{"id":555,"date":"2008-11-10T07:29:06","date_gmt":"2008-11-10T13:18:04","guid":{"rendered":"http:\/\/klaasikunst.ee\/?p=555"},"modified":"2014-01-29T07:29:00","modified_gmt":"2014-01-29T07:29:00","slug":"2008-eestlaste-panus-euroopa-klaasikunsti-kujundamisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/klaasikunst.ee\/?p=555","title":{"rendered":"2008 Eestlaste panus Euroopa klaasikunsti kujundamisel"},"content":{"rendered":"
\"Rait<\/a>

Rait Pr\u00e4\u00e4ts, Kristiina Uslar, Virve Kiil; foto M.Saare<\/p><\/div>\n

Eesti klaasikunstnike edu Euroopas
\nEuropean Glass Context 2008<\/p>\n

Euroopa klaasi- ja keraamika biennaal Bornholmi saarel (Taani) kandis sel aastal nimetust European Glass Context 2008 ning oli p\u00fchendunud Euroopa kaasaegse klaasikunsti laiaulatuslikule tutvustamisele. N\u00e4ituste, konverentsi ja t\u00f6\u00f6tubade kaudu sai hea \u00fclevaate teemadest mis hetkel Euroopa klaasikunsti kujundavad.<\/p>\n

\"EurGlassContext<\/a>

EurGlassContext peakorraldaja Susanne Joker Johnsen avak\u00f5net pidamas<\/p><\/div>\n

Bornholmi saarel on oluline roll Taani stuudioklaasi tekkimisel ning stuudioklaasi ajaloo kujundamisel \u00fcldse. 1970ndatel sidusid end selle saarega mitmed kunstnikud kogu maailmast, luues siia oma klaasistuudiod. Praegu on see \u00fcks Taani suurimaid stuudioklaasi keskuseid 11 aktiivselt tegutseva puhumist\u00f6\u00f6kojaga ning paljude iseseisvate kunstnikega. Bornholmi Klaasi- ja Keraamikakool Nex\u00f8s on \u00fclemaailmselt hinnatud kuuma klaasi \u00f5ppimise keskus.<\/p>\n

S\u00fcmpoosioni selle aasta teemaks oli kontekstide leidmine erinevate Euroopa maade vahel, nii ajaloo, identiteedi, esteetika kui ka materjalik\u00e4sitluse osas.<\/p>\n

\"Anna<\/a>

Anna Karin Johansson ja Nina Westman performance_12.sept 08 Svanekegaardenis<\/p><\/div>\n

European Glass Context 2008 raames toimus 3 n\u00e4itust kolmes kategoorias, milleks olid t\u00f5usev t\u00e4ht klaasikunstis, tunnustatud klaasikunstnik ja t\u00f6\u00f6stusdisainer. N\u00e4itustel sai vaadata 28 Euroopa riigi kunstnike loomingut, osalemisest loobusid EU maadest K\u00fcpros ja Malta. Igast riigist oodati Bornholmile kuut osalejat, igasse kategooriasse kahte kunstnikku. Kui tunnustatud ja noorte kunstnike esindus oli k\u00f5ikide riikide poolt peaaegu t\u00e4iuslik (Kreekast oli igas kategoorias vaid \u00fcks esindaja), siis t\u00f6\u00f6stusdisaini kategoorias oli esindatus veidi v\u00e4iksem. Euroopa klaasit\u00f6\u00f6stused on riikide l\u00f5ikes v\u00e4ga erineva tasemega \u2013 on riike, kus kodumaine disainklaas on v\u00e4ga populaarne, n\u00e4iteks Rootsi, Soome, Taani, T\u0161ehhi. Kuid on Euroopa riike, mis disaini v\u00e4ljapanekule oma esindust kokku ei saanudki, n\u00e4iteks Bulgaaria ning osadest riikidest esines vaid \u00fcks disainer. Kuid hoolimata sellest, et Eesti klaasit\u00f6\u00f6stus on hiljuti lakanud olemast, oli meie riiki esindamas kaks kunstnikku-disainerit – Tiina Sarapu ja Kai Kiudsoo-V\u00e4rv.<\/p>\n

