{"id":575,"date":"2008-06-16T13:29:56","date_gmt":"2008-06-16T13:29:56","guid":{"rendered":"http:\/\/klaasikunst.ee\/?p=575"},"modified":"2014-02-04T15:43:28","modified_gmt":"2014-02-04T15:43:28","slug":"2008-labivaade-kati-kerstna-ja-kairi-orgusaar-kunstihoone-galeriis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/klaasikunst.ee\/?p=575","title":{"rendered":"2008 L\u00c4BIVAADE Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar Kunstihoone galeriis"},"content":{"rendered":"

\"419\"<\/a>
\nN\u00e4itus Tallinna Kunstihoone galeriis on avatud 20 juuni – 13 juuli 2008.<\/p>\n

\"428\"<\/a>Vaatamata kurvale t\u00f5siasjale, et Eesti klaasit\u00f6\u00f6stus on lakanud olemast, ei ole meie klaasikunst surnud. Pigem vastupidi: klaasikunstnikud tegutsevad \u00fclimalt aktiivselt nii \u00fchisn\u00e4ituste kui ka personaalsete v\u00e4ljapanekute osas ning mis peaasi, nad ei loo pelgalt kauneid klaasesemeid, vaid nad m\u00f5testavad v\u00e4ga t\u00f5siselt klaasi kui erip\u00e4rase materjali v\u00f5imalusi ja t\u00e4hendusi. Ka praegu avatakse Tallinnas kaks klaasikunstnike n\u00e4itust: Kairi Orgusaare ja Kati Kerstna v\u00e4ljapanek Ku galeriis ning Mare Saare oma Hobusepeas.
\nKairi Orgusaar ja Kati Kerstna on varemgi koos esinenud: 2006. aastal\u00a0oli neil esimene \u00fchisn\u00e4itus \u201eTulehelmed\u201d Haapsalu Viieristi\u00a0galeriis.
\nKuid koos teiste klaaskunstnikega tuleb \u00fchisesinemisi m\u00e4rksa rohkem.
\nSee aga t\u00e4hendab, et m\u00f5lemad kunstnikud on v\u00f5imelised koost\u00f6\u00f6ks nii selle organisatoorses kui ka kontseptuaalses m\u00f5ttes.<\/p>\n

\"427\"<\/a>\u00a0\"426\"<\/a>\u00a0\"431\"<\/a><\/p>\n

\u201eL\u00e4bivaate\u201d idee sai alguse klaasi kui materjali erip\u00e4rast:
\nl\u00e4bipaistvusest, peegelduvusest, valguse ja varjude imelise illusoorse maailma loomisv\u00f5imest, n\u00e4ilisuse ning tegelikkuse pea peale p\u00f6\u00f6ramisv\u00f5imest. Nad tahtsid luua ruumilisi maale, mille puhul oleks s\u00e4ilinud maaliruumi illusoorsus ning salap\u00e4ra, kuid millel oleks reaalne kolmas ehk s\u00fcgavusm\u00f5\u00f5de. Nende endi jaoks on k\u00f5ige olulisem, emotsionaalselt lummavam, et vaataja iga v\u00e4ikseimgi liigutus muudab midagi t\u00f6\u00f6de \u00fcldm\u00f5jus, et varjud, valgus ning v\u00e4rvid on m\u00f5jutatud
\nv\u00e4lisvalgusest ning m\u00f5jutavad \u00fcksteist.<\/p>\n

Kati Kerstna klaasikihtidest kaevud loovad virvendusi ning mitmekordseid peegeldusi, neisse saab sisse vaadata ning neist saab l\u00e4bi vaadata. Need on kui veekaleidoskoobid. Kairi Orgusaare s\u00fcrreaalsed, laest rippuvad
\npikad vingerdavad vormid on omamoodi Platoni varjude riigi metafoor, sest ka nende puhul m\u00e4ngib valgus ja vari esmast ning
\nemotsionaalsemalt tugevamat rolli. Vaataja suhtleb k\u00f5igepealt illusiooni, objektide
\nvarjuga ning alles siis objektide endiga. L\u00e4bipaistvate ja -paistmatute, k\u00f5rvuti- ning \u00fcksteise taga asetsevate jooniste virvendused ja s\u00fcrrealistlikest klaastegelastest moodustuvad sisevalguste, peegelduste
\nning varjude maastikud v\u00e4ljendavad autorite ammust ideed maalidest,
\nmillede s\u00fcgavus ei tulene meisterlikust pintslit\u00f6\u00f6st, vaid on
\nrajatud klaasi erip\u00e4rastele omadustele – l\u00e4bipaistvusele ning optilistele valgusm\u00e4ngudele.<\/p>\n

Nii Kerstna kui ka Orgusaare puhul on tegemist ruumi- ja ka ajatundliku installatsiooniga, sest talvine pimedus ei oleks soosinud just sellist materjalik\u00e4sitlust. Lisaboonusena tuleb eraldi esile t\u00f5sta Kairi Orgusaare puhumistehnikas objektide suurust: need on \u00fched
\nsuuremam\u00f5\u00f5dulisemad, mida selles tehnikas eesti klaasikunstis tehtud on.
\nKahjuks on need teostatud Soomes, sest Eesti tehniline baas on
\npraeguseks olematu.<\/p>\n

Reet Varblane
\n55655014<\/p>\n

<\/div>\n
<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

N\u00e4itus Tallinna Kunstihoone galeriis on avatud 20 juuni – 13 juuli 2008.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-575","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/575","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=575"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/575\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3342,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/575\/revisions\/3342"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=575"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=575"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=575"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}