2008 Eestlaste panus Euroopa klaasikunsti kujundamisel

Rait Prääts, Kristiina Uslar, Virve Kiil; foto M.Saare

Rait Prääts, Kristiina Uslar, Virve Kiil; foto M.Saare

Eesti klaasikunstnike edu Euroopas
European Glass Context 2008

Euroopa klaasi- ja keraamika biennaal Bornholmi saarel (Taani) kandis sel aastal nimetust European Glass Context 2008 ning oli pühendunud Euroopa kaasaegse klaasikunsti laiaulatuslikule tutvustamisele. Näituste, konverentsi ja töötubade kaudu sai hea ülevaate teemadest mis hetkel Euroopa klaasikunsti kujundavad.

EurGlassContext peakorraldaja Susanne Joker Johnsen avakõnet pidamas

EurGlassContext peakorraldaja Susanne Joker Johnsen avakõnet pidamas

Bornholmi saarel on oluline roll Taani stuudioklaasi tekkimisel ning stuudioklaasi ajaloo kujundamisel üldse. 1970ndatel sidusid end selle saarega mitmed kunstnikud kogu maailmast, luues siia oma klaasistuudiod. Praegu on see üks Taani suurimaid stuudioklaasi keskuseid 11 aktiivselt tegutseva puhumistöökojaga ning paljude iseseisvate kunstnikega. Bornholmi Klaasi- ja Keraamikakool Nexøs on ülemaailmselt hinnatud kuuma klaasi õppimise keskus.

Sümpoosioni selle aasta teemaks oli kontekstide leidmine erinevate Euroopa maade vahel, nii ajaloo, identiteedi, esteetika kui ka materjalikäsitluse osas.

Anna Karin Johansson ja Nina Westman performance_12.sept 08 Svanekegaardenis

Anna Karin Johansson ja Nina Westman performance_12.sept 08 Svanekegaardenis

European Glass Context 2008 raames toimus 3 näitust kolmes kategoorias, milleks olid tõusev täht klaasikunstis, tunnustatud klaasikunstnik ja tööstusdisainer. Näitustel sai vaadata 28 Euroopa riigi kunstnike loomingut, osalemisest loobusid EU maadest Küpros ja Malta. Igast riigist oodati Bornholmile kuut osalejat, igasse kategooriasse kahte kunstnikku. Kui tunnustatud ja noorte kunstnike esindus oli kõikide riikide poolt peaaegu täiuslik (Kreekast oli igas kategoorias vaid üks esindaja), siis tööstusdisaini kategoorias oli esindatus veidi väiksem. Euroopa klaasitööstused on riikide lõikes väga erineva tasemega – on riike, kus kodumaine disainklaas on väga populaarne, näiteks Rootsi, Soome, Taani, Tšehhi. Kuid on Euroopa riike, mis disaini väljapanekule oma esindust kokku ei saanudki, näiteks Bulgaaria ning osadest riikidest esines vaid üks disainer. Kuid hoolimata sellest, et Eesti klaasitööstus on hiljuti lakanud olemast, oli meie riiki esindamas kaks kunstnikku-disainerit – Tiina Sarapu ja Kai Kiudsoo-Värv.

Rait Prääts oma väljapaneku taustal

Rait Prääts oma väljapaneku taustal

Tõusvate tähtedena esinesid Kristiina Uslar ja Maret Sarapu, tunnustatud klaasikunstnike kategooriasse kuulusid Mare Saare ja Rait Prääts. Valiku kunstnike osas tegi igas riigis selleks spetsiaalselt volitatud isik (National Commissioner). Eesti esinduse pani kokku allakirjutanu, Eesti Klaasikunstnike Ühenduse esinaine.

Igas kategoorias premeeriti silmapaistvaimat kunstnikku ning 5-liikmelise rahvusvahelise žürii otsus kuulutati välja avatseremoonial, 13.septembril. Angela Jarman Inglismaalt pälvis preemia tunnustatud klaasikunstnike kategoorias, Pernille Braun Jørgensen´it Taanist premeeriti säravaima tõusva tähena ning hollandlane Aldo Bakker võitis tootedisainerite kategoorias peaauhinna. Tunnustusega kaasnes ka märkimisväärne rahaline preemia 10 000 eur.
Peaauhindadele lisaks nimetas peasponsor Bornholmstrafikken oma lemmiku 162 kunstniku hulgast, Honourable Mention. Selle aunimetuse pälvis eesti klaasikunstnik Kristiina Uslar.
Samuti valiti Kristiina Uslari ja Rait Präätsa tööd The World Crafts Council´i poolt WCC-Europe Award 2008 peaauhinnale kandideeriva seitsme nominendi hulka. Auhinna võitis Geoffrey Mann Inglismaalt. Kui uurisin WCC esindaja Nina Linde käest, et kuidas siis nii juhtus, et Eestist kaks nominenti sõelale jäid, siis vastas ta humoorikalt „Tõepoolest vabandage, aga me ei saanud sinna midagi parata.“

