RESONANTS Vana-Võromaa Kultuurikojas

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus
16.08- 29.09.2019

Ivo Lill “Resonants”

Sel korral on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.
Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).
Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.
Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Näitus toimub Vana-Võromaa Kultuurikojas 17.augustist – 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Mare Saare, Tiina Sarapu ja Eili Soon Soome Klaasimuuseumis Riihimäel

Soome Klaasimuuseumis Riihimäel avati augusti lõpul Euroopa kaasaegset klaasigraveeringut tutvustav näitus “Back on Tour – Riihimäki to Coburg”, kus oma töödega esineb 43 klaasikunstnikku. Eestit esindavad Mare Saare, Tiina Sarapu ning Eili Soon. Näha saab väga erinevaid graveerimistehnikaid ning kõrvuti klassikalise graveeringuga on üha enam kontseptuaalset lähenemist ning ka uudseid tehnilisi ning visuaalseid väljundeid. Näitus on teine tuuride sarjast – esimene toimus aastatel 2015-2016 seitsmes Euroopa riigis, sh 2016. aastal ka Tallinna (Eesti Rahvusraamatukogu).

Näitustesarja korraldab Glass Engraving Network, kelle eesmärgiks on kadumisohus klaasigraveerimistehnikate säilitamine ja propageerimine. Eesti klaasikunsti algusperioodil oli graveerimine esmatähtis nii klaasikunstis kui klaasiõppes, klaasieriala esimese professori Maks Roosma eestvõttel.

Lisainfo

Piret Ellamaa pälvis tunnustuse GASi poolt korraldatud näitusel

Piret Ellamaa pälvis honorable mention tunnustuse Glass Art Society poolt korraldatud näitusel Floridas.

Glass Art Society 2019. aasta konverentsi raames toimuval näitusel The Morean Art Center´is St. Petersburg´is , Floridas (09.03 – 26.04.2019)  pälvis Piret Ellamaa oma tööga “Resonants” honorable mention tunnustuse.

Rohkem infot siit.

Piret Ellamaa "Resonants"

Piret Ellamaa “Resonants”

KOOSKÕLA Hausis

Klaas ruumis

Reedel, 8. veebruaril 2019 avati Haus Galeriis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse traditsiooniline näitus “Kooskõla”, mis tänavu kannab alapealkirja “Klaas ruumis”.

Kui seni on klaasikunsti esitletud galerii püsiekspositsiooniga ühes näituseruumis, et luua dialoog erinevate kunstivaldkondade vahel, siis käesoleval aastal pakutakse vaatajale võimalust nautida klaasikunsti eraldi saalis ning keskendutakse klaasobjekti mõjule ruumis.

Sild ehk kooskõla galeriis eksponeeritud maali, graafika ja fotoga luuakse pigem mõtteliselt või sümboolselt, kaht korrust ühendava keerdtrepi abil. Haus Galerii on orienteeritud kujutavat kunsti austavale publikule ja sellega on asutusepoolne kontekst loodud. Eesti klaasikunstis on välja kujunenud mitu erinevat suunda. Üks neist liigitub pigem visuaalkunsti valdkonda ning tegeleb samade probleemidega nagu kaasaegne kujutav kunst. Selliselt on klaasmaterjal kunstnikule kui lõuend, paber, savi või mistahes töövahend. Näitus on koostatud põhimõttel, kus ühtne siduv kontseptsioon puudub. Publikule esitatakse võimalus vaadelda klaasist teoseid iga kunstniku personaalset sõnumit omava loominguna, sarnaselt Haus Galerii ülemisel korrusel eksponeeritava kunstiga. Valik töödest lähtub ka eeldusest, et iga teost võib käsitleda kui objekti, mis omab potentsiaali suhestuda kaasaegse sisearhitektuuriga ning ilmestada elu- või bürooruume mitte kujundusliku elemendi, vaid iseseisva kunstiteosena.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse näitused Haus Galeriis on pühendatud Eesti Vabariigi aastapäevale, sel aastal toimub näitusesari “Kooskõla” juba kuuendat korda. Külastajate seas populaarselt näituselt on võimalik meelepärane teos ka kohe koju või kontorisse kaasa osta.

