 K-R 12 – 18, L 12-16
Kahel laupäeval, 20. detsembril ja 10. jaanuaril viibib kunstnik galeriis. Sel ajal on kõik oodatud kohapeale vestlema ning näituse kohta täiendavaid küsimusi esitama.

CV
Elle Kannike (s 1980) on Tallinnas elav ja töötav klaasi- ja mosaiigikunstnik. Teda intrigeerib küsimus, kuidas peab kunstnik ennast ümber mõtestama uues post-antropotsentrilises maailmas. 2024. aastal lõpetas Kannike Eesti kunstiakadeemias magistriastmes disaini ja rakenduskunsti eriala (cum laude), kus tema praktika keskmes oli klaasi agentsuse ja koosloome võimaluste uurimine. Ta on rahvusvahelise kaasaegsete mosaiigikunstnike assotsiatsiooni AIMC liige, samuti kuulub ta Eesti klaasikunstnike ühendusse.

Riigi Kinnisvara korraldas aasta alguses konkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuse fuajeesse. Rekordilise 71 kavandi seast võitjaks valitud Tiina Sarapu klaasikunstiteos „Ilm ja maa“ on hoonega samaaegselt valminud.
Ilmakeskuse fuajees asuv kahest kujundist koosnev taies jutustab paeluvalt ilma keerulistest sisemistest mehhanismidest. Alumine, mustast klaasist ristkülik, võiks tähistada maapinda, viidates tahkele, kindlale ja materiaalsele meie keskkonnas. Ülemine vabakujuline osa sümboliseerib kõike dünaamilist ja õhulist, sh pilvi kui ilmastikunähtusi, aga ka virtuaalsetes pilvedes talletatud muutuvat teavet ja teadmisi.
Žürii sõnul mõjub erinevate meediumite ja klaasmaterjalide intrigeeriv kooskasutus värskelt ja pilkupüüdvalt. Ruumi väärikalt esile toovas kunstiteoses on olemas nii põnevat detaili kui ka elegantset üldistust.
Tiina Sarapu on kontseptuaalne klaasikunstnik, kes viimastel aastatel on pälvinud tähelepanu oma installatiivsete teoste ja näitustega. Sarapu on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialal ning aastaid töötanud sealsamas ka õppejõuna. Tema teosed on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning kuuluvad mitmete muuseumide ja erakogude kollektsioonidesse. Sarapule on omistatud Kultuurkapitali aastapreemia, kahel korral Kristjan Raua preemia ning kahel korral ka „Tunnustatud klaasikunstniku“ aunimetus. Alates 2017. aastast tegutseb Tiina Sarapu vabakutselise kunstnikuna, jagades stuudiot oma õe ja hea kolleegi, mitmete protsendikunsti konkursside võitja, Maret Sarapuga.
Valminud klaasikunstiteose kogumaksumus on 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Vaata lähemalt:
https://rkas.ee/…/keskkonnaagentuuri-harku-ilmakeskuse…

6. novembril 2025 avati Tallinnas, Okapi galeriis ,Kai Kiudsoo-Värvi isikunäitus „Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…”, mis uurib inimese sisemist teekonda tõe ja tajude piiril. Näitus jääb avatuks kuni 29. oktoobrini 2025.
„Kuid ka see on teaduslik tõde, et kõige mõõdetava kõrval on määramatu lõpmatus reaalselt olemas. Selle lõpmatuse poole oleme kõik teel”(preester Rein Õunapuu).
See mõte on olnud lähtepunktiks kunstnikule, kelle näitus „ Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…” uurib inimese sisemist rännakut. Näitus käsitleb tõde mitte kui kindlat sihtpunkti, vaid kui liikumist ja protsessi.
Kai Kiudsoo-Värv esitleb galeriiruumis valgusküllast klaasigraafikat, milles on põnevalt kombineeritud klaasimaal ja peenetundeline reljeefne joon klaasil.

„ Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…” ei anna vaatajale lõplikke vastuseid, vaid kutsub teda kogema olemise avarust ja märkama neid hapraid hetki, mil inimesele antakse armu hingata koos määramatu lõpmatusega.

Okapi galerii, Niguliste 2, Tallinn
Näitus on avatud 6.10 – 29.10. 2025
K-R kl 12.00 – 18.00
L kl 12.00 – 16.00
Näituse plakat: Kaia Rähn
Fotod: Sille Riive
Autor tänab südamest: Sume Elisabeth Värv, Indrek Värv, Tiina Sarapu, Maret Sarapu, Birgit Pählapuu, Kultuurkapital

Katariina käigus avati 22.oktoobril uus klaasigalerii Katariina Klaas. Perenaine Kati Kerstna tervitas kohaletulnuid ja kutsub klaasikunstnikke oma töid galeriisse müügiks tooma. Samal pinnal aastakümneid tegutsenud klaasistuudio asutajad Kai Koppel ja Viivi-Ann Keerdo andsid pidulikult üle majavõtmed ning head soovid alustavale galeristile. Soovime ka EKKÜ poolt Katile edukat ettevõtmist!

