In Memoriam Toomas Riisalu (24. 05. 1959 – 29. 05. 2017)

Meie hulgast on lahkunud pärast lühiajalist rasket haigust klaasikunstnik, klaasikunsti osakonna pikaajaline töökoja juhataja Toomas Riisalu. Toomast iseloomustasid tagasihoidlikkus, töökus ja vastutustunne. Tema osava käe all omandasid klaasieriala külm- ja kuumtöötlustehnikaid mitmed põlvkonnad tulevasi klaasikunstnikke.

Toomas Riisalu sündis 24. mail 1959. aastal. 1980 – 1983 oli ta tehases „Tarbeklaas“ graveerija ning aastail 1983 – 1988 õppis tollases ERKI-s klaasikunsti eriala. Pärast instituudi lõpetamist suundus ta taas tööle tehasesse, kus töötas kuni 1992. aastani klaasipuhujana. 1993. aastal kutsuti Toomas klaasikunsti osakonna õppealameistriks, hiljem sai temast meie klaasitöökodade juhataja.

Kunstnikuna oli Toomas eksperimenteeriv, tema eriliseks huviks oli klaasipuhumine, erinevate vormide leidmine ja mittetraditsioonilised käsitlused. 2006. aastal nägime Toomase isikunäitust Haapsalus, kus ta alati ka E. Okase Muuseumi igasuviste klaasipäevade aktiivne ja oodatud osaline oli.

Kolleegidena kogesime Toomase vastutulelikkust ja ennastsalgavat pühendumust erialale, sageli varjatud kujul ja püüdmata silma paista. Ta üritas üldjuhul teha teiste silma eest salamisi ära kõik tööd, mis tegemist vajasid. Toomas õppis pidevalt juurde erinevaid tehnilisi oskusi, et hoida korras meie vananevat masinaparki. Alati oli, kelle poole küsimuste ja probleemidega pöörduda. Alati sai kõik korda.

Toomase enneaegne lahkumine on jätnud tühja koha. Kahe poja isana tühja koha nii oma pere kui sõprade ja töökaaslaste ellu. Jäljed temast on alatiseks sügaval nii meie südametes kui ka eesti klaasikunsti loos – kunstnikuna ja õpetajana.

Mare Saare

2017 AJAVAHE: Klaasikunst kohvikus


19. aprill kuni 23. juuli

7. Tallinna rakenduskunsti triennaaliga samal ajal võib paljudes Tallinna kohvikutes lisaks kohvile nautida ka mitmekülgset eesti klaasikunsti. 17 Tallinna eriilmelist kohvikut moodustavad mõttelise võrgustiku ja ühise näituse, et eksponeerida kunsti, mida tavaliselt on keeruline galeriiruumist välja tuua.

Klaasikunstnikud käsitlevad seekordsel näitusel aja teemat. Klaas on suurepärane materjal sellise ambivalentse nähtuse uurimiseks ja tajuvõimaluste väljendamiseks. Sageli viib see materjal ise kunstnikud neid teemasid käsitlema. Puruneva materjalina on ajal ja klaasil tundlik seos – klaas on ajas hästi püsiv, materjalina väga pikkade traditsioonidega ent temast loodu võib hetkega kildudeks saada.

Klaasikunst kohvikus projekt algab 19. aprillil ning kestab suve lõpuni, kuni viimaste kohvikunäituste järk-järgulise sulgemiseni.

Olemas on kõiki näituskohvikuid koondav kaart, mida on võimalik võtta mõnest osalevast kohvikust või triennaali toimumiskohast. Kogu info mõistagi ka kodulehel: https://www.trtr.ee/satelliitprogramm/klaasikunst-kohvikus/

Osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Birgit Pählapuu, Anna-Maria Vaino, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Piret Ellamaa, Eeva Käsper, Merle Lobjakas, Kai Kiudsoo-Värv, Malle Karik-Hallimäe, Eili Soon, Kateriin Rikken, Merle Kannus, Kati Kerstna, Eve Koha, Maria Tamm, Aleksandra Pavlenkova, Kristiina Oppi, Andra Jõgis, Marilin Kristjuhan

Osalevad kohvikud: Robert’s Coffee (Viru Keskus), Palace hotelli Galerii baar, Kohalik Kohvik, Koloniaal, MuSu, Fabrik, Anticafe, Bona, Wabadus, Gourmet Club (Viru tn kohvik-pood), Kehrwieder Chocolaterie, Carmen Coffee (Rotermann), La Bottega, Gelato kohvik Cortile, Boheem, Frenchy, Ginger (Arsenal)

Näituse idee: Maret Sarapu
Korraldajad: Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Piret Ellamaa

Näitus “Klaasikunst kohvikus. Ajavahe” on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni. Lisainfo www.trtr.ee.