Sofi Aršase isiknäitus “Kihid” Viimsi Püha Jaakobi kirikus

Näituse läbivaks teemaks on eluetapid ja nendega seotud kohtade, objektide, erinevate detailide jms kogum. Peamiselt kajastavad pildid mu elu üht olulisemat ja pikimat tööperioodi viimase kahekümne aasta jooksul. Iga inimese elutee läbib keskkondi, hooneid, ruume, mis moodustavad unikaalse ja kordumatu arhiivi või mustri. Nii ka minul. Nende keskkondade mõju mõistame alles siis, kui oleme neist lahkunud. Igapäevaelus ümbritsevad meid esemed, mis ajapikku muutuvad justkui osakeseks meist. Vahel võib väike pealtnäha tähtsusetu detail meenutada tervet ajajärku ja ka vastupidi – mõni objekt elustub mälestustes vaid ühe hetkega. Kõiki neid hetki, mälestusi, ruume, esemeid võib vaadelda ka kihtidena. Kihid võivad olla tihedalt täis pikitud objekte, aga ka puhastatud kõigest ebaolulises, lastes ülejäänud pinnal säravalt läbi paista. Neid kihte kokku liites, nii et ühe kihi alt paljastub teine, kolmas jne, võime jälgida olukordi mitte lineaarselt, vaid justkui ühes hetkes eksisteeriva tervikuna.
Näituse kuraator Erkki Juhandi lisas: “Klaasikunsti puhul on oluline märksõna „valgus”. Sofi Aršas on taibanud olulist: valgus, mis lähtub Loojast enesest, on läige, mis teeb võimalikuks enesetunnetuse. Ja tema tunnetusel on kaalu. Varjud ja möödunud aeg on eraldatud puhtuse, selguse ja ülevusega, argine saab ajatuks ja mööduv osakeseks tervikust.”
Tööd on teostatud klaasisulatuse ja digitrüki tehnikas
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital

Aunimetuse Tunnustatud klaasikunstnik 2016-2017 pälvis Maret Sarapu

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aunimetuse Tunnustatud klaasikunstnik 2016-2017 pälvis klaasikunstnik Maret Sarapu. Nominentide õnnitlemine ja aunimetuse üleandmine toimus 18. detsembril Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastalõpuüritusel.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aunimetuse Tunnustatud klaasikunstnik 2016-2017 pälvis  klaasikunstnik Maret Sarapu.

Tunnustatud klaasikunstniku aunimetusega tunnustatakse professionaalseid klaasikunstnikke nende kõrgetasemelise erialase loomingulise tegevuse eest kahe eelneva aasta  põhjal.

Tunnustatud klaasikunstniku aunimetusele sellel aastal kandideeris Eesti Klaasikunstnke Ühenduse poolt esitatud neli nominenti   ̶  Kristiina Uslar, Kairi Orgusaar, Sofi Aršas ja Maret Sarapu.

Žürii koosseisus olid Eesti Kunstnike Liidu asepresident Elin Kard, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Urmas Lüüs, Eesti  Ajaloomuuseumi teadur Anne Ruussaar, kunstiteadlane ja -kriitik Karin Paulus ning Eesti Klaasikunstnike Ühenduse juhataja Malle Karik-Hallimäe.  Žürii tunnustas nominentide mitmekülgse loomingulise tegevuse head taset ning valis Tunnustatud klaasikunstnik 2016-2017 aunimetuse laureaadiks klaasikunstnik Maret Sarapu.

Maret Sarapu pälvis tunnustuse oma loomingu ja edukate kunstisündmuste organiseerimise eest. Mareti loomingut iseloomustab tundlikkus ja avatus. Tema poolt loodud tööd avalikes ruumides on hea ruumitunnetusega ja keskkonnasõbralikud.

Maie-Ann Raun pälvis EKLi auliikme nimetuse

Maie-Ann Raun tähistamas oma 80. sünnipäeva

Maie-Ann Raun tähistamas oma 80. sünnipäeva

Eesti Kunstnike Liit nimetas klaasikunstniku, klaasiajaloolase ja emeriitprofessori Maie-Ann Rauni Eesti Kunsntike Liidu auliikmeks. Auliikme nimetus omistatakse liikmele, kellel on Eesti kunsti ja Kunstnike Liidu ees erilisi teeneid.

Olles Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1972. aastast on Maie-Ann Raun olnud loominguliselt aktiivne kuni viimase ajani. Oma pika loometee jooksul on ta esinenud suurtel tarbekunsti ülevaatenäitustel, sh esindanud Eesti klaasikunsti ka väljaspool Eestit, ning esitanud oma loomingut ka isik- ja grupinäitustel.