\"Rait<\/a>

Rait Pr\u00e4\u00e4ts oma v\u00e4ljapaneku taustal<\/p><\/div>\n

T\u00f5usvate t\u00e4htedena esinesid Kristiina Uslar ja Maret Sarapu, tunnustatud klaasikunstnike kategooriasse kuulusid Mare Saare ja Rait Pr\u00e4\u00e4ts. Valiku kunstnike osas tegi igas riigis selleks spetsiaalselt volitatud isik (National Commissioner). Eesti esinduse pani kokku allakirjutanu, Eesti Klaasikunstnike \u00dchenduse esinaine.<\/p>\n

Igas kategoorias premeeriti silmapaistvaimat kunstnikku ning 5-liikmelise rahvusvahelise \u017e\u00fcrii otsus kuulutati v\u00e4lja avatseremoonial, 13.septembril. Angela Jarman Inglismaalt p\u00e4lvis preemia tunnustatud klaasikunstnike kategoorias, Pernille Braun J\u00f8rgensen\u00b4it Taanist premeeriti s\u00e4ravaima t\u00f5usva t\u00e4hena ning hollandlane Aldo Bakker v\u00f5itis tootedisainerite kategoorias peaauhinna. Tunnustusega kaasnes ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne rahaline preemia 10 000 eur.
\nPeaauhindadele lisaks nimetas peasponsor Bornholmstrafikken oma lemmiku 162 kunstniku hulgast, Honourable Mention. Selle aunimetuse p\u00e4lvis eesti klaasikunstnik Kristiina Uslar.
\nSamuti valiti Kristiina Uslari ja Rait Pr\u00e4\u00e4tsa t\u00f6\u00f6d The World Crafts Council\u00b4i poolt WCC-Europe Award 2008 peaauhinnale kandideeriva seitsme nominendi hulka. Auhinna v\u00f5itis Geoffrey Mann Inglismaalt. Kui uurisin WCC esindaja Nina Linde k\u00e4est, et kuidas siis nii juhtus, et Eestist kaks nominenti s\u00f5elale j\u00e4id, siis vastas ta humoorikalt \u201eT\u00f5epoolest vabandage, aga me ei saanud sinna midagi parata.\u201c<\/p>\n

Kristiina Uslari masinaid meenutavad klaasobjektid iseloomustavad tervet eset l\u00e4biv v\u00f5rguline struktuur, monokroomsus ja pate de verre\u00b4le iseloomulik haprus. Tema looming on p\u00e4lvinud juba varemgi maailma kunstiruumis palju t\u00e4helepanu, sest need torkavad silma nii oma abstraktsuse, m\u00f5juva vormikeele kui ka erakordse tehnilise teostuse poolest.<\/p>\n

Maret Sarapu kasutab peamiselt \u00f5hukeseseinalise p\u00e2te de verre tehnikat. Peeneks purustatud klaasipuru kokkusulatamisel s\u00fcnnivad ime\u00f5rna struktuuriga teosed, mis oma olemuses tunduvad nii haprad, et neid ei v\u00f5iks puudutadagi – see juhib m\u00f5tted asjade kaduvusele, hetke t\u00e4hendusele.<\/p>\n

Mare Saare m\u00f5ttemaailm on tihe ja mitmetasandiliselt p\u00f5imunud. Mare Saare suureks p\u00fchendumuseks on kultuuri- ja kunstiajaloo uurimine. Nende valdkondade suurep\u00e4rane tundmine teevad tal v\u00f5imalikuks veenvalt m\u00f5testada seoseid erinevate teemade vahel, m\u00e4rgata uusi p\u00f5nevaid puutepunkte kunsti, inimeste, \u00fchiskonna, looduse, teaduste jm suhtes. Mare Saare tunneb v\u00e4ga h\u00e4sti klaasi omadusi ning ta oskab seda materjali enda tahtele allutada, mist\u00f5ttu on ta v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ka erinevaid autoritehnikaid.<\/p>\n

