Viide

Reedel, 10.novembril kell 17 avati Eesti klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus KÜLM-KUUM Kultuurikatla Koridorklubis. 

Näitus on pühendatud Eesti Klaasikunsti 80 aastapäevale ning palutud osalema ka Saksa klaasikunstnikud.

Näituse avamisele eelnes konverents “Klaas kunstis ja arhitektuuris.

Möödunud on 80 aastat Eesti klaasikunsti sünnist. On tore tähistada seda sündmust majas, kust sai energiat nii kunagine klaasitööstus kui ka kaudselt klaasikunst.

Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid, mis on inspireeritud kas kargest külmast või põletavast kuumast või mõlemist korraga. Teema keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv – kuumad, kirglikud, lämmatavad, jahedad jne suhted lähedaste, ühiskonna või loodusega,  soojad äratundmishetked või tardunud mälestused, karged või põletavad keskkonna puudutused jne, jne.

Kõik me ümber ja me sees on mõõdetav skaalal külm-kuum. Pole vast palju päevi me elus, kus ei vaataks termomeetrit või ei kuulaks ilmauudiseid, tehes selle järgi otsuseid, mil määral peame soojussalvestamiseks ressursse kaasama.Elukeskkonna valikul või kujundamisel mõtleme esimese asjana soojuspidavusele. Lõunamaades ilmselt vastupidi – jaheduse säilitamisele. Meid ümbritsev ja mõjutav värvispekter teeb ikka ja jälle ringe külmadest toonidest soojadeni.Suhted kaaslase või ümbritsevaga võivad võnkuda näpistavast jahedusest põletava kuumani.Et seista vastu jäätumisele, apaatsusele, haigestumisele või kire jahtumisele, on vaja ikka ja jälle energiat. Energia tekib  põlemisprotsessist. Sarnaselt loodusega toimub see ka inimese ainevahetuses. Et meid ümbritseks soojus, vajame hiiglaslikke soojuselektrijaamu ja loodusressursse. Et me keha ja hing ei külmetaks, peame olema endale energiajaamaks ise. Või ka vastupidi, et mitte ära põleda, kuivada, plahvatada jne, vajame  jahedust, teinekord pakastki – nii balanseerimegi terve oma elu jooksul külma ja kuuma vahel.

Mis võiks paremini sümboliseerida seda lõputut energia liikumist kui klaas. Et muutuda jäiselt läbipaistvaks või lumeselt sädelevaks, peab ta läbima enneolematu kuuma. Et muutuda näiliselt taas kirkaks ja leegitsevaks, vajab ta jahedat vett ja lihvi. Ja kas pole tähelepanuväärne, et Kultuurikatla seinad mäletavad seda tuld ja lõõma, mis andsid meie tollastele kodudele sooja, kus elati oma igapäevast kirglikku või kiretut elu ning kust nii mõnigi loominguline sähvatus alguse sai.

Näitusel osalevad: Kairit Annus, Sofi Aršas, Michael Behrens, Elisabeth Brosterhus ja Burkhard Meyer, Wilfried Grootens, Piret Ellamaa, Malle Hallimäe, Riho Hütt, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv,  Eve Koha, Kai Koppel Eeva Käsper, Ivo Lill, Kairi Orgusaar, Aleksandra Pavlenkova, Rait Prääts, Torsten Rötzsch, Tiina Sarapu,  Kalli Sein,  Eili Soon, Kersti Vaks, Martina Zilles
Näituse ja konverentsi kuraator: Sofi Aršas

Kujundaja: Riina Degtjarenko

Graafiline diasiner: Piret Räni

Näitus on avatud 10. detsembrini.

Näitust toetab: Kultuurkapital

https://www.facebook.com/pg/EestiKlaasikunstnikeUhendus/photos/?tab=album&album_id=1792246734121302

https://www.facebook.com/merle.kannus/media_set?set=a.708580822672686.100005623243371&type=3

 

 

USA juhtivas valgusajakirjas avaldati intervjuu maailmas läbi löönud Eesti kunstniku Mery Crystal Ra-ga

Kunstnik Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva) on andnud intervjuu maailma juhtivale valgusajakirjale Enlightenment (USA). Intervjuu ilmus ajakirja oktoobrinumbris neljal küljel (:https://www.enlightenmentmag.com/Magazine/October-2017/Lighting-Magazine-October-2017.html#p=78 ).

