Sel aastal toimub Eesti Klaasikunstnike \u00dchenduse aastan\u00e4itus, pealkirjaga “Rahvuslik P\u00e4rand” P\u00e4rnus, Linnagaleriis. Samal ajal on P\u00e4rnu Keskraamatukogus avatud ka teine klaasikunstin\u00e4itus “Helmesread”.<\/p>\n
N\u00e4ituse “Rahvuslik p\u00e4rand” kontseptsioon sai alguse paarist juhuvestlusest teemal, kas ja kuidas on tarvilik ja v\u00f5imalik kajastada oma rahvuslikku erip\u00e4ra t\u00e4nap\u00e4eva kunstis. Klaasikunstnike \u00dchenduse aastan\u00e4itusega seoses tekkis t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne v\u00f5imalus nende vestluste h\u00fcpoteetiline teema elus l\u00e4bi m\u00e4ngida.
\nLisaks sellele tundub rahvuslikkuse teema niikuinii \u00f5hus olevat, millest annavad tunnistust mitme EKL alaliidu poolt sel aastal korraldatud n\u00e4ituse teemavalik ja muidugi ka t\u00e4navune rekordiline osav\u00f5tt laulu- ja tantsupeost.<\/p>\n
Linnagalerii n\u00e4itusel osaleb 18 erineva k\u00e4ekirja ja taustaga kunstnikku – Pilvi Ojamaa, Ivo Lill, Rait Pr\u00e4\u00e4ts, Kristiina Uslar, Eeva K\u00e4sper, Tiina Sarapu, Vilja Volens, Maret Sarapu, Katrin Tukmann, Malle Hallim\u00e4e, Kairi Orgusaar, Heli Press, Riho H\u00fctt ja Kristi Ringkjob, Maarja Priks, Kairit Annus, Piret Ellamaa ja Karin M\u00f6lder. Neli viimatimainitud autorit on sel aastal EKA klaasikunsti osakonna l\u00f5petanud v\u00f5i seal veel \u00f5ppivad noored kunstnikud.
\nP\u00e4rnu Keskraamatukogus n\u00e4itavad omaloodud klaashelmeid Liisi Junolainen, Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Kai Saarepuu, Kersti Vaks, Mare Saare, Kristiina Uslar, Toomas Riisalu ja Peeter Ruda\u0161. Ka helmen\u00e4itusel kajastub p\u00f5hin\u00e4ituse teema – ehted oli \u00fcks v\u00e4heseid valdkondi, kus klaas kui materjal leidis oma kindla koha muistsete eestlaste igap\u00e4evaelus. Nii on t\u00e4nap\u00e4eval loodud klaashelmestel otsene seos meie rahvusliku p\u00e4randiga l\u00e4bi materjali ja esemete funktsiooni.<\/p>\n
Leidsin, et oleks tore n\u00e4ituste kaasvaatlejaks kutsuda nii-\u00f6elda erialav\u00e4line inimene, kes n\u00e4eks ehk asju, mida iga p\u00e4ev klaasiga tegelev kunstnik t\u00e4hele ei pane. Samas v\u00f5iks tal olla rohkem sidet rahvakunsti ja -traditsiooniga. Nii kutsusin kaasvestlejaks ja -vaatlejaks oma \u00f5e, Reet Talimaa – tekstiilikunstniku ja kauaegse \u00f5ppej\u00f5u Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili alal.<\/p>\n
KAI:
\nMida n\u00e4ed ja \u00fctled selle kohta, kuidas klaasikunstnikud sel korral rahvuslikku p\u00e4randit oma t\u00f6\u00f6des n\u00e4htavale toovad?<\/p>\n
REET:
\nM\u00f5lema klaasin\u00e4ituse v\u00e4ljapanekus oli palju s\u00fcmpaatset, aga k\u00f5neleksin neist kordam\u00f6\u00f6da.