Veel infot: Maret Sarapu
+3725547873

Kooskõla. Ongoing / Going On Hausgaleriis

Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 17 avati Haus Galeriis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse
näitus “Kooskõla. Ongoing / Going On.”

Viiendat
aastat järjest külastab eesti klaasikunst Haus Galeriid, et luua dialoog galerii
statsionaarse kunstiekspositsiooniga. Traditsiooniks kujunenud näituse
pealkirjale “Kooskõla” on tänavu lisandunud alapealkiri „Ongoing / Going
On.“

„Ongoing
/ Going On“ on näitus, mis on varasemalt 2016. aasta suvel olnud eksponeeritud
Peterburis Jelagini saare klaasimuuseumis. Näituse eesmärgiks oli tutvustada
Peterburi kunstipublikule oma karjääri alguses olevate eesti klaasikunstnike
loomingut. Pärast Peterburi publikuga soojade suhete loomist on aeg
noortel klaasikunstnikel tutvustada oma loomingut ka kodupublikule.

Esmaspäeval,
20. märtsil kell 17
toimub näitusel ka kohtumisõhtu autoritega, kuhu on oodatud kõik huvilised. Saab
näha kunstnikke, kuulda tööde sünni ja loomise tagamaadest ning küsida kõike
huvipakkuvat otse autoritelt endilt. Täpsema info jaoks hoia silm peal
siin.
Näitusel
on väljas skulpturaalsed väikevormid ja objektid, mis pakuvad kindlasti huvi nii
kollektsionääridele kui kõigile kunstisõpradele. Optilisest
materjalist tööd sobivad hästi pidupäevakingitusteks
või täienduseks kodusesse kunstikollektsiooni.

Näitusel
on esindatud tööd kaheksalt kunstnikult: Aleksandra
Pavlenkova, Andra Jõgis, Caspar Sild, Kateriin Rikken, Kristiina Oppi, Külli
Nidermann, Maarja Mäemets ja Maria Tamm.

Näitus
„Kooskõla. Ongoing / Going on“ jääb Haus Galeriis avatuks kuni 25. märtsini
2017. Samal
ajal on galerii alumisel korrusel avatud ka Mall Nukke maalinäitus
„KolmeVärviMängud“. Galerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 10-18 ning
laupäeviti kell 11-16 aadressil Uus tn 17, Tallinn

Posted by Maarja Mäemets on 25. veebruar 2017. a.

Kersti Vaks “Meri ja loodus” Vabaduse galeriis

Klaasikunstnik Kersti Vaks on kogu elu armastanud katsetada. Näitusel “Meri ja loodus” Tallinnas Vabaduse galeriis on eksponeeritud nii värskelt klaasiahjust tulnud teosed kui ka 40 aastat tagasi valminud klaasvormid.
“Hülgepoja portree”, “Millimallikas”, “Tõotab tormi” ja “Laevahukk” – Kersti Vaks on meretemaatikat avanud näitusel eri nurkade alt.

Vaks ütles “Aktuaalse kaamera” kultuuriuudistele, et kasutab põhiliselt puhumistehnikat, aga armastab uusi tehnilisi lahendusi välja mõelda.

Väljapaneku kõige varajasemad teosed tegi Kersti Vaks 1976. aastal ja viimane valmis alles mõned nädalad tagasi. Näitus Vabaduse galeriis on avatud uue aasta alguseni.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10209604462326157&set=pcb.1751337021857067&type=3&theater
http://kultuur.err.ee/v/kunst/dcbd7a0d-fce8-4922-ba61-259f5f9da20a/vabaduses-naeb-kersti-vaksi-klaasikunsti

Rahvusvaheline klaasikunsti biennaal “2D”

Rahvusvaheline klaasikunsti biennaal
“2D”
klaasist objektid, installatsioonid, skulptuurid, vitraazhid jpm

29.10 – 4.12.2016

2D on juba kolmandat korda toimuv traditsooniline rahvusvaheline klaasikunstinäitus, kus rõhk on lehtklaasi võimaluste ärakasutamisel ja eksponeerimisel.
Seekord eksponeerime eelkõige installatiivset ja suuremõõtmelist klaasikunsti, mis muudab näituse ka rahvusvahelises plaanis väga eriliseks.