Intervjuus avab Mery Crystal Ra oma loomepõhimõtteid, muuhulgas rõhutab kunstniku käekirja olulisust ja räägib ka oma edasistest plaanidest. Mery Crystal Ra ütleb muu hulgas: „Minu jaoks on kunst spirituaalne kogemus, ekstaasi vorm. See on meditatsioon mis toodab füüsilist kunsti“.

Pärast läbilööki maailmas ja ülemaailmseid valgusalaseid konkursivõite, valiti Mery Crystal Ra UNESCO valgusaasta lõpuüritusel Meridas (Mehhiko) 2016. aastal väljavalitud kolme kunstniku hulka, kes kutsuti ettekandega plenaaristungile, Nobeli preemia laureaatidega samasse paneeli. Mery Crystal Ra esines samal lõpuüritusel ka rahvusvahelist edu saavutanud interaktiivse isiknäitusega.

Los Angelese filmimees ja kunstiteadlane Eric Saarinen, kes on kuulsa arhitekti  Elias Saarineni pojapoeg, on kunstniku kohta öelnud: „Mery Crystal Ra mõistab inimese hinge ja teab kuidas kommunikeeruda inimestega nende olemuse tasandil. Ta kasutab valgust, heli ja värvi et inspireerida meid kõiki. Tema kunst, kus puudub kurjus, aitab saada paremaks inimeseks, aitab kasvada meil kõrgeks  ja kõrgustesse. Ta on väga loov, ta kasutab moodsaid tehnoloogiaid, et aidata jutustada lugusid emotsionaalsel tasandil. Tema ongi kauaoodatud Valgusprintsess“.

Ameerika New Yorgi maailmakuulus tippgalerist  Rosemarie Montague-Tiesler ütles, et „Meeli Koiva alias Mery Crystal Ra on üks kunstnikest, keda eksponeerisime meie Soho kunstigaleriis New Yorgis 90ndatel. Ta on meie aja üks andekamaid ja rahvusvaheliselt  tuntumaid kunstnikke.”

Meeli Kõiva, kunstnikunimega Mery Crystal Ra, on rahvusvaheliselt tunnustatud innovaator ja pioneer klaasi-, valguskunsti ja multimeedia kunsti maailmas, Ta on üks 2013. ja 2014. aasta üleeuroopalise konkursi Light In the City võitjatest. Tema teoseid on korduvalt valitud ülemaailmsel konkursil CODA USA ajakirjas maailma tipp 25 avaldatud kunstitööde hulka. 2015 oli tema videoteos ülemaailmse CODA kunstiteostest tehtud videofilmide konkursil publiku auhinna võitja. 2016 aastal valiti tema valgusteos maailma TOP 25 parima valgusteose hulka CODA ajakirja konkursil.

Kunstnik Meeli Kõiva Eurooppa Parlamendi peahoonesse loodud klaasvalgusskulptuur Reactive River valiti CODA ajakirja 2016 aasta esimeses numbris maailma 25 olulisima valgusteose hulka.

Ta on loonud teoseid ka Euroopa Parlamendi peahoonesse Brüsselis ja Glaston Corporation peahoonele. 2016 aastal valiti tema isiknäitus PARASITE BEACH  Eesti Kultuurikoja Kultuuritegu   konkursil viie auhinnatud nominendi hulka. Meeli Kõiva kui kunstimaailma visionäär on oodatud esineja rahvusvahelistel konverentsidel, seminaridel ja ülikoolide loengutes üle maailma. Ta on esinenud näiteks maailma juhtival klaasikonverentsil Glass Performance Days, Soome suurimal äri-ja integratsioonikonverentsil Twinkle, Light In the City konverentsdel Euroopas, Eesti 100 Lääneranniku päevade konverentsil Los Angeleses 2017 ja paljudel teistel konverentsidel.

Kunstnik Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva) kolm klaas-valgusteostest lühifilmi linastusid Toronto filmifestivalil EST DOCS

Torontos toimus 3.-7. novembrini filmifestival EST DOCS (http://estdocs.com/wp-content/uploads/2017/10/EstDocs-Program-2017.pdf). Kunstnik Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva) esitas festivali lühifilmide konkursile kolm oma klaasi-, valgus- ja videoprojekte käsitlevat filmi, mis pääsesid ka lõppvooru, 17ne erinevat žanri käsitleva teose hulka.