\nAlustan Linnagalerii “Rahvuslikust p\u00e4randist”, mille \u00fcldm\u00f5ju v\u00f5taksin kokku s\u00f5naga “kammerlik”. N\u00e4itus on kenasti kujundatud, mitmepalgeline ja v\u00e4\u00e4rikas. Pilkup\u00fc\u00fcdva aval\u00f6\u00f6gina m\u00f5jub Rait Pr\u00e4\u00e4tsa klaasist mobiiltelefon: igavesti kividega rassiv Linda kui eesti naiste \u00fcrgema.<\/p>\n
KAI:
\nMinu arvates on selles t\u00f6\u00f6s meie pateetilist m\u00fc\u00fcdiloomet k\u00e4sitletud v\u00e4ga v\u00e4rskendava nurga alt, skeptilise muigega suunurgas. Selle t\u00f6\u00f6 asetamine kohe n\u00e4ituse algusesse, Maarja Priksi “Vabadussamba” taustale lubab minu jaoks kogu n\u00e4itust vaadata pisut kergemalt, mitte nii surmt\u00f5sisena.<\/p>\n
REET:
\nMuidugi paneb see t\u00f6\u00f6 vaataja muhedalt muigama. Arvan, et oskus ootamatu, ka humoorika vaatenurga alt asju n\u00e4ha on hea kunsti \u00fcks tunnusjooni.
\nRahvusromantilisest m\u00fc\u00fcdiloomest on kantud ka Riho H\u00fcti “Koit ja H\u00e4marik”, kuid sootuks teises v\u00f5tmes. Kunstniku v\u00e4ljakujunenud k\u00e4ekiri on habras, kuid veenev, kantud \u00e4rkamiseelsest tundest, milles t\u00f5eluse ja kujutluse vahelised piirid h\u00e4gustuvad.<\/p>\n
KAI:
\nRiho H\u00fcti t\u00f6\u00f6de juures on v\u00e4ga v\u00f5luv j\u00e4lgida tema oskust oma t\u00f6\u00f6des valgusega m\u00e4ngida – see muudab niigi ebareaalsed maailmad unen\u00e4olisteks. Sama toimub ka selle t\u00f6\u00f6ga. (Lisaks meenutab ta kompositsioonilt pisut Maks Roosma (klaasieriala asutaja Kunstt\u00f6\u00f6stuskoolis) figuraalseid graveeringuid, millest \u00fche koopia graveerimine oli omal ajal kunstiinstituudi klaasitudengitele
\nkohustuslikuks \u00f5ppekava osaks. Ja see lisab sellele t\u00f6\u00f6le veel \u00fche mineviku vindi klaasikate jaoks. Ma k\u00fcll ei tea, kas Riho H\u00fctt ise \u00fcldse selle sarnasuse peale tuli seda t\u00f6\u00f6d tehes. \ud83d\ude42<\/p>\n
REET:
\nMitmed autorid on p\u00f6\u00f6rdunud rahvusliku ornamendi poole. Ivo Lille meisterlikult klaasi kui materjali omadusi peegeldavad ja optilisi maailmu loovad vormid on mulle n\u00e4ituse s\u00fcmpaatsemaid t\u00f6id. (“Etno I – II”)<\/p>\n
KAI:
\nIvo Lille t\u00f6\u00f6des on olemas k\u00f5ik see, mida klaasilt \u00fcldiselt oodatakse – optilised peegeldused ning valguse- ja v\u00e4rvim\u00e4ng. Aga mind isiklikult ei veennud Ivo t\u00f6\u00f6des ornamendi ja vormi kooslus. K\u00f5ike oli justkui liiga palju koos – sissel\u00f5iked, ornament, peegel, optika… aga v\u00f5ib-olla see oligi just taotluslik: kirju nagu k\u00fclasimman.
\nTriipudega t\u00f6\u00f6d olid rahulikumad, aga kuidagi formaalseteks j\u00e4id minu jaoks. Ma ei tunnetanud seost range geomeetrilise vormi ja valitud etnograafilise viite vahel.<\/p>\n
REET:
\nRahvakunsti maailm on mitmepalgeline: on v\u00e4rve ja kirju, milles peegeldub pidu ja pillerkaar, on t\u00f5sist tasakaalu ja m\u00f5tlikku argip\u00e4eva. K\u00fcllalt ootusp\u00e4rane on seegi, kuidas kaasajalgi k\u00f5neleb iga t\u00f5lgendaja natuke selles ammutuntud keeles ja siiski talle omaseks muutunud viisil. Ja iga vaataja leiab taas oma, kunstikeel on ju \u00fcks paljudest v\u00f5imalustest \u00fcksteist n\u00e4ha ja m\u00f5ista.<\/p>\n
Maret Sarapu p\u00fc\u00fcab “Ilma vaadetes” tabada suuri seoseid ja kohati see tal \u00f5nnestubki. Klaastahvel, millel kujutatud katedraali p\u00f5hiplaanil n\u00e4en sirkelroseti joonist, sedasama, mis meenub nii pulmakappade kui veimevakkade kaanelt n\u00e4htuna – ja mitte ju ainult, loob minu kui vaataja jaoks m\u00f5ttesildu.
