{"id":658,"date":"2008-05-27T14:01:10","date_gmt":"2008-05-27T14:01:10","guid":{"rendered":"http:\/\/klaasikunst.ee\/?p=658"},"modified":"2014-01-26T16:33:25","modified_gmt":"2014-01-26T16:33:25","slug":"2008-meeli-koiva-artikkel-postimehes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/klaasikunst.ee\/?p=658","title":{"rendered":"2008 Meeli K\u00f5iva artikkel Postimehes"},"content":{"rendered":"

Kivist sai klaas ehk alasti keiser
\n<\/strong>Postimees 26.03.2008
\nMeeli K\u00f5iva, klaasi- ja valguskunstnik<\/p>\n

Kogu see vabadussamba lugu toob mulle meelde Hans Christian Anderseni muinasjutu keisri uutest riietest. Seal oli ju sama lugu. Konkursile valitseja r\u00f5ivaid tegema saabuvad libeda keelega noorukid, kellest hiljem selgub, et polnudki r\u00e4tsepad. Ja lugu ise on ju teada l\u00f5puga: keiser osutus alasti olevaks.<\/p>\n

Kas meil toimub ausamba avamisel midagi sarnast?<\/p>\n

Et, kes sammast ei n\u00e4e v\u00f5i kelle arvates on ta lihtsalt kole, on lollid. Praeguse lahendusega sambast huvitatud ringkonnad r\u00e4\u00e4givad seda juba t\u00e4na.<\/p>\n

Vabaduss\u00f5ja samba puhul kipub olema sama lugu kui Anderseni muinasjutus. Kui samba autoreid asuti s\u00fc\u00fcdistama, et tegu on ajast ja arust kavandiga, muutus materjal \u00fcle\u00f6\u00f6 kivist klaasiks ja skulptoreist said klaasikunstnikud.<\/p>\n

Ja k\u00f5igile tundub, et nii lihtne see ongi. Et ennast kindlustada, \u00fctlevad autorid juba ette \u00e4ra, et Eestis puudub klaasialane oskusteave. Uurimata asja Eesti Kunstiakadeemiast ja Eesti Klaasikunstnike \u00dchendusest.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4klaasi ei tule<\/p>\n

Olen viimased kaksk\u00fcmmend aastat kavandanud monumentaalseid klaas- ja valgusteoseid nii n\u00e4itustele kui ka hoonetesse Eestisse, mujale Euroopasse ja ka Ameerikasse, esinenud ettekannetega maailma esinduslikumal klaasikonverentsil ja seet\u00f5ttu kursis maailma klaasit\u00f6\u00f6stuse saavutustega.<\/p>\n

V\u00e4listingimustesse klaasist monumentaalteoste kavandamisse olen alati ettevaatlikult suhtunud. Sest probleemid seisnevad just materjali p\u00fcsivuses.<\/p>\n

Eesti klaasisektsiooni j\u00e4relep\u00e4rimisele saadetud vastuses samba materjalide kohta saabus autoritelt \u00fcllatav vastus, et tegu ei ole mitte 60 mm j\u00e4\u00e4klaasi meenutavate klaasplokkidega, mida algul lubati. Samba v\u00e4liskihi moodustab hoopis 30 mm turvaklaas ja sisemise kihi 30 mm j\u00e4\u00e4d meenutav klaas.<\/p>\n

Nende materjalide puhul ei ole paraku tegu ei unikaalsuse ega ka uuenduslikkusega. P\u00e4evavalguses saame tulemuseks lihtsalt kergesti m\u00e4\u00e4rduva, ajas tuhmuva, raskelt hooldatava turvaklaassamba. Rahvale lubatud j\u00e4\u00e4klaas j\u00e4\u00e4b peegelduste ja mustuse varju. Turismimagnetiks kujunemise \u0161ansid on seega nullil\u00e4hedased.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gin ka oma \u00dchendriikide ja Euroopa kolleegide reaktsioonist v\u00f5idut\u00f6\u00f6 samba puhul. New Yorgi Columbia \u00fclikooli arhitektuuri ja klaasiala professorid vangutasid n\u00f5utult pead. Maailmas kuulsad Soome arhitekt ja insener on juba oma negatiivse seisukoha avaldanud.<\/p>\n