Kunstnik Mery Crystal Ra esines festivalil oma kolme lühifilmiga. Need kunstniku tööd, millest filmid räägivad, on saavutanud kuulsust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Mery Crystal Ra on maailmas tunnustatud kui kunstnik, kes oma kordumatut käekirja transformeerib lõuendi- ja paberipinnast ruumilisteks klaasi-valgus-video tervikskulptuurideks ja ruumilisteks helenduvateks maalideks.

Kunstnik Mery Crystal Ra esitleb filmifestivalil oma kolme autorifilmi. Lühifilm PARASITE BEACH  (https://www.youtube.com/watch?v=wMYqY71uxDI) räägib Eesti Kaevandusmuuseumi kaevanduskäiku loodud klaasi-valgus- multimeedia meditatiivsest projektist. Eelmisel aastal kaevandusmuuseumis eksponeeritud näitus valiti Eesti Kultuurikoja aasta kultuuriteo konkursil viie silmapaistvama kultuuriteo hulka.

Lühifilmis GOLDEN GATE MEETS GOLDEN GATEWAY  link:https://www.youtube.com/watch?v=M-JVa3hu0Jo&index=3&list=PL4rv7yT92qSUw_XcjqNWyDuNK9Upuk2lr    eksponeerib Mery Crystal Ra Eestisse, Mäetagusele loodud monumentaalset teost, mis koosneb tema akrüülmaalide põhjal loodud 3 meetristest klaasmaalidest, klaaspõranda alusest põlevkivi-valgus-klaasskulptuurist ja integreeritud videoteostest ning klaas-valgus videoskulptuurist klaasseintele. Mäetagusele loodud  GOLDEN GATE MEETS GOLDEN GATEWAY valiti USA CODA ajakirja poolt  maailma 25 tippteose hulka ja avaldati 2016 .a. septembrinumbris rubriigis „Tehnoloogia pluss kunst“.

Lühifilm LIGHT FOR PEACE (https://www.youtube.com/watch?list=PL4rv7yT92qSUw_XcjqNWyDuNK9Upuk2lr&v=zFOE1yWisw0&index=11&app=desktop) räägib Mery Crystal Ra isiknäitusest Mehhikos, Meridas 2016. aastal. Mery Crystal Ra oli üks ülemaailmse konkursiga valitud 14st kunstnikust maailmas, kes kutsuti näitusega esinema UNESCO poolt korraldatud maailma valgusaasta lõpuüritusele. Ta oli ka üks kolmest kunstnikust, kes kutsuti ettekandega esinema lõpugala plenaaristungile. Teos Light for Peace valiti ajakirja CODA (USA) tänavu aasta juulinumbris maailma 25ne tipp interaktiivse kunstiteose hulka.

 

 

Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva) esines Los Angeleses ettekandega oma maailmatuurist ja loitsis vihma metsatulekahjude kustutamiseks

Meeli Kõiva esines ettekande ja klaasperformanciga Eesti 100-le pühendatud USA Lääneranniku Eesti Päevade Konverentsil Los Angeleses.

Eesti 100 lääneranniku päevi tähistati piduliku konverentsi ja sündmustega 31. augustist kuni 4. septembrini 2017. Ettevõtmise avasid Los Angelese linnapea ja Eesti vabariigi peaminister Jüri Ratas. Esinejate hulgas olid ka Jaanus Rohumaa Eesti 100 programmi teemal, aukonsulid Ameerikas, Ivo Felt, Priit Vesilind oma uue raamatu teemal, arhitekt Ülar Mark, Marje Lohuaru pillifondist, tippmuusikud, koorid, tantsijad ja kirjanikud. Toimusid näitused ja filmiesitlused. Juubeliürituse suurejoonelise programmi üks koostööpartnereid oli ka Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.

Ürituse üheks eesmärgiks oli ka tutvustada ja esinema kutsuda maailmas läbilöönud eestlasi ja eestlastest eri valdkondade tippe. Ametlik kava siin: http://lalep2017.com/index.php/events/

Meeli Kõiva valiti Eesti 100 Lääneranniku päevade konverentsile ettekandega esinema oma rahvusvahelisest klaas-valgus-video loomingust, innovatsioonist arhitektuurse klaasi vallas, oma maailmatuurist kuuel kontinendil näitusega WISH/EST/PEACE (koostöös Eesti 100 peaministri tiimiga) ja läbilöögist maailmas..

