25.12.1925 -3.05.2013<\/p>\n
Leida J\u00fcrgen sidus oma elutee j\u00e4\u00e4davalt klaasikunstiga juba 1946. aastal, kui ta astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti klaasehist\u00f6\u00f6d \u00f5ppima. Maks Roosma \u00fche andekama \u00f5pilasena omandas ta suurep\u00e4rase klaasi graveerimis- ja maalimisoskuse. Tema 1952. aastal valminud diplomit\u00f6\u00f6 koosnes viiest maalitud vitraa\u017eist.<\/p>\n
P\u00e4rast l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tas ta aastail 1952\u20131955 ERKI keraamika ja klaasehist\u00f6\u00f6 kateedris kompositsiooni ja klaasimaali \u00f5ppej\u00f5una. Esmakordselt esines ta oma loominguga tarbekunstin\u00e4itusel 1953. aastal.<\/p>\n
1955. aastal kutsuti Leida J\u00fcrgen Maks Roosma graveerimiskoolkonna esindaja ja suurep\u00e4rase graveerijana Leningradi dekoratiivklaasi tehasesse, kus ta t\u00f6\u00f6tas vanemkunstnikuna 1955. aastast pensionile minekuni 1990. aastal. Leningradis \u00f5petas ta ka klaasikunsti ja graveerimist, 1957. ja 1958. aastal V. I. Muhhina nimelises k\u00f5rgemas t\u00f6\u00f6stuskunstikoolis.<\/p>\n
Eesti Kunstnike Liidu liige oli ta 1959. aastast. Ainsa eestlasena on ta p\u00e4lvinud Vene NFSV teenelise kunstniku aunimetuse (1977).<\/p>\n
Leida J\u00fcrgen disainis N\u00f5ukogude Liidu \u00fches suurep\u00e4rasemas klaasitehases tohutul hulgal kaunite proportsioonide ja diskreetsete, maitsekate dekoorilahendustega tooten\u00e4idiseid. Erakordselt huvitav on aga tema vabalooming, mille puhul ta rakendas ammendamatut fantaasiat ja ilmutas tehnoloogilist katsetamisjulgust. Ta oli aastak\u00fcmneid \u00fcleliidulise klaasit\u00f6\u00f6stuse kunstin\u00f5ukogu autoriteetsemaid ja p\u00e4devamaid liikmeid, kelle otsekohene kriitika julgustas ja tiivustas.<\/p>\n
Leida J\u00fcrgeni laiahaardelisest loomingust tuleb esile t\u00f5sta figuraalne graveeritud vaas \u00abBaleriin\u00bb (1956, ETDM), skulptuurigrupp \u00abHaned\u00bb (1959), vaas \u00abPilvitus\u00bb (1964, TLM), graveeritud vaas \u00abJaroslavna\u00bb (1967, TLM), s\u00e4ral\u00f5igetega kristallkauss \u00abA\u017euurne\u00bb ( 1968, TLM) ja komplekt \u00abKarge\u00bb (1969, ETDM), vaas \u00abTundra\u00bb (1973, EAM), graveeritud monumentaalne kristallvaas \u00abKimp emale\u00bb (1976, TLM), graveeritud vaas \u00ab\u00d5nnitlus\u00bb (1996\/2001, ETDM) jpt.<\/p>\n
Tema t\u00f6id on eksponeeritud maailman\u00e4itustel Br\u00fcsselis (1958), Montrealis (1967), Osakas (1970), kui nimetada vaid k\u00f5ige olulisemad v\u00e4ljapanekud. Eestis oli tema loomingu suur \u00fclevaaten\u00e4itus 1976. aastal Tallinna Linnamuuseumis. Kunstniku viimased isikun\u00e4itused toimusid Viljandi muuseumis (2005) ja koos Pilvi Ojamaaga tarbekunsti- ja disainimuuseumis (2006).<\/p>\n
Leida J\u00fcrgeni loomingut s\u00e4ilitatakse paljudes muuseumides: Vene muuseumis ja klaasimuuseumis Jelagini lossis Peterburis, Moskva tarbekunstimuuseumis, Corningi klaasimuuseumis USAs ja mujal. Eestis on tema loomingut Tallinna linnamuuseumis, tarbekunsti- ja disainimuuseumis, ajaloomuuseumis ja Viljandi muuseumis.<\/p>\n
Leida J\u00fcrgen oli s\u00e4delev ja ideedest pakatav isiksus. Ta oli eeskujuks ja abistajaks paljudele Eesti noortele klaasikunstnikele, kellel ta aitas oma loomingut Leningradi dekoratiivklaasi tehases teostada. Leida J\u00fcrgenist j\u00e4\u00e4b helge m\u00e4lestus.<\/p>\n
Eesti Kunstnike Liit<\/p>\n
Eesti Klaasikunstnike \u00dchendus<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
25.12.1925 -3.05.2013 Leida J\u00fcrgen sidus oma elutee j\u00e4\u00e4davalt klaasikunstiga juba 1946. aastal, kui ta astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti klaasehist\u00f6\u00f6d \u00f5ppima. Maks Roosma \u00fche andekama \u00f5pilasena omandas ta suurep\u00e4rase klaasi graveerimis- ja maalimisoskuse. Tema 1952. aastal valminud diplomit\u00f6\u00f6 koosnes viiest maalitud vitraa\u017eist. P\u00e4rast l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tas ta aastail 1952\u20131955 ERKI keraamika ja klaasehist\u00f6\u00f6 kateedris kompositsiooni ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1453,2],"tags":[],"class_list":["post-1124","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-in-memoriam","category-uudised"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1124","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1124"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1124\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5646,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1124\/revisions\/5646"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1124"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1124"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/klaasikunst.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1124"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}