Klaasi omadused muutuvad<\/p>\n

Columbia \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5udude s\u00f5nul v\u00f5ib klaas k\u00fcll vastu pidada 200 aastat ja kauemgi. N\u00e4iteks toovad nad gooti vitraa\u017eaknaid kirikutes, mis on loodud XII sajandil. Aga professorid v\u00e4ldiksid lamineeritud klaasi, sest selle omadused ja v\u00e4limus aja jooksul halvenevad.<\/p>\n

Soome inseneri Aulis Bertini s\u00f5nul kaotab turvaklaas aja jooksul oma esteetilise v\u00e4limuse, muutub laiguliseks ja deformeerub. Karastatud klaas aga puruneb. Turvaklaasi teravad servad on alati ohustatud.<\/p>\n

Risti osas tekivad aja jooksul deformatsioonid. Seejuures unustatakse v\u00e4ga t\u00e4htis moment \u2013 et vabadussammas peaks p\u00fcsima sajandeid. P\u00f5hjamaised ilmastikutingimused lisavad klaasile olulise turvariski.<\/p>\n

Vabaduss\u00f5ja samba konkursi v\u00f5itnud sammas oli algselt kavandatud kivist. Klaas ei ole ajalises perspektiivis selle monumendi puhul tark valik. Maailmas on loodud palju unikaalseid klaasmonumente, kus kunstnikud on kasutanud salastatud patenteeritud tehnoloogiaid, mis on teoste filosoofiate kandjad.<\/p>\n

Kunstiteose puhul, mida kahtlemata peaks olema ka vabaduse monument, on materjal m\u00e4\u00e4ravama t\u00e4htsusega komponente. Aga materjal iseenesest ei saa olla mingi teose tekke \u00f5igustuseks.<\/p>\n

Seda enam, kui kasutatav materjal kaotab aja jooksul oma esteetilise v\u00e4limuse ja on ka raskesti hooldatav. Tuleks t\u00f6\u00f6tada tehnoloogiate ja materjalidega, mis on ajas p\u00fcsivad ja samba autoritele j\u00f5ukohased.<\/p>\n

Maailma praktika<\/p>\n

Olukord, kus v\u00f5idukavandite autorid ei ole tegelikult p\u00e4devad planeeritud tehnoloogiates ega saa garanteerida nende kvaliteetset realiseerumist, on lihtsalt parandatav. Monumentaalteoste konkurssidel osalemise eeltingimuseks tuleks seada juba teostatud monumentaalteoste olemasolu.<\/p>\n

Sellist praktikat kasutatakse nii Euroopa kui ka USA monumentaalt\u00f6\u00f6de konkurssidel. See v\u00e4listab ka amat\u00f6\u00f6ride v\u00f5idut\u00f6\u00f6de puhul teostusel kaasnevad probleemid.<\/p>\n

Eba\u00f5nnestunud ja rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertidelt negatiivseid hinnanguid saanud projekti teostamine pole millegagi argumenteeritud. Alati saab korraldada uue konkursi v\u00f5i leida professionaalse lahenduse sellegi konkursi t\u00f6\u00f6de hulgast.<\/p>\n

Ja alguse juurde tagasi tulles. Et meil spetsialistide arvamust millekski ei peeta, siis j\u00e4\u00e4b \u00fcle \u00e4ra oodata laps, kes \u00fctleb, et keiser on alasti, ja loota, et siis silmad avanevad<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kivist sai klaas ehk alasti keiser Postimees 26.03.2008 Meeli K\u00f5iva, klaasi- ja valguskunstnik Kogu see vabadussamba lugu toob mulle meelde Hans Christian Anderseni muinasjutu keisri uutest riietest. Seal oli ju sama lugu. Konkursile valitseja r\u00f5ivaid tegema saabuvad libeda keelega noorukid, kellest hiljem selgub, et polnudki r\u00e4tsepad. Ja lugu ise on ju teada l\u00f5puga: keiser osutus […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-658","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/658","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=658"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/658\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2579,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/658\/revisions\/2579"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=658"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=658"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=658"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}