Viimasel päeval esines Meeli Kõiva koos oma loodud klaasperformanciga VIHMALOITS Los Angelese piirkonna tulekahjude tõkestamiseks Los Angeles pilvelõhkuja WILSHARE GRAND CENTER klaasfassaadil. Performance sündis koostöös maailmakuulsa kunstniku ja rahuaktivisti Paul-Felix Monteziga (USA). Link: https://en.wikipedia.org/wiki/Wilshire_Grand_Center

Lääneranniku Eesti Päevad (LEP 2017) on 4-päevane Eesti kultuuri festival. Traditsioonidega festival on ühendanud koorilaulu, rahvatantsu, perepiknikud, piduliku gala ja igaõhtuse koosviibimise salakõrtsis. Üle 600 osaleja tulid põhiliselt Põhja-Ameerikast ja Eestist. Ei oma tähtsust, kas osavõtja on traditsioone väärtustav põliseestlane või puutub Eesti kultuuriga kokku esimest korda, kõik on oodatud. Lääneranniku Eesti Päevad oli suurim Eesti Vabariik 100. sünnipäeva tähistamine Põhja- Ameerikas.

Lääneranniku Eesti Päevad on aastakümneid näidanud eestlaste ühtekuuluvust ja aastaid kandnud Eesti vabakssaamise eesmärki. Nüüd, kus Eesti on juba üle 20 aasta jälle vaba, on LEP enam-vähem samadel traditsioonidel toimunud. Lääneranniku päevade korraldamine on iga kahe aasta tagant ühe lääneranniku linna eestlaste korraldada ja iga kümne aasta tagant on korraldajaks maailma meelelahutuspealinn ja kasvav IT linn Los Angeles. Nii pikk traditsioon annab omakorda uusi võimalusi tutvustada tänaseid Eesti filme, autoreid, artiste, kõiki loovtööstuse esindajaid, IT firmasid ja ka teisi ettevõtteid Ameerika turul.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahvusvaheline konverents “Klaas kunstis ja arhitektuuris – KUUM/KÜLM ” EESTI KLAASIKUNST 80

Olete oodatud konverentsile – “Klaas kunstis ja arhitektuuris – KUUM/KÜLM” EESTI KLAASIKUNST 80

Eesti Klaasikunstnike Ühendus tähistab oma 80  juubeliaastat rahvusvahelise näituse ja konverentsiga. Eesti-Saksa klaasikunsti ühisnäituse KÜLM-KUUM avamine ja  konverents toimuvad 10.novembril 2017 Kultuurikatlas.

Konverents toimub Terrassisaalis!

Konverents fokuseerub kaasaegsele klaasikunstile ja selle rollile avalikus ruumis ja arhitektuuris.

Peamised teemad on:

  • Viimase kümnendi olulisemad sündmused ja arengud Eesti klaasikunstis.
  • Saksa kaasaegne klaasikunst.
  • Klaasikunst avalikus ruumis ja arhitektuuris.

Konverentsil otsime vastuseid küsimustele: Millised on põletavad probleemid klaasikunstis aastal 2017? Mis toimub klaasikunstis ja selle hariduselus? Mis saab klaasikunsti haridusest? Kuivõrd erinev või sarnane on meie looming ja loometingimused saksa klaasikunstiga? Milline on hetkeseis Saksa klaasikunstis – haridus, näitused, muuseumid, korporatsioonid, uued trendid? Kas ja kuidas eksponeeritakse Eesti sisearhitektuuris ja avalikus ruumis klaasi ja klaasikunsti? Klaas ruumis – kas objekt või ehitusmaterjal?

Kuidas toimib koostöö arhitektide ja klaasikunstnike vahel? Konverentsil esineb  Dr. Sven Hauschke Coburgi kaasaegse klaasi muuseumist  ning Saksa klaasikunstnike ühenduse juhataja Torsten Rötzsch. Eesti poolt klaasikunstnikud – Kai Kiudsoo-Värv, Kalli Sein, Tiina Sarapu ja Mare Saare ja arhitekt Kalle Komissarov. Konverents toimub Kultuurikatla Terrassisaalis. Ettekanded eesti ja inglise keeles.

