{"id":5503,"date":"2021-02-17T18:13:48","date_gmt":"2021-02-17T16:13:48","guid":{"rendered":"http:\/\/klaasikunst.ee\/?p=5503"},"modified":"2023-05-15T14:48:46","modified_gmt":"2023-05-15T12:48:46","slug":"ivo-lille-loomingu-suurim-ulevaatenaitus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/klaasikunst.ee\/?p=5503","title":{"rendered":"2021 Ivo Lille loomingu suurim \u00fclevaaten\u00e4itus"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/klaasikunst.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/Ivo_etdm-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-5504\" src=\"http:\/\/klaasikunst.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/Ivo_etdm-scaled.jpg\" alt=\"\" width=\"2560\" height=\"1573\" srcset=\"https:\/\/klaasikunst.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/Ivo_etdm-scaled.jpg 2560w, https:\/\/klaasikunst.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/Ivo_etdm-300x184.jpg 300w, https:\/\/klaasikunst.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/Ivo_etdm-1024x629.jpg 1024w, https:\/\/klaasikunst.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/Ivo_etdm-768x472.jpg 768w, https:\/\/klaasikunst.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/Ivo_etdm-1536x944.jpg 1536w, https:\/\/klaasikunst.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/Ivo_etdm-2048x1259.jpg 2048w, https:\/\/klaasikunst.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/02\/Ivo_etdm-624x383.jpg 624w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\" \/><\/a><\/p>\n<p>20. veebruaril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis n\u00e4itus \u201cKlassikud. Ivo Lill\u201d, kus on eksponeeritud \u00fcle 150 legendaarse klaasikunstniku monumentaalse teose, teiste hulgas ka seitse silmapaistvat seinaplaati.<\/p>\n<p>\u201cKui vaadata Lille loomingut \u00fchtse tervikuna, siis tekib tunne, nagu oleks ta avastanud klaasi sisemise koodi, kord-korralt luues midagi, mida ei usuks v\u00f5imalikuks,\u201d \u00fctleb n\u00e4ituse kuraator Merike Alber. \u201cTema suhe klaasiga oli v\u00e4ga isiklik, oma tahte peale sundimise asemel eelistas ta koost\u00f6\u00f6d.\u201d<!--more--><\/p>\n<p>Alber kirjeldab Ivo Lille (1953-2019) kui omap\u00e4i uitajat eesti klaasikunstis. Lill ei tegelenud tarbevormiga, huvi visuaalkunsti vastu suunas teda looma teoseid, mis on oma olemuselt skulptuurid. Lille loomingulise p\u00e4randi suurust on isegi raske hinnata. Ta deb\u00fcteeris klaasist seinaplaatidega aastal 1985, olles ainus eesti klaasikunstnik, kes pannoosid on teinud.\u00a0 Juba 1988. aastal saabus rahvusvaheline edu Nov\u00fd Bori klaasis\u00fcmpoosionil, mis avas ukse paljudele n\u00e4itustele maailma eri paigus, mille tulemusena on Lille t\u00f6\u00f6d j\u00f5udnud nii Euroopa kui USA klaasimuuseumitesse ja erakogudesse. 2013. aastal valiti ta ka Venemaa Kunstide Akadeemia auliikmeks.<\/p>\n<p>N\u00e4itusel eksponeeritud t\u00f6\u00f6d on p\u00e4rit ETDMi kogust ning autori perekonna omandist, neist varaseim on \u201cRoheline torn\u201d (1986) ja k\u00f5ige hilisem t\u00f6\u00f6 \u201cMullid\u201d (2019).<\/p>\n<p>Ivo Lille edu aluseks on peetud tehnikate s\u00fcgavat tundmist. Valinud oma maailma visualiseerimiseks klaasi k\u00fclmt\u00f6\u00f6tlustehnoloogia, valis ta ka paratamatult sellega kaasas k\u00e4iva f\u00fc\u00fcsiliselt raske ja aegan\u00f5udva t\u00f6\u00f6protsessi. Vaevarikka t\u00f6\u00f6 tulemusel aga s\u00fcndis s\u00e4rav, valgust murdev ja peegeldav, vaataja pilku enesesse neelav kunstiteos.