\nTore on ka pitskrae, mis justkui kummutisahtlist leituna sulle vastu vaatab samas pildireas: tuntud ja tuttav tunne millestki, mis on olnud ja oli ja on. Aga sinna vahele, sest tahvleid v\u00f5i pilte on ju viis, j\u00e4\u00e4b natuke liiga palju \u00f5hku… Korraga aimub, kui haprad on need sillad, mis justkui kannavad ja siiski ei kanna ka.<\/p>\n
KAI:
\nMulle tunduvad Maret Sarapu t\u00f6\u00f6d \u00fchelt poolt nii universaalsetena, et v\u00f5ib tunduda k\u00fcsitav nende mahutamine selle teema alla. Ja teisalt valisingi nad selle universaalsuse p\u00e4rast, sest kaasaegsed m\u00f5ttemaailmad ongi palju laiemaks ja \u00fcleilmsemaks muutunud. Jupike on seal oma vanavanemate p\u00e4randit, jupike isiklikke m\u00e4lestusi, jupike kollektiivset kultuurilist m\u00e4lu ja kes teab kust veel… Mareti t\u00f6\u00f6de minimalistlik teostus j\u00e4tab seejuures omaenda m\u00f5tetele piisavalt ruumi.<\/p>\n
REET:
\nKairit Annuse teoses “\u00dchendatud” on talukausside k\u00e4ep\u00e4rane vorm taandatud v\u00e4ikesteks v\u00e4rvilisteks kausikesteks, kumerustel ruuduv\u00e4ljakuna vilksamas killuke triibuseelikute v\u00e4rvir\u00f5\u00f5must. V\u00f5ib olla tahab autor k\u00f5nelda sellest, kuidas kaasaja kergelt kreenis maailmas minevikup\u00e4rand on muutunud meeneiks? V\u00f5imaliku t\u00f5lgendusena see mulle tundub autori kaaskirjastki. L\u00f5puni usutav
\nsiiski mitte.<\/p>\n
KAI:
\nMulle j\u00e4lle tundub, et just seet\u00f5ttu, et nad on sellised ebapraktilise suurusega, saab neid m\u00f5ista laiemalt kui lihtsalt tarben\u00f5usid:inimene on ka ise omamoodi mahuti… Kaldun arvama, et see on taotluslik valik, et autor on valinud just sellise vilksatava viisi triibumotiivi kaudu rahvuslikkusele viitamiseks ja mitte mustri suure-laia l\u00e4bijooksu esemest. V\u00f5ib-olla see on viide sellele, kuidas kaasaja eestlases on tema p\u00f5lisjuured vaid vilksamisi n\u00e4htavad?<\/p>\n
REET:
\nP\u00e4rimusele on v\u00f5imalik l\u00e4heneda ka folkloorselt: lugusid jutustades ehk siis kunstnikuna neid lugusid n\u00e4idates. Pilvi Ojamaa “Linnakodanikud” esitlevad kolme 16-17.sajandil Tallinnas elanud k\u00e4sit\u00f6\u00f6meistrit ja nende abikaasasid. T\u00f6\u00f6 on elegantne: tipptasemel heale tarbekunstile omaselt on vorm ja dekoor teineteisest lahutamatud, kauni tundlikkusega on teostatud graveering. Pilvi Ojamaa teost v\u00f5ib pidada selle n\u00e4ituse p\u00e4rliks, mis selge suver\u00e4\u00e4nsusega k\u00f5neleb vana ja v\u00e4\u00e4rika meistrit\u00f6\u00f6 p\u00f5hit\u00f5dedest.<\/p>\n
KAI:
\nJah. Nii see on.<\/p>\n
REET:
\nPoeetilises v\u00f5tmes vaatab minevikku Tiina Sarapu “\u00dche vesiveski lugu”. Teose vormik\u00f5ne on haarav: voogavad klaaslehed k\u00f6idetuna pildialbumiks, milles v\u00e4rvidel, joontel, kirjakatkeil oma kindel koht ja s\u00f5num.<\/p>\n
KAI:
\nSee on oma l\u00f5petatuses v\u00e4ga veenev.