Idee sai alguse Vilniusest ja põhikorraldus on olnud Leedu kunstniku Dalia Truskaite poolt, aga juba eelmisel korral kaasati ka teiste riikide kuraatorid Lätist, Eestist ja Soomest ning näitust eksponeeriti nii Leedus, Lätis kui Eestis (Pärnus).
Ka seekord liigub näitus ringi alustame Vilniusest ja sügiseks jõuame Pärnusse. Ja kui varem on näitusel osalenud Balti- ja Põhjamaade kunstnikud, siis seekord on fookus Läänemeremaadel.
Esimene näitus 2D toimus 2012.aastal, siis osales 32 kunstnikku Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja Rootsist.
Töid eksponeeriti tookord Vilniuses ja Klaipedas. Teisel korral – 2014 osales 38 klaasikunstnikku Leedust, Lätist, Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Islandilt ning näitus liikus trajektooril Vilnius Jurbarkas Pärnu Riia. Seekord nagu juba öeldud – on kutsutud Läänemeremaade kunstnikud.
Ka tänavuse näituse ideeks on esitleda kahemõõtmelise lehtklaasi võimalusi, jätkuks ja edasiarenduseks Vilniuse klaasikoolkonna traditsioonidele. Anda lehtklaasile nö. uus elu, leida ja eksponeerida selle erinevaid muutusi ruumis, luues nii kahemõõtmelisi kui kolmemõõtmelisi objekte. Näitusel on esindatud kõikvõimalikud kuum- ja külmtöötlustehnikad.

Veel toimus näitus:
Vilnius, Dailinink sjungos galerija (Artists Association Gallery)
Ðv. Jono gatvs galerija (St. Jono Street Gallery)
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=526152924248811&set=a.526154400915330&type=3&theater

Pilvi Ojamaa näitus „Cloud Gotland“

14. jaanuaril avas eesti klaasikunsti klassik Pilvi Ojamaa Harjumaa Muuseumis Keilas oma näituse „Cloud Gotland“, kus saab näha tema aastatel 1965-1992 tehase „Tarbeklaas“ jaoks kavandatud loomingut.

Näitusel eksponeeritud tarbeklaas pakub äratundmisrõõmu ilmselt paljudele. Seda eelkõige erimõõduliste ja –vormiliste joogiklaaside näol, millest midagi omal ajal peaaegu igas kodus kasutati. Eesti klaasidisaini klassikasse kuuluvad joogiklaaside komplektid „Mi“ 1966 ja „Re“ 1966, konjakiklaasid „Trips Traps Trull“ 1967, veiniklaasid „Juta“ 1971, serviisid „Elle“ 1978 ja „Sandra“ 1987 ning lauanõude komplekt „Adam“ 1990. Niisiis tasub praegugi oma kodune klaasikogu üle vaadata ja näituse abiga saab Pilvi Ojamaa loomingu hulka kuuluvate esemete nimedki teada.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse auliige Pilvi Ojamaa lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1956. aastal ja diplomitööna valmis graveeritud kristallkarikas „Võimlejad“. Tööd alustas noor kunstnik Leningradi Kunstilise Klaasi tehases graveerija ja kunstnikuna. Pärast paariaastast tööstuses töötamise kogemust jätkas Ojamaa tehases „Flora“ ning aastal 1965 sai temast peaaegu kolmekümneks aastaks tehase „Tarbeklaas“ kunstnik-disainer, kes kujundas silmapaistva osa nii tehase toodangust kui ka kogu selleaegse perioodi kohaliku klaasidisaini olemusest.

Tööstustoodangule disainilahenduste väljatöötamise kõrval on Pilvi Ojamaa loonud unikaalseid üksikvorme ja esinenud tarbekunstinäitustel. Graveerimistehnika on kunstnikule jäänud üheks hingelähedasemaks väljendusviisiks ning eesti klaasikunsti tähtteoste hulka kuuluvad vaasid „Vaikus“ 1973, „Lennule“ 1994, „Pääsenud“ 1999, „Laine loomine 2002, „Elaan“ 2006 ja „Lendstart“ 2008.

Miks on Pilvi Ojamaa oma näituse pealkirjaks valinud „Cloud Gotland“, jäägu igaühele endale nuputada.

Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 12. veebruarini 2017.

https://www.facebook.com/Keilalinn/photos/a.10154183742516863.1073742760.178847901862/10154183745066863/?type=3&theater

Meeli Kõiva PARASITE BEACH

allmaaEesti Kaevandusmuuseumis avati 4.08.2016 Meeli Kõiva (Mery Crystal Ra) interaktiivne näitus-meditatsioon „Parasite Beach“.

Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva) näitus on oma olemuselt innovatiivne valgusinstallatsioon kaevanduskäikudes, mis mõtiskleb energiate muutumise ja vahetumise üle, maailmas kasutusel olnud energiaallikatest, uutest energialiikidest ning energiatest ja sünergiatest inimeste vahel. Näituse keskpunktiks on inimene, keda tehnoloogilise üliarengu juures maailm aina vähem vajab.

Näituse tehnilise poole looja on Anton Jegorov ja installatsiooni helikujunduse autor helilooja Margo Kõlar.

Näitusel kasutab Mery Crystal Ra nüüdisaegset infotehnoloogiat ja valgusseadistust, samuti video ja valgustehnikat. Kunstnik otsib vastust küsimusele, kas vanade tegevuste hääbumine jätab inimese üksnes maa-alustesse tunnelitesse pimeduse kätte või inimkonna päästab hoopis loovus, mis toob ta taas valguse kätte?

