Kes minevikku ei m\u00e4leta….<\/p>\n
Sellel suvel toimus Meleskis klaasiajaloo koha pealt t\u00e4htis p\u00e4ev. 23. juulil avati kohaliku klaasivabriku esimese sulatuse 210. aastap\u00e4eva puhul m\u00e4lestuskivi. Peale kivi avamist klaasivabriku hoone juures, avati ka klaasimuuseum – erakogu, kus on v\u00e4lja pandud Meleski vabriku ajalugu ja t\u00f6id tutvustav kollektsioon. \u00dcritus l\u00f5ppes klaasipuhumisega, kus puhumist\u00f6\u00f6d demonstreeris klaasimeister Ants Leinberg J\u00e4rvamaalt, Karinu klaasikojast.
\nTeadaolev esimene klaasikoda Eestis rajati 1628. a. Hiiumaal, K\u00f5rgesaare m\u00f5isas. Mandri Eesti esimesed klaasikojad olid Piirsalu 1740 – 1790 (Harju maakonnas), Gorodjonka 1764 – 1771 (Narva j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldal) ja Laashoone 1764 (P\u00f5ltsamaa j\u00f5e \u00e4\u00e4res, Kolga-Jaani vallas). Laashoones toodeti peamiselt erinevat liiki pudeleid ja purke, kuid ka majapidamistarbeid – rohelisest klaasist kausse ja kruuse, iluasju ning t\u00f5ldadele aknaklaasi.
\nKlaasikojad olid kuni 19. sajandini r\u00e4ndkojad, mis liikusid oma suure metsa tarbimise vajaduse t\u00f5ttu taanduvale metsale j\u00e4rele. Seep\u00e4rast oligi \u00fche klaasikoja keskmine eluiga umbes 10 aastat. Tol ajal oli lihtsam mets \u00fcmber klaasikoja \u00e4ra p\u00f5letada ja rajada uus koda uude metsarikkasse paika, kui trantsportida puid kaugemalt kohale. Puitu vajati aga kahel p\u00f5hjusel. Esiteks: klaasikeetmise p\u00f5hikomponentideks on liiv, lubjakivi ja sooda. 200 aastat tagasi kasutati sooda asemel potast. Potase tootmiseks kasutati aga lehtpuutuhka, millest potas eraldati keetmise teel. Teiseks oli k\u00fctmisega vaja saavutada vastav temperatuur, et segu sulaks ja klaasiks keeks. Klaasi keemistemperatuur on aga 1450 – 1500 kraadi.
\n18. sajandi 60-ndate aastate keskpaigast kuni 90-ndate aastate alguseni toimus Eesti klaasit\u00f6\u00f6stuse silmatorkav elavnemine. Nende 25 aasta jooksul rajati 8 klaasikoda, neist 7 P\u00f5ltsamaa, V\u00f5rtsj\u00e4rve ja Emaj\u00f5e vahel, umbes kolmek\u00fcmne kilomeetrise raadiusega.
\n18. sajandi l\u00f5pul, aastail 1792 \u20131795 rajati V\u00f5isiku m\u00f5isa maadele (praeguse Kolga-Jaani valla) Eesti suurim t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5te, R\u00f5ika-Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur (Spiegelfabrik Catharina-Lisette unter Woiseck) ning see v\u00f5is oma t\u00f6\u00f6d alustada. Vabriku peadirektoriks sai Anton Amelung. 1794. aasta s\u00fcgisel, mil alustas tegevust R\u00f5ika osakond, saabus siia 40 perekonda oskust\u00f6\u00f6lisi Saksamaalt Braunschweigist, A. Amelungi valduses olnud Gr\u00fcnenplani peeglivabrikust. \u00dchtekokku oli ta kaasa toonud 200 inimest. Meleskis ei olnud seni veel keegi elanud. Lisettes (Meleskis) toodeti peegliklaasi, Catharinas (R\u00f5ikal), kus varem oli olnud vesiveski ja seega olemas veej\u00f5u kasutamise v\u00f5imalus, klaas lihviti, poleeriti ja kaeti fooliumiga. V\u00f5isiku m\u00f5isaomanik kreisimarssal von Bock andis m\u00f5lema ettev\u00f5tte ehitamiseks kasutusse oma krundi. Lisaks sellele kohustus ta varustama vabrikut 45 aasta jooksul k\u00fcttepuudega. Peale selle andis ta V\u00f5isiku m\u00f5isast 60 eestlasest p\u00e4risorja vabriku k\u00e4sutusse abit\u00f6\u00f6listena.