Rait Pr\u00e4\u00e4ts on tunnustatud kunstnik nii skulptorina kui ka monumentaalteoste tegijana. Tema k\u00e4e all s\u00fcnnivad skulptuurid, mis on s\u00fcmbioosid joonistustest, maalidest, klaasi materjaliomadustest ja valgusest. Ta on teinud vitraa\u017eaknaid paljudele kirikutele ja \u00fchiskondlikele hoonetele nii Eestis kui Soomes. R\u00f5hutatult pildiline kujutamisviis on viimastel aastatel l\u00e4bivaks k\u00e4ekirjaks k\u00f5ikides tema teostes, mis muudab need v\u00e4ikesteks dramaatilisteks etendusteks.<\/p>\n

Tiina Sarapu on kogu hingega klaasile p\u00fchendunud kunstnik. Omades imekspandavalt suurt t\u00f6\u00f6v\u00f5imet, olles katsetanud k\u00f5iki teadaolevaid klaasitehnikad, on tema looming laiaulatuslik ning p\u00e4lvinud maailma kunstiareenil mitmeid k\u00f5rgeid tunnustusi. Tema loomingust \u00f5hkub rahulolutunnet, kergust ja positiivsust. S\u00fcvenemine ja h\u00e4\u00e4lestumine on Tiina Sarapu t\u00f6\u00f6meetodi olulisim osa \u2013 teostus tuleb tavaliselt kergelt ja kiirelt.<\/p>\n

Kai Kiudsoo-V\u00e4rv on uurija t\u00fc\u00fcpi kunstnik, kes ennek\u00f5ike armastab tegeleda maailma avastamisega ja seej\u00e4rel klaasi valmistamisega. Ta tunneb huvi erinevate kultuuride ja erinevate religioonide vastu, mis oluliselt m\u00f5jutab tema loomingu temaatikat.
\nDisainerina tuntakse Kai Kiudsoo-V\u00e4rvi ajast, mil ta t\u00f6\u00f6tas tehases Scancrystal peakunstniku ja tootearendajana. Tema kavandatud disaintooted on k\u00e4ep\u00e4rase vormiga ning neil on mitmeotstarbeline kasutamisv\u00e4\u00e4rtus. Samuti armastab ta v\u00e4rve, kombineerides neid l\u00f5pututes variatsioonides.<\/p>\n

T\u00f5usvate t\u00e4htede ja disainerite n\u00e4itus oli Hasles, Gr\u00f8nb\u00e6ks Gaard\u00b4is (www.groenbechsgaard.dk) ning Tunnustatud klaasikunstnike n\u00e4itus toimus Helligdommenis, Bornholmi Kunstimuuseumis (www.bornholms-kunstmuseum.dk).
\nN\u00e4itused avati 13. septembril ning v\u00e4ltasid kuni 19. oktoobrini 2008.
\nRohkem infot Euroopa klaasikunsti suurs\u00fcndmuse kohta saad lugeda www.glass08.com<\/p>\n

Virve Kiil<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti klaasikunstnike edu Euroopas European Glass Context 2008 Euroopa klaasi- ja keraamika biennaal Bornholmi saarel (Taani) kandis sel aastal nimetust European Glass Context 2008 ning oli p\u00fchendunud Euroopa kaasaegse klaasikunsti laiaulatuslikule tutvustamisele. N\u00e4ituste, konverentsi ja t\u00f6\u00f6tubade kaudu sai hea \u00fclevaate teemadest mis hetkel Euroopa klaasikunsti kujundavad.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-555","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/555","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=555"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/555\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2618,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/555\/revisions\/2618"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=555"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=555"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=555"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}