„Tegemist on parasiitpagulase meditatsiooni-residentuuriga, kus ristuvad tegelikkus ja nägemused, mõtted robotite ülemvõimust ja lootus inimeste vahelise sünergia-energiaga tulevikku kujundada“, ütles Mery Crystal Ra näitust korraldavale muuseumi kuraatorile.

Videotelt näeb tema mitmetelt konkurssidelt Euroopas ja Ameerikas auhindu toonud töid. Mery Crystal Ra on näituse üheks keskseks objektis võtnud ka kaevanduses voolava salajõe. Näitus leiabki aset muuseumi kahes kaevanduskäigus.

Kunstiinstallatsiooni raames toimub kaks Kunstniku Kõnet, millest esimese peab kunstnik näituse avapäeval Eesti Kaevandusmuuseumis, Kohtla-Nõmmel.

Olete palavalt palutud osa saama ainulaadsest kunstielamusest kuni 1. oktoobrini!

parasite

Eha-Pilvi Jõgi juubelinäitus “Elu lugu”,

jogi1Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avati 7. septembril klaasikunstnik Eha-Pilvi Jõgi näitus “Elu lugu”, millega tähistab kunstnik oma 80. sünnipäeva.
Eha-Pilvi Jõgi on Eesti üks staažikamaid klaasikunstnikke, kes on jätnud Eesti disaini ajalukku olulise jälje. Tema suurim panus eesti klaasikunsti on unikaalne kuumtöötlustehnikas teostatud barokse iseloomuga looming, vahendab Eduard Vilde muuseum.

“Ma läksin instituuti, sest ma tahtsin astuda maali, kuid siis oli just väljas Silvi Raudvee näitus – kui ma nägin Silvi Raudvee klaase, siis ma ütlesin, et ei, klaasil on nii palju võimalusi ja värve,” ütles Eha-Pilvi Jõgi “Aktuaalsele kaamera” ja selgitas, miks ta otsustas ikkagi klaasikunsti kasuks.

Keerulistel 50ndatel aastatel leidsid vähesed ERKI klaasikunsti eriala lõpetanud rakendust kodumaal. Nii suundus ka Eha-Pilvi Jõgi Venemaale Kalinini oblasti klaasitehasesse Krasnõi Mai, kus ta disainis tööstuskunstnikuna 1969-1975 aastail eelkõige tarbenõusid.

Eha-Pilvi Jõgi Venemaal valminud omanäoline kuumtöötlustehnikates looming on olnud tuntud ja hinnatud lopsaka ja ekspressiivse vormikeele poolest. See on olnud eristuv rangelt põhjamaises tarbekunsti raamistikus.

Jõgi on saanud mitmeid tunnustusi nii Eestis kui välismaal. Tema loomingut omavad mitmed muuseumid Eestis ja Venemaal ning erakogud Kanadas ja USA-s.

Juubelinäitusele paneb kunstnik välja läbilõike oma loomingust – on dekoratiiv- ja tööstusvorme, samuti saab näha töid haruldasest klaasist, mis on valminud Krasnõi Mai tehases 70ndatel.

Viimane retrospektiivnäitus toimus 2006. aastal Ardus.

http://kultuur.err.ee/v/kunst/1591db4f-df93-424e-a9fb-47ae21813414/klaasikunstnik-eha-pilvi-jogi-avas-juubelinaituse

Ivo Lill: LIIGVESI Viinistus

lillviinistuNäitus Viinistu Kunstimuuseumi tünngaleriides 4 – 31.august 2016. Avatud iga päev kl 11 – 18.
Klaas: Ivo Lill, kujundaja: Maret Kukkur
Näituse avamine 3.augustil kl 18.
—–

Nii käesolevat näitust, kui Ivo Lille loomingut üldse, on inspireerinud VESI – voolava vee heli, ilu ja dünaamika.
2015. aasta septembris Telliskivi loomelinnakus toimunud näituse „Libavetel“ lavastas Maret Kukkur mahajäetud tööstushoonesse rajatud tehisveekogusse, mis moondus hüljatud industriaalkeskkonnas hõbelevalt tontlikuks libajõeks.
Seekord on näitus rajatud Viinistu avara merevaate ja tünnidesse kängitsetud liigvee kontrastile. Klaasskulptuurid peegelduvad veepinnal ja heidavad roostes seintele varje. Vaataja saab ise madalas vees sumbates muuta „maailmapilti“ ning panna värvilised peegeldused veepinnal tantsima. Lahkudes pinnavirvendus raugeb ning kõik on taas nagu enne.
Näitus on avatud iga päev 11 – 18 ja jääb avatuks 31.augustini.
——-

Vaata panoraami näituselt: