{"id":7103,"date":"2024-12-16T13:02:04","date_gmt":"2024-12-16T11:02:04","guid":{"rendered":"https:\/\/klaasikunst.ee\/?p=7103"},"modified":"2024-12-16T13:05:46","modified_gmt":"2024-12-16T11:05:46","slug":"2024-videvikutsoonis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/klaasikunst.ee\/?p=7103","title":{"rendered":"2024 VIDEVIKUTSOONIS"},"content":{"rendered":"<p><strong>VIDEVIKUTSOONIS<\/strong><br \/>\n<strong>Klaasinstallatsioonid, heli, valgus, liikumine.<\/strong><br \/>\n<strong>Valgusele p\u00fchendatud n\u00e4itus VANA-V\u00d5ROMAA KULTUURIKOJAS aasta k\u00f5ige pimedamal ajal<\/strong><br \/>\n<strong>6.12.2024 \u2013 2.02.2025<\/strong><\/p>\n<p>Kunstnikud: Sofi Ar\u0161as, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna<br \/>\nK\u00fclalisena: Erki Kannus<\/p>\n<p>Videvikutsoon on ookeanides pindmise veekihi ja s\u00fcvaveekihi (pimedusetsooni) vahel asuv ala, mis ulatub 200 meetrist kuni 1000 meetrini.<\/p>\n<p>Selles s\u00fcgavuses on p\u00e4ikesevalgus v\u00e4ga n\u00f5rk ja tsoonisisesed temperatuurimuutused suurimad.<\/p>\n<p>Videvikutsoon on k\u00fclm ja selle valgus h\u00e4mar, kuid bioluminestsentss\u00e4hvatustega \u2013 elusorganismide poolt tekitatud valgusega. Piirkond kubiseb elust \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt on videvikutsooni biomass suurem kui kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud ookeanitsoonides kokku.<\/p>\n<p>Videvikutsooni kummastavat vahepealsust saab tuua ka meie n\u00e4htavasse kaasaegsesse maailma \u2013 k\u00fcsimused, otsused ja arusaamised et kas mingi isik, n\u00e4htus, emotsioon, vms. on must v\u00f5i valge, hea v\u00f5i halb, \u00f5ige v\u00f5i vale ei leiagi tihti muud lahendust kui paigutumist videvikutsooni salap\u00e4rasesse kooslusesse.<\/p>\n<p>K\u00f5iki n\u00e4itusel osalevaid kunstnikke \u00fchendab lisaks materjali peenkasutusele ka kirg valguse ja liikumise vastu. Erinevate meediate kasutamine, klaasist ja valgusest t\u00f5ukuv installatiivsus on see, mis meid \u00fchendab.<\/p>\n<p>Erinevused ilmnevad teemades ja kujutamise viisis \u2013 Sofi Ar\u0161ase puhul on oluline tema t\u00f6\u00f6des peituv isiklik l\u00e4bielamine, isiklik t\u00e4pne tunnetus, millele sekundeerib pisut kaootiline ja vaba loomeprotsess leidmaks \u00f5iget v\u00e4ljendusmeetodit.<\/p>\n<p>Kairi Orgusaare j\u00f5ulised skulpturaalsed vormid muutuvad valguse lisandudes h\u00f5rkudeks, isegi poeetilisteks m\u00f5tteavaldusteks.<\/p>\n<p>Kati Kerstna loodusest ja keskkonnast r\u00e4\u00e4kivates t\u00f6\u00f6des peitub kontrast l\u00e4bipaistva, hapra materjali ja robotliku vormikeele vahel.<\/p>\n<p>K\u00fclalisesineja Erki Kannuse installatsioon \u201c\u00d5htune l\u00fcps\u201d toob kauge nostalgiah\u00f5ngu kaasaegsesse konteksti.<\/p>\n<p>N\u00e4itusel eksponeerime nii videvikutsooni h\u00e4marust kui rikkalikkust.<\/p>\n<p>K\u00f5ike v\u00f5ib juhtuda. K\u00f5ik on olemas.<\/p>\n<p>N\u00e4itust toetab Eesti Kultuurkapital.<\/p>\n<p>Kuraator: Kati Kerstna<br \/>\n<a href=\"http:\/\/katikerstna.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">katikerstna.ee<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/lounapostimees.postimees.ee\/8151022\/videolugu-hiigelmesilase-pilgu-all-ohtusele-lupsile-klaasikunstnikud-viivad-vorus-videvikutsooni\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Kajastus Postimehes<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/kultuur.err.ee\/1609546351\/vana-voromaa-kultuurikojas-avanes-klaasikunstnike-uhisnaitus-videvikutsoonis\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Kajastus ERR-is<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>VIDEVIKUTSOONIS Klaasinstallatsioonid, heli, valgus, liikumine. Valgusele p\u00fchendatud n\u00e4itus VANA-V\u00d5ROMAA KULTUURIKOJAS aasta k\u00f5ige pimedamal ajal 6.12.2024 \u2013 2.02.2025 Kunstnikud: Sofi Ar\u0161as, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna K\u00fclalisena: Erki Kannus Videvikutsoon on ookeanides pindmise veekihi ja s\u00fcvaveekihi (pimedusetsooni) vahel asuv ala, mis ulatub 200 meetrist kuni 1000 meetrini. Selles s\u00fcgavuses on p\u00e4ikesevalgus v\u00e4ga n\u00f5rk ja tsoonisisesed temperatuurimuutused suurimad. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7104,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-7103","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7103","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7103"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7103\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7108,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7103\/revisions\/7108"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/7104"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7103"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7103"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}