Kairi Orgusaar osaleb Veneetsia klaasinädala programmi raames toimuval grupinäitusel The Venice Glass Week HUB Palazzo Loredan’is installatsiooniga “Harmoonia valem.”

Juba üheksas omataoline klaasikunsti festival leiab aset Veneetsia, Murano ja Mestre näitusesaalides  13-21.09.2025. Üle 300 kunstniku igast maailma nurgast esitleb oma teoseid 130 erinevas näitusepaigas; lisaks personaal- ja grupinäitustele toimuvad erinevad töötoad ja konverentsid,

Lisainfo: www.theveniceglassweek.com

Foto: Mati Hiis

Ivo Lille fondi klaasskulptuuride konkursi näitus Viinistu Kunstimuuseumis on tänaseks lõppenud. Näituse jooksul oli publikul võimalus hääletada oma lemmiku poolt. Hääletuse võitis kaaluka häälteenamusega Kateriin Rikkeni töö “Mõeldes ja tuginedes I-le”.

Õnnitleme võitjat ning ka teisele ja kolmandale kohale tulnud Kairi Orgusaart ja Eve Koha!

Foto: Mati Hiis

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivo Lille fond on loodud klaasikunstnik Ivo Lille (1953–2019) mälestuse jäädvustamiseks ning skulpturaalse klaasi loojate toetamiseks.

Ivo Lill oli üks hinnatumaid ja rahvusvaheliselt tunnustatumaid Eesti klaasikunstnikke. Ta lõi külmtöötlustehnikates valminud klaasskulptuure ja installatsioone, mida iseloomustab optiliselt särav, salapärane ja erakordselt tundlik vormikeel. Tema looming on märkimisväärselt töö- ja materjalimahukas ning peegeldab sügavat pühendumust klaasikunsti kui iseseisva kunstimeediumi arendamisele. Tema personaalnäitus „Liigvesi“ toimus Viinistu Tünnigaleriis 2007. aastal. Selle mälestuse jätkuna saab ka käesoleval näitusel konkursiväliselt näha üht Ivo Lille originaalteost.

Konkursi vastu oli suur huvi ning žürii tegi valiku paljude tugevate tööde seast. Tünnigalerii näitusel eksponeeritakse žürii poolt välja valitud nominentide klaasskulptuure.
Nominentideks osutusid:
Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Iohan Figueroa, Emma Haase, Andra Jõgis, Elle Kannike, Erki Kannus, Kati Kerstna, Eve Koha, Kairi Orgussaar, Anne-Liis Leht, Sandra Prami, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Yulia Vakina, Ilo Vill ja Kai Kiudsoo-Värv.

Konkursi võitja kuulutati välja näituse avamisel 2. augustil 2025 Viinistu Kunstimuuseumis. Preemia pälvis Piret Ellamaa teosega “Värav: Ida ja Lääs”.

Klaasi ja graafika näitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 27.04 – 24.06.25

Toimuvad läbirääkimised kahe esmapilgul erineva kunstiliigi vahel. Üks paistab läbi ja teine enamasti mitte. Oma teostega on klaasikunstnikud ja graafikud sellel näitusel mõnedel juhtudel ka üksteise aladele tunginud. Siin, nagu selgub, on olemas ka ühisosa: klaas ja graafika protsess ei allu alati autori tahtele või teeb seda ettearvamatul viisil. Teos kohtub oma autoriga esmakordselt, tulles ahjust, happevannist, trükipressi alt või mujalt, kus keemia ja füüsika on tihti inimesest suurem. Ka inimeste maailmas on mõistmise saavutamine küllaltki keerukas stiihia.
Situatsioonid, millega kunstnik elus kokku puutub, on samuti sageli kontrollimatud.Kõik see kaos korrastub ja loksub oma piiridesse Uue Kunsti Muuseumi 1. korruse näitusesaalis.Näitus jätkab mõtteliselt ja vormiliselt 2024 ARS projektiruumis aset leidnud esimest ühisüritust “Kujuta.”
Osalevad:
Sofi Aršas, Sirje Eelma, Maria Erikson, Riho Hütt, Anu Juurak, Erki Kannus, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Eve Koha, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Kerttu Rannik, Lembe Ruben, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Eili Soon, Helen Tago, Andres Tali, Mirjam Varik, Kai Kiudsoo-Värv, Vello Vinn.
Kuraatorid: Merle Kannus, Lembe Ruben.
Näituse kujundus: Merle Kannus
Graafiline disain: Lembe Ruben
Valgustus: Kati Kerstna

Täname: Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus, Uue Kunsti Muuseum, Eesti Klaasikunstnike Ühendus, Eesti Vabagraafikute Ühendus.