\nVahem\u00e4rkusena: Huvitav, millisena n\u00e4evad seda t\u00f6\u00f6d need inimesed, kes elasid teisel pool raudset eesriiet? Kas nad tajuvad selles loos avalduvat traagikat?<\/p>\n
REET:
\nKristiina Uslari t\u00f6\u00f6 “Vanaemad” avanes minule l\u00e4bi sooja huumoriprisma: see justkui kr\u00f5bedas kuumuses k\u00f5rbema l\u00e4inud rullbiskviiti meenutav vorm, punane klaaspits servas ja otsustavalt haraline must l\u00f5ngakera postamendil – tuttavad ja veidi \u00fcllatavastki vaatenurgast tabatud asjad iseloomustamaks vanaemade igikestvast hoolast kantud maailma. Tore t\u00f6\u00f6, mida muheda muigega vaatad ja r\u00f5\u00f5mustad, et n\u00e4e, m\u00f5te liigub!<\/p>\n
KAI:
\nKristiina t\u00f6\u00f6 juures meeldis mulle ka eelk\u00f5ige selles t\u00f6\u00f6s olev soojus. See, et Sulle meenutab seinal olev k\u00e4ter\u00e4tik k\u00f5rbemal\u00e4inud rullbiskviiti, lisab minu jaoks veel \u00fche “soojuselaine” juurde. Ja t\u00e4helepaneku selle kohta, kuidas olen harjunud n\u00e4gema ja seostama mingeid asju nii kindlalt,
\net ei otsigi enam m\u00f5tete lisaharusid t\u00f6\u00f6 juures – antud juhul on must v\u00e4rv Kristiina t\u00f6\u00f6des minu jaoks nii kinnistunud omadus, et ma ei m\u00f5tlegi sellest enam kui v\u00e4rvist.<\/p>\n
REET:
\nPeatuksin veel kahe kunstniku, Kairi Orgusaare ja Maarja Priksi t\u00f6\u00f6del. Nimetatud autorite teoste erinevustele vaatamata n\u00e4en \u00fcht, minu jaoks kergelt kriipivat sarnasust: t\u00f6\u00f6 nimes sisalduv mastaapsus ei kajastu vormik\u00f5nes.
\nP\u00f5llud” (Kairi Orgusaar) on s\u00fcmpaatne, kuid fragmentaarne faktuurim\u00e4ng, mis eeldaks justkui edasiarendust selleks, et olla veenev.
\nMaarja Priksi installatsioon m\u00f5ju robustse maatelje fragmentidele vaatamata j\u00e4\u00e4b liig hapraks, et kanda nime vabadussammas v\u00f5i siis sammas \u00fcldse.<\/p>\n
KAI:
\nOlen p\u00e4ri sellega, et Maarja Priksi t\u00f6\u00f6s on t\u00f6\u00f6 nimes ambitsiooni rohkem kui t\u00f6\u00f6 teostuses v\u00e4lja on tulnud. Aga midagi selles pretensioonikuses m\u00f5jub irriteerivana ja v\u00e4rskena. Eriti kui m\u00f5elda seejuures autori “v\u00e4rskuse” peale – tegemist on sel kevadel BA kraadi saanud noore klaasikunstnikuga – on teatav nooruslik l\u00e4bematus selle t\u00f6\u00f6 juures m\u00f5istetav.<\/p>\n
REET:
\nKlaas on ehe!
\nSellise lausega v\u00f5taksin l\u00fchidalt kokku v\u00f5luvad helmesread ja j\u00f5ulised klaasp\u00e4rlid P\u00e4rnu Raamatukogusaalis.
\nSuur t\u00e4nu klaasikunstnikele ilusa n\u00e4ituse eest!<\/p>\n
KAI:
\nV\u00f5ta heaks! \ud83d\ude42 Ja Sulle suur t\u00e4nu vaatamast ja suhestumast!<\/p>\n
Kai Kiudsoo-V\u00e4rv<\/p>\n
……………………………<\/p>\n
25.09.09<\/p>\n
Sisult rahvuslik, vormilt kapitalistlik<\/p>\n
Eesti Klaasikunstnike \u00dchenduse aastan\u00e4itus \u201eRAHVUSLIK P\u00c4RAND\u201c
\nP\u00e4rnu Linnagalerii Kontserdimajas, 3. sept. \u2013 3. okt 2009<\/p>\n
Klaasikunstnikud on ikka viljelenud detsentraliseerimispoliitikat, korraldades oma aastan\u00e4itusi v\u00e4ljaspool Tallinna. Seekord maandusid nad rahva r\u00f5\u00f5muks P\u00e4rnu Linnagaleriisse. N\u00e4ituse on kokku pannud Kai Kiudsoo-V\u00e4rv ning teemavalik on tingitud p\u00fc\u00fcdest kombata oma juuri t\u00e4nap\u00e4eva aina \u00fchen\u00e4olisemaks muutuvas maailmas.
