In Memoriam Toomas Riisalu (24. 05. 1959 – 29. 05. 2017)

Meie hulgast on lahkunud pärast lühiajalist rasket haigust klaasikunstnik, klaasikunsti osakonna pikaajaline töökoja juhataja Toomas Riisalu. Toomast iseloomustasid tagasihoidlikkus, töökus ja vastutustunne. Tema osava käe all omandasid klaasieriala külm- ja kuumtöötlustehnikaid mitmed põlvkonnad tulevasi klaasikunstnikke.

Toomas Riisalu sündis 24. mail 1959. aastal. 1980 – 1983 oli ta tehases „Tarbeklaas“ graveerija ning aastail 1983 – 1988 õppis tollases ERKI-s klaasikunsti eriala. Pärast instituudi lõpetamist suundus ta taas tööle tehasesse, kus töötas kuni 1992. aastani klaasipuhujana. 1993. aastal kutsuti Toomas klaasikunsti osakonna õppealameistriks, hiljem sai temast meie klaasitöökodade juhataja.

Kunstnikuna oli Toomas eksperimenteeriv, tema eriliseks huviks oli klaasipuhumine, erinevate vormide leidmine ja mittetraditsioonilised käsitlused. 2006. aastal nägime Toomase isikunäitust Haapsalus, kus ta alati ka E. Okase Muuseumi igasuviste klaasipäevade aktiivne ja oodatud osaline oli.

Kolleegidena kogesime Toomase vastutulelikkust ja ennastsalgavat pühendumust erialale, sageli varjatud kujul ja püüdmata silma paista. Ta üritas üldjuhul teha teiste silma eest salamisi ära kõik tööd, mis tegemist vajasid. Toomas õppis pidevalt juurde erinevaid tehnilisi oskusi, et hoida korras meie vananevat masinaparki. Alati oli, kelle poole küsimuste ja probleemidega pöörduda. Alati sai kõik korda.

Toomase enneaegne lahkumine on jätnud tühja koha. Kahe poja isana tühja koha nii oma pere kui sõprade ja töökaaslaste ellu. Jäljed temast on alatiseks sügaval nii meie südametes kui ka eesti klaasikunsti loos – kunstnikuna ja õpetajana.

Mare Saare