Maie-Ann Raun on tänaseks kõige pikema, ligi 40-aastase staažiga klaasikunsti pedagoog Eestis. Klaasikunsti erialaga on ta seotud olnud 60 aastat, alates oma õpingute algusest Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1958. Pedagoogitööd alustas Maie-Ann Raun samas kõrgkoolis 1969. aastal ning järgnenud 40 aasta jooksul oli tema õpilasteks mitu põlvkonda klaasikunstnikke.

Maie-Ann Rauni tegevus Eesti klaasi- ja klaasikunstiajaloo uurimise ja jäädvustamise alal on hindamatu. Teda hinnatakse kui kõige asjatundlikumat eksperti Eesti klaasiajaloo alal. Ta on teaduslik konsultant Eesti klaasiajaloo uurimisvaldkonnas Eesti Ajaloomuuseumis, Tallinna Linnamuuseumis, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ja Järvakandi Klaasimuuseumis.

Koos Maie-Ann Rauniga pälvisid auliikme nimetuse Aime Jürjo, Aino Lehis, Kustav-Agu Püüman, Anu Rank-Soans ja Heini Paas.

Kristiina Uslar Veneetsias

Kristiina Uslar osaleb näitusel HOMO FABER Fondazione Giorgio Cinis Veneetsias.

14.-30. septembrini on avatud näitus Homo Faber Fondazione Giorgio Cinis, San Giorgio Maggiore saarel Veneetsias.
Klaasskulptuur Sharp Emptiness I on väljas Best of Europe kategoorias. Best of Europe kuraatoriks on Jean Blanchaert ja kujundajaks Stefano Boeri.

Mare Saare ja Peeter Rudaš Kuressaare Raegaleriis

„Lõikuvad paralleelid“
07.09-06.10. 2018

Kuressaare Raegalerii sügishooaja avavad näitusega “Lõikuvad paralleelid” kaks suvesaarlasest klaasikunstnikku – Mare Saare ja Peeter Rudaš.  Mõlemad on väljapaistvad loovisikud,  staažikad kunstiõppejõud, tänaseks vabakutselised kunstnikud. Saarlastele on  enam tuntum Peeter Rudaš, kes 1995. aastal rajas Saaremaale Laugu Klaasikoja ning on  Kuressaare Raegaleriis 2000. aastal näidanud oma  klaaskompositsioone. “Laugu Klaasikojas on lõikunud kahe klaasikunstniku pikka aega paralleelselt kulgenud teed ning sellest ongi saanud praegune näitus. Kaks ellusuhtumist ning kunstnikukäekirja leiavad ühise nimetaja klaasmaterjali ja loodusetunnetuse läbi. Mõjutused on mitmeti hoomatavad,” kommenteerib ühisnäituse sündi klaasikojaga  2016. aastal liitunud Mare Saare.

Raegalerii näitusel näeme Peeter Rudaši (1942) peamiselt puhutud vormide kõrval ka sulatatud ja lihvitud objekte, mis sageli käsitlevad universumi teemasid – Aegruum, Objekt Z jt. Kuuma klaasi loomulikust käitumisest tulenevad lihtsad vormid aitavad mõjule pääseda ekspressiivsel värvikäsitlusel, milles on nii maalilisi pinnalahendusi kui keerukaid klaasniitidest detaile.  Spiraalselt keerdunud värviliste joonte inspiratsiooniallikale viitab ka mitmete teoste ühine pealkiri „Ciao, Venezia“ – viide kunstniku viibimisele Murano saarel käesoleva aasta kevadel.

Mare Saare`t (1955) tuntakse värvirohkete habraste lilli meenutavate objektide ning klaasimaali ja graveeringut ühendavate klaasile põletatud fotode  järgi. Nüüdseks on ta  lisanud oma repertuaari puhutud lihtsaid vorme, millesse on tee leidnud ka põletitehnikas õrnad värvilised kujundid vaheldumisi joongraveeringuga. Tema graveeritud klaasplaadid seintel on äärmiselt tundliku ja pealiskaudsel vaatlemisel pea hoomamatu joontemänguga. Kontrasti lisavad mustast klaasist graveeritud ja põletatud detailid. Raegalerii fotovalikus näeb vaataja ka klaasipuhumisprotsessi  tausta, kus värvigammast eralduvad hõõguvad oranžid-kollased-punased leegid ja klaasdetailid.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituse avamine toimub neljapäeval, 6. septembril kell 16.30. Näitus jääb avatuks kuni 6. oktoobrini.

 

 Koostas: Lii Pihl