MEELI K\u00d5IVA: LAHKUME KESKP\u00c4RASUSE KIIRTEELT!
\nK\u00f5rgtasemel kunstiga v\u00e4\u00e4rtustatud keskkond v\u00e4\u00e4rtustab ka seal olijat<\/p>\n
Lugedes ja kuulates arutelu nn protsendiseaduse \u00fcmber, kus taas mitmed ametkonnad on vastu ja k\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et enamik ajakirjandusv\u00e4ljaannete lugejaist on vastu, tuleb mulle silme ette Abraham Maslow\u2019 tuntud \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud vajaduste p\u00fcramiid. Vajaduste hierarhia esimesel astmel on teatavasti toit ja peavari.<\/p>\n
Kui see vajadus on rahuldatud, tulevad juba k\u00f5rgemad vajadused, n\u00e4iteks kuuluvus ja enesest lugupidamine. J\u00e4lgides aga neid arvamusavaldusi, tuleb ilmselt t\u00f5deda, et Eestis ollakse endiselt selle p\u00fcramiidi esimesel astmel ja teistest astmetest isegi r\u00e4\u00e4kimine on saatanast. Ja nii juba 18 aastat!<\/p>\n
Kultuuriministeerium on l\u00f5puks valmis saanud eeln\u00f5u, mille j\u00e4rgi tuleb uue avaliku hoone rajamisel kulutada \u00fcks protsent investeeringuteks ette n\u00e4htud rahast kunstiteose v\u00f5i disainilahenduse tellimiseks sellesse hoonesse. Selline seadus kehtib arenenud riikides juba \u00fcle 40 aasta.<\/p>\n
Alguse sai asi USAst. Philadelphia valgustatud jurist Michael von Moschzisker leidis, et ehitise kuludest peaks mingi osa minema kunstile: freskodele, reljeefidele, mosaiigile, vitraa\u017eidele jne. Aasta oli siis 1957. Ta p\u00f5hjendas oma ideed sellega, et funktsionalism ja k\u00f5le monotoonne arhitektuur peavad sisaldama ka kunstniku v\u00e4ljendatud ideid. Sest mitte ratsionaalsus ei loo linna imid\u017eit, vaid ainult ekstsentrilisus. Ja seadus v\u00f5etigi vastu.<\/p>\n
Avaliku ruumi kunst on olnud l\u00e4bi sajandite linnade-riikide visiitkaart ja vaimsuse-mentaalsuse esmane peegeldaja. Samas ongi arhitektuurne kunst kiirelt arenev, v\u00f5imalusterohke ja intrigeeriv valdkond. Eestil on t\u00e4nagi v\u00f5imalus alustada nullist ning seada latt v\u00e4ga k\u00f5rgele. Ja esitada selles valdkonnas intrigeerivaid k\u00fcsimusi, mis tooksid endaga huvitavaid teoseid. Ehk siis loosungi \u00abEuroopa viie rikkama riigi hulka\u00bb peaks asendama loosungiga \u00abviie visuaalselt intrigeerivama riigi hulka\u00bb.<\/p>\n
Kas me oleme aga selleks v\u00f5imaluseks valmis? Juba 18 aastat tagasi oli meil see v\u00f5imalus olemas. Miks me seda siis ei kasutanud? Paraku tuleb tunnistada, et valitseva mentaliteedi poolest on Eesti ratsionaalsete b\u00fcrokraatide ja v\u00fcrtspoodnike maa ning seda n\u00e4itavad eredalt tehtud valikud visuaalsete kunstide vallas.<\/p>\n
Tuupimisel p\u00f5hinev koolis\u00fcsteem on taastootnud vahendavat-j\u00e4ljendavat m\u00f5tteviisi. K\u00e4inud on j\u00e4reljooks ja sabass\u00f6rk. Autokoolidesse me pimedaid ei luba, aga samas langetavad visuaalvaldkondades otsuseid ebakompetentsed, puuduliku kunstitaju ja haridusega poliitikud. Sellel keskp\u00e4rasuse kiirteel on kunstnikud ametlikult liigitatud lollikesteks, keda hoitakse igasugustest otsustustest \u00fcleoleva muigega kaugel eemal.<\/p>\n