<\/p>\n<p>\u201cEi ole mingit kahtlust, et ta oli oma ala k\u00e4sit\u00f6\u00f6line selle k\u00f5ige paremas t\u00e4henduses, ent hingestatud tulemused andis ikka eelk\u00f5ige idee ja kunstiline n\u00e4gemus,\u201d \u00fctleb Alber.<\/p>\n<p>Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi esimese korruse n\u00e4itusesaalis avaneval n\u00e4itusel m\u00e4ngib Lille peensuseni komponeeritud vormim\u00e4ngude, geomeetria ja optiliste efektide k\u00f5rval olulist rolli vesi.<\/p>\n<p>\u201cK\u00f5ige enam tiivustab mind aga valguse ja vee d\u00fcnaamilisus, millel pole algust ega l\u00f5ppu \u2013 vaid teekond igavikku,\u201d on Ivo Lill ise \u00f6elnud autoriraamatus \u201cIvo Lill. Cool Glass\u201d(2015). \u201dVoolava vee heli lubab mul tunda end k\u00f5iksuse v\u00e4ikese osana ja kuulata aja kulgemist. Mere muutlik meel, l\u00f5putu avarus ja raugematu kohin teevad \u00e4revaks, j\u00f5e vulin m\u00f5jub turvaliselt ja j\u00e4rve vaikus juhatab s\u00fcvenema.\u201d<\/p>\n<p><em>N\u00e4ituse kataloog ilmub m\u00e4rtsis. N\u00e4itusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mille kohta leiab jooksvalt infot lehek\u00fcljelt<\/em><a href=\"http:\/\/www.etdm.ee\/\"><em>\u00a0<\/em><em>www.etdm.ee<\/em><\/a><\/p>\n<p><em>N\u00e4itusesari \u201eKlassikud\u201c toimub aastast 2000 ning selle kaudu tutvustatakse huvilistele pikka aega tegutsenud Eesti kunstnikke, kelle looming on olnud m\u00e4rgiline ja silmapaistev nii \u00fcksikute teostena kui tervikuna.<\/em><\/p>\n<p>N\u00e4ituse kuraator: Merike Alber<br \/>\nKaaskuraator ja konsultant: Irene Lill<br \/>\nN\u00e4ituse kujundaja: Maret Kukkur<br \/>\nValguskujundus: Airi Eras, Teet Orup\u00f5ld<br \/>\nN\u00e4ituse produktsioon: Valge Kuup Stuudio<br \/>\nGraafiline kujundus: Stuudio Stuudio<br \/>\nKeeletoimetaja: Hille Salu\u00e4\u00e4r<br \/>\nT\u00f5lge: Refiner Translations<br \/>\nFotograaf: \u00dclo Josing<\/p>\n<p>N\u00e4ituse meeskond muuseumis: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas \u00dcbner, Silvia P\u00e4rmann, Helen Adamson<\/p>\n<p>Erilised t\u00e4nud: Irene Lill ja kunstniku perekond, Eve Koha, J\u00fcri Kermik, Katrin Josing<\/p>\n<p>N\u00e4itust toetab: Eesti Kultuurkapital<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>20. veebruaril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis n\u00e4itus \u201cKlassikud. Ivo Lill\u201d, kus on eksponeeritud \u00fcle 150 legendaarse klaasikunstniku monumentaalse teose, teiste hulgas ka seitse silmapaistvat seinaplaati. \u201cKui vaadata Lille loomingut \u00fchtse tervikuna, siis tekib tunne, nagu oleks ta avastanud klaasi sisemise koodi, kord-korralt luues midagi, mida ei usuks v\u00f5imalikuks,\u201d \u00fctleb n\u00e4ituse kuraator Merike Alber. \u201cTema [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-5503","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5503","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5503"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5503\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6380,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5503\/revisions\/6380"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5503"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5503"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5503"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}