\nAjavahemikus 1792-1819 oli \u00fcle 100 Saksa perekonna klaasimanufaktuuri t\u00f6\u00f6le tulnud. Kolmek\u00fcmnendatel aastatel kolisid juurde veel j\u00e4rgmised 50 perekonda. Vabrik andis k\u00f5ikide t\u00f6\u00f6liste perekondadele tasuta korteri, mis koosnes elutoast, magamistoast ja k\u00f6\u00f6gist, selle juurde kuulus laut. Samuti anti 1\/8 vakamaad aiamaaks ning \u00be kuni \u00bd vakamaad kartulimaaks. Lisaks sellele pidas vabrik t\u00f6\u00f6liste jaoks j\u00e4rgmisi asutusi:
\n– kahte algkooli (nii Meleskis kui R\u00f5ikal), milles k\u00e4isid 20 kuni 30 last vanuses 9 kuni 15 aastat
\n– kahte isoleeritud haiglat epideemiate puhuks, m\u00f5lemas piisavalt ruumi 20 v\u00f5i rohkemale voodikohale.
\n– vabrik maksis pensioni ja toetust k\u00f5ikidele t\u00f6\u00f6listele, kes olid vabrikus t\u00f6\u00f6l olles vanaks ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuks j\u00e4\u00e4nud. Neile anti peale tasuta eluaseme ja aiamaa 5 kuni 10 rubla kuus, samuti toetati nende leski nii kaua, kuni lapsed olid v\u00f5imelised neid toetama. T\u00f6\u00f6line, kes oli mitte oma s\u00fc\u00fcl tekkinud haiguse t\u00f5ttu \u00fcle \u00fche kuu palgata, sai pool kuupalka ning vaesunud isikud said vabrikult toetust .
\n19. sajandi keskpaigaks oli \u201cCatharinas\u201d kokku 56 hoonet – 5 suurt ja 4 v\u00e4iksemat kivist ja 1 puidust vabrikuhoone, 10 kivist ja 8 puidust t\u00f6\u00f6liste elumaja, 10 muud puidust elumaja, 3 kivist ja 15 puidust ladu ja talli.
\n\u201cLisettes\u201d oli kokku 24 hoonet – 2 suurt kivist vabrikuhoonet, 1 kivist ja 6 puidust t\u00f6\u00f6liste elumaja, 5 muud puidust maja, 2 kivist ja 8 puidust ladu ja talli.
\nAastast 1805, mil m\u00f5is oli peeglivabrikule loovutanud 65 eesti perekonda, alustati eestlaste v\u00e4lja\u00f5petamist klaasit\u00f6\u00f6stus. K\u00f5igepealt hakati neid v\u00e4lja \u00f5petama peeglilihvimiskojas ning 1841. a. oli juba v\u00e4lja\u00f5ppinud eesti t\u00f6\u00f6lisi m\u00f5lemas vabrikus. Nende arv kasvas 19. sajandi jooksul pidevalt, nii et \u00fcha enam sai l\u00e4bi ilma saksa t\u00f6\u00f6listeta.
\nNiisugune oli t\u00e4nase unustutseh\u00f5lma vajuma hakkava Meleski klaasivabriku j\u00f5uline arengutee. Ei k\u00f5igutanud tema m\u00fc\u00fcre ei esimene Eesti Vabariik ega kirutud N\u00f5ukogude v\u00f5im. Praegused t\u00fchjad ukse- ja aknaaugud, pealtviidud katuseplaadid ning lagunevad maakivim\u00fc\u00fcrid on toonud meie praegune aeg. V\u00f5ib – olla oleks siinkohal \u00f5ige meelde tuletada, et Meleski klaasivabriku hoone on kultuuriministri 15.12.1997 m\u00e4\u00e4rusega nr. 79, (RTL 1998, 40\/41, 191) “Kultuurim\u00e4lestiseks” tunnistatud.
\n200 aastat klaasit\u00f6\u00f6stust on j\u00e4tnud maha oma j\u00e4lje. Needsamad lagunevad barakkmajad ja vabrikuhoone on osake ka meie valla ajaloost. Ja see on ajalugu, mille \u00fcle tuleb uhke olla ja mida tuleb osata hoida. Ei ole ju igale praegusele alevile v\u00f5i k\u00fclale antud nii kuulsusrikast minevikku. Ja kui meie ise oma ajalugu hoida ei suuda, ei hoia seda ka keegi teine. Oma ettekujutuse j\u00e4rgi n\u00e4eksin ma tervet Meleski vana asulat koos sajandivanuste klaasivalmistajate barakkmajadega milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtusliku alana, mis peaks s\u00e4ilitama oma ajaloolise terviklikkuse.