Pildid konverentsilt:  https://www.facebook.com/pg/EestiKlaasikunstnikeUhendus/photos/?tab=album&album_id=1788181927861116

KONVERENTSI KAVA

10.45 – 11.30 Registreerimine ja hommikukohv

11.30   Konverentsi avamine ja tervitus

11.50   Kai Kiudsoo-Värv “Läbi tule ja vee ehk klaasikunstnike toimetamised viimase 10 a lõikes”

12.20   Kalli Sein „Valgustavalt valgustitest erinõudmistega eraklientide näitel“

12.50   Tiina Sarapu “Klaas arhitektuuris ja potentsiaal klaasis” Vaateid 21. sajandi Eesti arhitektuursele klaasile ja klaasile avalikus ruumis – õnnestumised, ebaõnnestumised ja potentsiaal.

13.20   Kalle Komissarov “Klaasist arhitektuur”

13.50 – 14.50  Lõuna

14.50   Dr Sven Hauschke  Modern Glass in Germany (Saksa kaasaegsest klaasikunstist)

15.20   Torsten Rötzsch  About the Glass Artists Union of North-Rhine Westfalia (Põhja- Reini-Vestfaali klaasikunstnike ühenduse tegevusest)

15.50   Prof Mare Saare  Project based learning vs technology based learning              (“Tehnoloogiakeskselt projektikesksele õppele”, EKA klaasikunstiharidusest)

16.20 – 16.50  Lõppsõna, vestlus ja suundumine näituse avamisele, mis algab             performance’iga.

 

“Eesti oma klaas”

Kuressaare linnuse näitusesaalis  

6.09-6.10. 2017

Väljapanek hõlmab Eesti oma klaasitootmist selle algusest naabersaarel Hiiumaal Hüti klaasikojas kuni täna Saaremaal tegutseva kahe klaasikoja – Laugu klaasikoja ja Lossihoovi klaasikoja – loominguni välja. Esindatud on näidised Meleski, Lorupi ja Tarbeklaasi toodangust.

Näituse koostaja, raadioajakirjaniku ja kunstikoguja Tõnis Kipperi sõnul on Saaremaa toidufestivali raames korraldatud näitus mõtteline järg eelmisel aastal linnuses toimunud näitusele “Lauake, kata end!” Nikolai Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud esemetest. “Langebraun on midagi sootuks enamat kui üks kaubamärk, üks tass või vaagen. See on killuke “Eesti aega”, mälestus esivanematest, läbi hullude aegade hoolikalt alles hoitud, päritud ja pärandatud,” sõnas ta ja lisas, et kui Langebraun on leidnud taas väärilise koha eestlaste ja ka saarlaste südames ja puhvetkapis, siis Eesti oma klaas vajab veel avastamist ja väärtustamist.

“Kui Meleski või Lorupi tooted on juba unustuse hõlmast üles leitud, siis Tarbeklaasi looming alles hakkab endale väärilist kohta võitlema,” märkis Kipper, kelle arvates on Tarbeklaasi kunstnike Helga Kõrge, Ingi Vaheri, Mirjam Maasika, Pilvi Ojamaa, Eino Mäelti, Tiia-Lena Vilde, Peeter Rudaši, Elve Tautsi jt looming väärt meenutamist ja alles hoidmist. “See on kunst, mis kestab üle aegade. Seda enam veel nüüd, kus Tarbeklaasist on jäänud veel vaid mälestus. Ja valdavalt suvilakappides või pööningul tolmuvad esemed.”

Mare Saare isiknäitus RÄNNUD KAUGEL JA LÄHEDAL. JÄRELKUJUTIS.

13. 07. – 10. 08. 2017 Saaremaa Kunstistuudio”

Kasutaja Mare Saare foto.

Järelkujutis on optiline illusioon, mis jätkub pärast tõelise kujutise kadumist. Foto on materialiseerunud järelkujutis, mis salvestab inimesed ja paigad, olukorrad, mida enam ei ole”.

Rännates ja jäädvustades – fotodel, joonistel, mälus – veedab kunstnik suure osa oma vabast ajast. Mõjutused ja mälestused neilt rändudelt on leidnud visuaalse väljundi, milles peamiseks väljendusvahendiks on klaas. Tehniliste võtete paljususe läbi – sh fototrükk, klaasimaal, söövitus, sulatustehnikad – on Mare Saare töötanud välja oma autoritehnikad, millest läbilõiget näeme ka näitusel Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio galeriis.