{"id":2068,"date":"2005-12-15T14:16:51","date_gmt":"2005-12-15T14:16:51","guid":{"rendered":"http:\/\/klaasikunst.ee\/?p=2068"},"modified":"2014-01-20T19:15:20","modified_gmt":"2014-01-20T19:15:20","slug":"2005-primitiivklaasikunstipaevad-kunilepal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/klaasikunst.ee\/?p=2068","title":{"rendered":"2005 PRIMITIIVKLAASIKUNSTIP\u00c4EVAD KUNILEPAL"},"content":{"rendered":"

\u00a0\u00a0\"176\"<\/a>
\nJuunikuus 2005 toimusid primitiivklaasikunsti p\u00e4evad Raplamaal Linnaaluste k\u00fclas, mis pidas hiljuti (a 2004) oma 950 aastast s\u00fcnnip\u00e4eva. Arheoloogid, kes juba mitmendat aastat teostavad v\u00e4ljakaevamisi k\u00fclas asuval Keava Linnam\u00e4el, arvavad asunduse olevat koguni varasema. Vanade aegade h\u00f5ngu on sellega seoses k\u00fclas tugevalt tunda ja ka primitiivklaasikunsti \u00fcritus v\u00e4ga populaarne.<\/span><\/b><\/p>\n

<\/p>\n

Maikuu alguses, kui rohi t\u00e4rkama hakkas, algasid ka esimesed ehitust\u00f6\u00f6d Kunilepa talu karj\u00e4\u00e4ris. K\u00f5igepealt valmis p\u00fcramiidi-kujuline varikatus, siis v\u00f5is asuda klaasiahju ehitama. N\u00f5uandjateks olid klaasikunstnikud Kati Kerstna ja Merle Kannus, teostajaks-projekteerijaks kohalik ahjumeister Ants Agu.Suurema osa \u00fcritusel kulunud klaasist andis omapoolse toetusena klaasikunstnik Kai Koppel.<\/p>\n

\"178\"<\/a>\u00a0\"175\"<\/a><\/b><\/b><\/p>\n

Juunikuu teisel n\u00e4dalavahetusel k\u00f6eti ahi \u00fcles ja kokkukogunenud klaasikad v\u00f5isid hakata k\u00e4tt proovima. Eelnevad kogemused ja teadmised olid kunstnikel sel alal v\u00e4ga erinevad. Palju tuli nagunii \u00f5ppida t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, sest iga ahi on ikkagi veidi erinev. Elava tulega puuk\u00fctteahjus on helmevalmistamise protsess juba iseenesest v\u00e4ga atraktiivne. Kui helmes on varda otsas valmis tehtud, pannakse ta ahju k\u00fclje sees peituvasse l\u00f5\u00f5mutuskambrisse jahtuma. Et helmeid seal \u00fcksteisest eraldi hoida, raputatakse l\u00f5\u00f5mutuskambrisse aegajalt tuhka. Kui helmed l\u00f5puks piisavalt jahtunud on, tuleb teine \u00fclip\u00f5nev hetk, mil otsitakse s\u00f5na otseses m\u00f5ttes helmeid tuha seest. M\u00f5nigi kord on oma h\u00f5\u00f5guvana meelde j\u00e4\u00e4nud helmest tuha sees p\u00e4ris raske \u00e4ra tunda.
\n\"174\"<\/a><\/b>\u00dcritusel veendusin taas, kui rikastavad on sellised koost\u00f6\u00f6tamise kogemused kunstnike jaoks ja kui l\u00f5pmatult palju erinevaid tulemusi v\u00f5ib \u00fchesama tehnika abil saada. Nagu n\u00e4iteks Kai Saarepuu \u201ehammastest\u201c keed, Liisi Junolaineni mosaiikidega helmed, Kati Kerstna tuumtehnikas tillukesed anumad jne.<\/p>\n

Klaashelmeid tehakse maailmas mujalgi, sellisel primitiivsel moel siiski v\u00e4hem, peamiselt Indias, T\u00fcrgis ja Aafrikas, kus kliima seda rohkem soosib. Kuid Eesti helmestel on v\u00e4ga omalaadne karakter, mida ei saa teistega segi ajada. Selles oli v\u00f5imalik veenduda juba \u00fcritusele eelnaval talvel, mil Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis oli suur n\u00e4itus \u201cKlaashelmed maailma ravaste kultuuris.\u201c Seal olid eksponeeritud helmed \u00fche p\u00f5hjamaa suurima helmekoguja Torben Sode kogust. Aga ka v\u00e4ljapanek Eesti muuseumite helmekogudest, Mare Saare helmekogust ja Eesti kaasaegsetest autorihelmestest. Sellise n\u00e4ituse toimumine primitiivklaasikunsti p\u00e4evade eel, m\u00f5jus v\u00e4ga inspireerivalt ja t\u00f5stis kindlasti j\u00e4rgneva \u00fcrituse taset.<\/p>\n

\"177\"<\/a><\/b>Helmeste tegemise vaheaegadel toimusid Kunilepa kaminaruumis loengud, kus ikka juttu helmestest, nii t\u00e4nap\u00e4eval kui ajaloos, Eestis ja T\u00fcrgis.Primitiivsetest klaashelmeahjudest u. 2000 aastat tagasi ja nende taasloomise katsetest kaasajal. Loengute pidajateks Merle Kannus, Merle Lobjakas ja Liisi Junolainen.
\n\u00dcrituse jaoks sai Kunilepale kohandatud ka v\u00e4ike galerii. Tasapisi t\u00e4itusid sealsed klaasvitriinid pikkade helmeridadega. Uudistajaid jagus l\u00e4hedalt ja kaugelt, kaugeimad olid Jaapanist ja Ameerikast.<\/p>\n

Kairi Orgusaar
\nKunilepa perenaine<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0\u00a0 Juunikuus 2005 toimusid primitiivklaasikunsti p\u00e4evad Raplamaal Linnaaluste k\u00fclas, mis pidas hiljuti (a 2004) oma 950 aastast s\u00fcnnip\u00e4eva. Arheoloogid, kes juba mitmendat aastat teostavad v\u00e4ljakaevamisi k\u00fclas asuval Keava Linnam\u00e4el, arvavad asunduse olevat koguni varasema. Vanade aegade h\u00f5ngu on sellega seoses k\u00fclas tugevalt tunda ja ka primitiivklaasikunsti \u00fcritus v\u00e4ga populaarne.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-2068","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2068","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2068"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2068\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2227,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2068\/revisions\/2227"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2068"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2068"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2068"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}