\nOma Meleski klaasivabriku muuseum – erakogu olemegi loonud selleks, et hoida veel seda, mis alles on j\u00e4\u00e4nud ning seda uhkusega k\u00f5igile n\u00e4idata. Viimastel suvedel on meie kollektsiooni k\u00fclastanud umbes tuhatkond inimest. Ja kui vahepeal hakkas Meleski nimi ja minevik vaikselt h\u00e4\u00e4buma, siis t\u00e4naseks oleme selle j\u00e4lle teadvustanud. Meie muuseumis on v\u00e4lja pandud ligi 1000 klaaseset, mis annab hea \u00fclevaate aegade jooksul valmistatud erinevatest esemetest. Samuti on fotosid, dokumente ja t\u00f6\u00f6riistu. Kui kellelgi tekib huvi meie tegemisi vaatama tulla v\u00f5i kui keegi tahab oma m\u00e4lestusi klaasitegemise kohta jagada, oleme ette t\u00e4nulikud.
\nSamuti tahame t\u00e4nada suvisel ettev\u00f5tmisel abiks olnud inimesi, kes n\u00f5u ja j\u00f5uga kaasa l\u00f5id v\u00f5i m\u00e4lestuskivi paigaldamiseks oma tehnikat laenutasid. T\u00e4name vallavalitsust, kes m\u00e4lestuskivi avamist rahaliselt toetas. Sai selleks ettev\u00f5tmiseks k\u00fcll “Kohaliku omaalgatuse programmi” poole projektiga p\u00f6\u00f6rdutud, kuid nemad ei pidanud vajalikuks seda \u00fcritust toetada. Eraldi tahame t\u00e4nada neid inimesi, kel ei ole olnud kahju kinkida oma esivanematelt p\u00e4randatud ja aastak\u00fcmneid hoitud Meleski klaasivabrikus valmistatud esemeid. Ilma teie m\u00f5istmise ja vastutulelikkuseta oleks meie kogu, mida teistele eestimaalastele n\u00e4idata, palju v\u00e4iksem. Hea s\u00f5naga tahame meeles pidada ka k\u00f5iki k\u00fclalisi -Viljandist, Tartust, Tallinast ja mujalt \u00fcle Eesti, kes selle p\u00e4eva Meleski ajaloos nii ilusaks tegid!
\nKlaasisulatamise aastap\u00e4eva puhuks ehitatud v\u00e4ike klaasisulatusahi sai valmistatud meie oma valla mehe Argo Sassi poolt. Klaasimeister Ants Leinberg andis ahjule k\u00f5rge hinnangu. Ahi sai kingitud J\u00e4rvakandi Klaasimuuseumile ning seda kasutati veel ka augustis toimunud J\u00e4rvakandi p\u00e4evadel. Praeguseks on ta leidnud eksponaadina koha sealses klaasimuuseumis.
\nViljandlastel oli v\u00f5imalus Meleski klaasiga tutvust teha ka Viljandi muuseumis, kus 2004 aasta l\u00f5pus, oktoobrist detsembrini, oli v\u00e4lja pandud Meleski klaasivabrikus valmistatud toodete n\u00e4itus, mille koostasid kolm Viljandimaa klaasikogujat Urmas Leemet, Heiti Hakmann ja Ville Dreving.<\/p>\n
Astrid Dreving – Meleski raamatukogu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kes minevikku ei m\u00e4leta…. Sellel suvel toimus Meleskis klaasiajaloo koha pealt t\u00e4htis p\u00e4ev. 23. juulil avati kohaliku klaasivabriku esimese sulatuse 210. aastap\u00e4eva puhul m\u00e4lestuskivi. Peale kivi avamist klaasivabriku hoone juures, avati ka klaasimuuseum – erakogu, kus on v\u00e4lja pandud Meleski vabriku ajalugu ja t\u00f6id tutvustav kollektsioon. \u00dcritus l\u00f5ppes klaasipuhumisega, kus puhumist\u00f6\u00f6d demonstreeris klaasimeister Ants Leinberg […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-872","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/872","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=872"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/872\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":873,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/872\/revisions\/873"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=872"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=872"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=872"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}