\nSamal ajal on ka P\u00e4rnu Keskraamatukogus Liisi Junolaineni koostatud n\u00e4itus \u201eHelmesread\u201c, kus esitatakse klaashelmestest ehteid \u00fcheksalt kunstnikult.
\nKlaasikunsti \u00fchenduses on ca 50 liiget ja neil n\u00e4itustel on esindatud 28 kunstnikku, seega s\u00f5el on \u00fcpriski 50\/50 tihedusega. See tagab stilistilise mitmekesisuse, samas loob eeldused keskp\u00e4rasuse ilmnemiseks. Aga sellised \u00fclevaaten\u00e4itused kord juba on.
\nPilti teeb selgemaks ja ilusamaks n\u00e4ituse kujundus, spetsiaalsete arhitektoonide ning v\u00e4rvipaneelide abil on loodud olukord, kus igal t\u00f6\u00f6l on s\u00f5ltumatu taust, samas on kogu n\u00e4itusel \u00fchendavad elemendid.
\nTarbekunsti, klaasikunsti vist eriti, hindamiseks oleks oluline teada tehnoloogilisi n\u00fcansse. Kindlasti on siingi n\u00e4itusel mitmeid raskestiteostatavaid ja uuenduslikke tehnikaid, mis v\u00e4\u00e4riksid loorbereid juba oma olemasolu t\u00f5ttu. Lihtsad vaatajad, allakirjutanu nende seas, ei tea sellest k\u00f5igest aga suurt midagi ning on sunnitud otsustama siiski meeldib\/ei meeldi printsiibi j\u00e4rele.
\nEnamikul t\u00f6\u00f6dest on lisaks kaunile v\u00e4limusele ka mingi m\u00f5te. M\u00f5nedel naivistlikum, nagu n\u00e4iteks Rait Pr\u00e4\u00e4tsa rahvusromantiline mobiiltelefon. Teistel mitmet\u00e4henduslikum, nagu Kairit Annuse lihtsa rahvaliku vormiga, seelikukirjadega kausid, eksponeeritud viltustel alustel. Ebakindlus nii meie rahvuslik-ajaloolise identiteedi kui ka praeguse \u00fchiskondliku olukorra m\u00f5ttes.
\nSageli tekib vaatajal muu m\u00f5te kui ehk kunstnikul oli \u2013 Maret Sarapu liivs\u00f6\u00f6vituses \u201eIlma vaated\u201c n\u00e4ivad olevat j\u00e4rgmised: mandala esitab budistlikku, lootos hinduistlikku, pits v\u00e4ikekodanlikku ning valge ruut modernistlikku maailmavaadet. Jah, m\u00f5neti need ongi domineerivaimad…
\nKuid ka puhas dekoratiivsus v\u00f5ib olla erinev. Moodsa disaini elegantsi esindavad Eeva K\u00e4speri dekoratiivsed vormid ning Katrin Tukmanni vaagen. T\u00f5si, neil m\u00f5lemal on tekstilis-poeetiline osa, kuid p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtus on siiski kaunis vorm.
\nTraditsionalistlikku tiiba esindavad Pilvi Ojamaa graveeritud \u201eLinnakodanikud\u201c, mis m\u00f5juvad suisa sotsrealistlikult, ning Riho H\u00fctti \u201eKoit ja H\u00e4marik\u201c oma rahvusromantilises stilistikas. Rahvusliku p\u00e4randi t\u00f5lgendusv\u00f5imalused needki.
\nVormi ja sisu \u00fchendamine on k\u00f5ige m\u00f5juvamalt \u00f5nnestunud Kairi Orgussaarel, kelle lihtsad, \u00f5hulised seinaplaadid kujutavad erinevaid p\u00f5lde. Tuttav vaatepilt lennukiaknast, \u00f5ilsa materjali abil puhastatud ning mustritest s\u00fcgavamale ulatuv rahvusliku identiteedi k\u00e4sitlus.<\/p>\n
Siram<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Sel aastal toimub Eesti Klaasikunstnike \u00dchenduse aastan\u00e4itus, pealkirjaga “Rahvuslik P\u00e4rand” P\u00e4rnus, Linnagaleriis. Samal ajal on P\u00e4rnu Keskraamatukogus avatud ka teine klaasikunstin\u00e4itus “Helmesread”.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8,2],"tags":[],"class_list":["post-456","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aastanaitused","category-uudised"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/456","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=456"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/456\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2715,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/456\/revisions\/2715"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=456"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=456"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=456"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}