Kristiina Uslari masinaid meenutavad klaasobjektid iseloomustavad tervet eset läbiv võrguline struktuur, monokroomsus ja pate de verre´le iseloomulik haprus. Tema looming on pälvinud juba varemgi maailma kunstiruumis palju tähelepanu, sest need torkavad silma nii oma abstraktsuse, mõjuva vormikeele kui ka erakordse tehnilise teostuse poolest.

Maret Sarapu kasutab peamiselt õhukeseseinalise pâte de verre tehnikat. Peeneks purustatud klaasipuru kokkusulatamisel sünnivad imeõrna struktuuriga teosed, mis oma olemuses tunduvad nii haprad, et neid ei võiks puudutadagi – see juhib mõtted asjade kaduvusele, hetke tähendusele.

Mare Saare mõttemaailm on tihe ja mitmetasandiliselt põimunud. Mare Saare suureks pühendumuseks on kultuuri- ja kunstiajaloo uurimine. Nende valdkondade suurepärane tundmine teevad tal võimalikuks veenvalt mõtestada seoseid erinevate teemade vahel, märgata uusi põnevaid puutepunkte kunsti, inimeste, ühiskonna, looduse, teaduste jm suhtes. Mare Saare tunneb väga hästi klaasi omadusi ning ta oskab seda materjali enda tahtele allutada, mistõttu on ta välja töötanud ka erinevaid autoritehnikaid.

Rait Prääts on tunnustatud kunstnik nii skulptorina kui ka monumentaalteoste tegijana. Tema käe all sünnivad skulptuurid, mis on sümbioosid joonistustest, maalidest, klaasi materjaliomadustest ja valgusest. Ta on teinud vitraažaknaid paljudele kirikutele ja ühiskondlikele hoonetele nii Eestis kui Soomes. Rõhutatult pildiline kujutamisviis on viimastel aastatel läbivaks käekirjaks kõikides tema teostes, mis muudab need väikesteks dramaatilisteks etendusteks.

Tiina Sarapu on kogu hingega klaasile pühendunud kunstnik. Omades imekspandavalt suurt töövõimet, olles katsetanud kõiki teadaolevaid klaasitehnikad, on tema looming laiaulatuslik ning pälvinud maailma kunstiareenil mitmeid kõrgeid tunnustusi. Tema loomingust õhkub rahulolutunnet, kergust ja positiivsust. Süvenemine ja häälestumine on Tiina Sarapu töömeetodi olulisim osa – teostus tuleb tavaliselt kergelt ja kiirelt.

Kai Kiudsoo-Värv on uurija tüüpi kunstnik, kes ennekõike armastab tegeleda maailma avastamisega ja seejärel klaasi valmistamisega. Ta tunneb huvi erinevate kultuuride ja erinevate religioonide vastu, mis oluliselt mõjutab tema loomingu temaatikat.
Disainerina tuntakse Kai Kiudsoo-Värvi ajast, mil ta töötas tehases Scancrystal peakunstniku ja tootearendajana. Tema kavandatud disaintooted on käepärase vormiga ning neil on mitmeotstarbeline kasutamisväärtus. Samuti armastab ta värve, kombineerides neid lõpututes variatsioonides.

Tõusvate tähtede ja disainerite näitus oli Hasles, Grønbæks Gaard´is (www.groenbechsgaard.dk) ning Tunnustatud klaasikunstnike näitus toimus Helligdommenis, Bornholmi Kunstimuuseumis (www.bornholms-kunstmuseum.dk).
Näitused avati 13. septembril ning vältasid kuni 19. oktoobrini 2008.
Rohkem infot Euroopa klaasikunsti suursündmuse kohta saad lugeda www.glass08.com

Virve Kiil