Eestis valitsev ratsionalism, mis tunnistab ainsa kriteeriumina pangakonto seisu, pole viimased 18 aastat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustele. K\u00e4iakse v\u00e4ljas, aga ei n\u00e4hta, n\u00e4hakse, aga ei saada aru, saadakse aru, aga ei \u00f5pita. Niimoodi oleme ligi kaks k\u00fcmnendit tormanud keskp\u00e4rasuse kiirteel. Selle \u00fchiskondliku m\u00f5ttelaadi ja \u00fchiskonnamudeli eredaimaks tulemiks on vabadussammas kui innovatsiooni paroodia.<\/p>\n
Aga hea uudis on see, et uue visuaalse keskkonna loomine v\u00f5ib olla kiire protsess. Kunst s\u00fcmbioosis arhitektuuriga v\u00f5ib anda m\u00f5juv\u00f5imsaid visuaalseid tulemusi. Seda tuleb ainult ergutada. Ja protsendiseadus on \u00fcks nendest v\u00f5imalustest. Ruum, mida me loome, m\u00f5jutab inimest otseselt. Visuaalsetel keskkondadel on inimese jaoks roll ja t\u00e4hendus.<\/p>\n
K\u00f5rgtasemel kunstiga v\u00e4\u00e4rtustatud keskkond v\u00e4\u00e4rtustab ka seal olijat \u2013 inimesed loovad kohti ja kohad loovad inimesi. Suurep\u00e4rased kohad panevad inimesi tundma heaolu \u2013 ehk olete seda isegi m\u00e4rganud.<\/p>\n
Aga kuidas siis ikkagi selgitada ratsionaalsetele b\u00fcrokraatidele visuaalsel k\u00f5rgtasemel keskkonna vajalikkust? Olgu siis seletuski s\u00f5nastatud nendele lihtsamini m\u00f5istetavates kategooriates. Fantastiline keskkond t\u00f5stab tootlikkust, sest meeleolu t\u00f5useb ja see on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes kasulik k\u00f5igile. Kunst annab hoonetele ka rahas m\u00f5\u00f5detava lisav\u00e4\u00e4rtuse \u2013 muidugi siis, kui tegu on t\u00f5epoolest unikaalse ja originaalse lahendusega. Ja nii t\u00f5useb ometi ka kinnisvara hind. Tegelikult on vaja m\u00f5ista, et oleme k\u00f5ik \u00fchel pool joont.<\/p>\n
\u00dche protsendi seadus on hea ja vajalik, aga loomulikult pole see v\u00f5luvits, mis k\u00f5ik teiseks muudab. Aga ometi peaks seadus andma selle vastuv\u00f5tmisel meile k\u00f5igile v\u00f5imalusi edaspidi nautida paremat keskkonda. Eesti vajab visuaalses plaanis hullust halluse asemel \u2013 tegelikult ootame ju elult teravaid elamusi. Alalhoidlik p\u00fc\u00fcdlikkus ja imiteerimine pole asjad, millega t\u00e4nap\u00e4eva maailmas hiilata. Oluline on n\u00e4ha v\u00f5imalusi arhitektuuri ja kunsti loomise \u00fchises protsessis.<\/p>\n
Paljude kunstiteoste loomist maailmas alustatakse samaaegselt hoone projekteerimisega ja t\u00f6\u00f6 kulgeb enamasti koost\u00f6\u00f6s arhitektiga. N\u00e4iteks \u00fcleilmse tuntusega kunstnik James Carpenter on loonud spetsiifilisi arhitektuurseid installatsioone koost\u00f6\u00f6s Daniel Libeskindi, Sir Norman Fosteri ja teiste tuntud arhitektidega. Selliste projektide puhul t\u00e4hendab see ka k\u00f5rgetasemelist l\u00e4henemist teaduse ja tehnika innovatsiooni poolelt.<\/p>\n
Kuidas siis saame teha \u00e4rap\u00f6\u00f6rde keskp\u00e4rasuse kiirteelt? Oluline on \u00fcldise kuvandi muutus. T\u00e4htis on unikaalne vaatenurk, uute visuaalsete struktuuride loomine, innovatsioon selle paremas t\u00e4henduses. Avaliku ruumi kunst manifesteerib alati ja \u00fchem\u00f5tteliselt riigi vaimset taset suhtumisega kunsti ja seda tehtud valikute kaudu.
\nProtsendiseaduse vastuv\u00f5tmine annaks m\u00e4rgi, et \u00fchiskond on vajadusest muutuda aru saanud.<\/p>\n